Kuhu minna ja mida teha Apuulias?

Esimene seltskond Aurinko otselennult Apuuliasse on nüüd tagasi. Millised on muljed? Kuhu minna tasub ja mida kindlasti teadma peaks? Kuidas on hinnatase ja hotellid? Kõik soovitused on teretulnud.

Kidlasti pead teadma, et itaallased ei räägi seal inglise keelt ja ei ürita eriti sinust aru ka saada. Hästi must ja räpane on. Selleks pane end valmis. Randadest ära ka miskit super mõnusat oota. Aga võtke rendiauto ja sõitke mööda ranniku äärt ringi. Siis näete palju ilusaid vaateid ja ilusat loodust. Meeldis Lecce linn ja Otranto. Siesta ajal on kõik kinni. Mõned suuremad keskused on avatud ja jäätisekohvikud. Hinnatase on umbes nagu Eestis. Mõni asi kallim aga kohalik toodang on soodsam. Näiteks Barilla makaronid, mis meil siin maksavad 1.40 on seal 0.68. Pitza hinnad algasid 5 eurost. Siestaga seoses mõtlegi hommikul juba lõunasöögile, sest kui lõunast kõht tühjaks läheb siis jääd nälga :D. Üks mis kindel, et sooja seal saab- meie puhkuse nädala algul oli temperatuur u 30 kraadi ja äratuleku päeval 36 kraadi sooja. Õhtud on ka väga mõnusad ja soojad.

Hmm, ilmselt päikesekiir ei teadnud, kus on head rannad... Baia dei Turchi on ju väga ilus nt, liivane rand ja ilus sinine läbipaistev meri. Ja loomulikult see pole ainus, seal lähedal on hulgaliselt väikseid ilusaid lahesoppe. Autoga päris kohale muidugi ei saa, paarsama meetrit tuleb jala ka ikka käia, nagu Itaalias kõigi ilusate randadega kipub olema. Bari ja Brindisi on tõesti räpakad linnad, aga seal polegi mõtet aega raisata, milleks? Selles piirkonnas peaks külastama lisaks eelnimetatud Leccele ja Otrantole Alberobello't ja Castel del Monte't (viimane ei ole linn, vaid üks huvitav keskaegne kaheksanurkne loss, mis on ka muide Itaalia 1-sendisel). Lisaks võiks natuke kaugemale Basilicata'sse ka sõita ja käia ära Materas, kus on filmitud mitmed kuulsad filmid (sh Mel Gibsoni Passion of the Christ).
Põhja-Apuulias väärib külastamist Gargano rahvuspark.

Kuna tegu on põllumajandusliku piirkonnaga, siis toidud on väga head. Puu- ja köögivili on ülimaitsev ja Eestiga võrreldes ka odav. Nagu igal pool Itaalias, saab restoranides süüa söögiaegadel, st lõuna on 12-14 ja õhtusöök algab 19-st. Pole mõtet kolmele kella mitte tundvale Eesti turistile ju uksi lahti hoida vahepeal :)

Itaalias jah tuleb olla toiduaegadega tähelepanelik (lõunas võib isegi veel kolme paiku süüa saada, seal tihti alustatakse ka 14 ja 21 paiku toitu). Samas, baarid on ikka lahti ja hädaga saab sealt ka mingeid saiakesi hankida, et päris nälga ei jääks.

Paar soovitust veel eelmistele lisaks.

Altamura Bari provintsis. Soovitan mitte ainult põneva 13. sajandi arhitektuuri ja kuulsa leiva pärast vaid kahe arheoloogilise leiu tõttu. Esiteks: Altamura inimene, Homo neanderthalensis'e terviklik skelett (leiti 1993) ja teiseks, "dinosauruste kaevandus". Viimane on siis 12 000 ruutmeetri suurune ala, kus on selgelt säilinud tuhandeid ja tuhandeid dinosauruste jälgi vähemalt viielt erinevalt liigilt. Jäljed moodustavad selgeltvaadeldavatel "radadel" ning pärinevad nii 70-80 miljoni aasta tagusest ajast.

Alberobello Bari provintsis. Peamiselt kuulsate trullo'de pärast, mis on eelajaloolisest ajast pärinev arhitktuurivorm, põhimõtteliselt kivist onnid :), mis on omased ainult Puglia regioonile. Alberobellost leiab terve kvartali. Kui eriti vanu tahta näha, siis tuleb Murgiasse minna (ja valle d'Itria on iseenesest ka arhitektuuriliselt huvitav). Teised tüüpilised, kuid seekord koonusekujulised, kiviehitised leiab Salento kandist ja nende nimeks on pajaru.

Egnazia Brindisi provintsis. See ei ole olemasolev linn vaid varemed, kuid huvitav arheoloogiline leiupaik, kus saab jälgida inimtsivilisatsiooni arengut pronksiajast kuni 10 sajandini pKr.

Itaalia "konts" ehk Salento alaregioon [Lecce, Brindisi ja osaliselt ka Taranto provintsid). Peale imelise looduse, rahvusparkide ja kauniste randadega leiab põneva barokkarhitektuuriga linnu, eklektsistlikus stiilis villasid ja palju muud huvitavat. Eraldi võib-olla üks soovitus: Santa Maria di Leuca - valged tänavad, maalilised grotid, kaunid villad, meri...

Kindlasti tasub enne Pugliasse minemist vaadata, millised usupühad ja pühakute tähtpäevad (kui mõne linna kaitsepühaku päev on) reisi sisse jäävad. Pühasid tähistatakse Puglias tihti suurejooneliselt ja lõunamaiselt, need peod tasuvad iseenesest osavõtmist-vaatamist.

Soovitan võimalusel ööbida Matera koobashotellis - väga kummaline kogemus ja samuti saab trullodes ööbida - see peaks eriti lastele meeldima, nats nagu kääbikute maailm. Puglia on imetore, tunduvalt lihtsam on ka autoga liigelda, kui põhjapool Itaalias.

Kas keegi oskab öelda kas Apuulias on ka ilma autota midagi teha -saab bussiga kuhugi sõita? Või on seal bussiühendus tõesti nii halb?
Nimelt ei riski väga autot võtta -lähen lapsega kahekesi ja ei saa võibolla seal autoga orienteerumisega hakkama:)

Tänud vastamast!

ei midagi,
Ma loodan, et ilma autota ka midagi teha on. Lähen koos pojaga laupäeval ja esialgsete plaanide kohaselt ei rendi autot. Ilmselt rendin jalgrattad :) Peatun Scoglio Degli Achei hotelli apartmendis. Kui Sa juhuslikult samadel kuupäevadel samas hotellis, siis võiksime koos avastusretki ette võtta :)
Edit: aa, Sina oled Torre Canne piirkonnas, mina Torre Santa Sabina ... siis jääb ilmselt ühisettevõtmine ära :(

MakiR,
Meie ka koos tütrega, (7`) laupäeval ja oleme Oasi le Dunis.Loodame, et need hotellid ei ole teineteisest väga kaugel (kohe uurin seda) -siis ehk ikka saame ühineda ja koos midagi ette võtta:).Kui vana Sinu poeg on?

ei midagi,
"pisipoja" on 17, aga no mis see erinev vanus ikka loeb. Kuigi ega temast vist mängukaaslast ei ole :)
Eks lennujaamas trehvame juba homme :)

Andke siis teada, kuidas ilma autota oli.

Ma iseenesest ei soovitaks sellele loota, kui tahta muud, kui rannapuhkust. Kui aga olla mitte liiga väikeste lastega, siis võib ju ka näiteks motorino üürida, see hoiab raha kokku ja ikka saab paljudesse paikadesse minna :)

Meie oleme küll Pugliast vaimustatud. Ööbisime kolm ööd Martina Frankas vanalinnas, kus tuli tunne ,et oled mingis labürindis ja kunagi ei tea kas jõuad oma ööbimis paika või lõpetad mingis tupikus. Sealt tegime väljasõite Materase ja Alberobellosse. Maanteedel sõites pikkade ja käänuliste kiviaedade vahel oli tunne, nagu liiguks Saaremaa ja Postitee ristsugutisel. Kaks ööd olime Lecces ja liikusime sealkandis ja kaks ööd Joonia mere ääres Torre Vados. Vanalinnade Lecce ja Martina Franka mõnu ilmnes õhtuti kui ilm oli jahedam ja ka kohalikud liikusid tänavatel. Päeval, 30 kraadises palavuses liikudes oli paras piin ja huvi kadus kiiresti. Randadest niipalju, et Joonia meri oli palju soojem kui Aadria meri. Kuna Itaalia puhkuste periood polnud alanud siis olid pikad liivarannad nädala sees peaaegu inimtühjad. Tasuliste rannatoolide ja varjudega varustatud osade vahel on tasuta rannaribad. Soovitaks täisrannapäeva puhul võtta lamamistoolid ja vari, kuna päike on ikka väga karm.

Meie võtsime Brindisi lennujaamast auto. Hotellist sõitsime "taksoga" Ostuni, sealt siis rongiga (pilet oli 2,80 eurot) Brindisi. Sealt läksime jalgsi lennujaama ( umbes 4 km), aga kuna silmal oli palju vaadata, siis läks see jalutuskäik ruttu.
Ilusaimad kohad on üleval pool ära mainitud. Endale jättis eriti sügava mulje Materas just Sassi kanjonid. Kuid seda kohta on keeruline üles leida.
Lecce ja Otranto on ka selles piirkonnas üks ilusamaid.
Päevasel ajal saab süüa ainult ostukeskustest, kus on ka pasta kiirsööki võimalik saada. Suht soodsa hinna eest. 3 suurt taldrikut läks kuskil 12 euri kokku.
Soovitan kindlasti mööda rannikut sõita, mitte sisemaal kiirteid kasutada. Silmal kindlasti rohkem vaatamist.