Vali selline lennufirma/lennuk millel igal reisijal oma monitor istme sees on. Siis saab vaadata filme ja kuulata muusikat niipalju kui tarvis. Osadel on lisaks ka mingid mängud olemas ja võimalus kaardilt jälgida lennuki asukohta, kiirust jm. Lastega reisides väga teretulnud ja aeg kulub lennates (vahepeal saab ka süüa ja juua). Turistiklassis pakuvad personaalseid monitore pikkadel lendudel enamus Aasia ja Okeaania lennufirmasid, Euroopast näiteks British Airways ja SAS (KLM mõnedel lennukitel). USA lennufirmadest peaks Northwest üsna kindel valik olema, teistel sõltub lennukitüübist.

Oleme lapsega käinud mitmel korral reisimas ja kaasa on alati sülearvuti multikatega.Meil on alati see hästi toiminud.

Ma olen mänginud küll peamiselt täiskasvanutega, aga kui ise koolis käisin, mängisin ka kaaslastega.

Näidis Mängujuht: "Naine lükkab auto hotelli ette ja läheb pankrotti". "Mis juhtus?"

Küsides/vastates jah-ei küsimusi peavad mängijad jõudma tõeni, et tegemist on monopolimänguga.

Mängujuht: "Surnud mees lamab alasti põllul, käes õlekõrs." "Mis juhtus?"

Küsides-vastates jah/ei peab jõudma tõeni, et õhupalliga reisijad hakkasid kõrgust kaotama - kõigepealt visati riided alla ja siis tõmmati kõrtega liisku, kes peab end ohverdama, et pall lõplikult alla ei kukuks.

Keerukamad stsenaariumid võivad vabalt tunni võtta, et tõde selguks. Kuna mul on pea selliseid totraid ja vahel naljakaid stsenaariume täis, siis suudaks vist kaks korda üle ookeani lennata ja noori detektiive lõbustada :-) Ja hea fantaasiaga võib neid alati juurde mõelda. Iseasi, kui vanad peavad lapsed olema, et selliste stsenaariumitega oleks sobiv tegeleda.

Ise mängisin lapsena hea meelega ka elektronmänge.

Aga kui sõit kestab üle 5 tunni, läpaka kaasa võtmis võimalus puudub ja lapsed on 7 ja 3 aastased? Oleksin väga tänulik kui oleks veel vastuseid:)

Tee kodus 7 aastasele selgeks,et kui kaasa tahad,siis tuleb lennukis 5 tundi vaikselt istuda ja mitte teisi segada, 3-se jaoks leia võimalus koju jätta.Vot nii.

et kooliealistel lastel hakkab lennukis igav ja abi pole kaasavõetud raamatutest, mp3 mängijast ja omavahelisest vestlusest, siis tuleb sellised lapsed koju jätta ja nendega tegelema hakata! Miks mulle tundub, et lennukis kaasaveetavate laste hulgas on palju neid, keda tegelikult ei huvita enamus maailma asju. Kordan veelkord, et mõtlen siinkohal koolikäivaid lapsi.

Miks peaks 3-aastasele lapsele leidma võimaluse koju jätmiseks?? Esiteks pole see vastus teemaalgataja küsimuseleja teiseks on see äärmiselt nõme seisukoht: miks peab lapse, kes on Su lähedane (sõber), jätma ilma võimalusest reisida? Neile see meeldib, eriti kui vanemad eeskuju näitavad. Minu arvates võiksid sellised inimesed nagu 28 november, 2007 - 23:49 kommentaar, ennast mitte reisifoorumis ilmutada.

Panen Sulle siin ühe lingi trip.ee-st: http://www.trip.ee/node/32898

Ja 28.11.2007-23.49 esitas täiesti mõistliku seisukoha, miks ta ei võiks seda edaspidi kaitsta? Või võtta sõna teistel teemadel?

Palun tee vahet 0,5 aastasel imikul ja 3-aastasel lapsel. Katsu vähemalt ise selgitada, miks 3-aastased võiks resiilt koju jätta.

Ei vii kohe kuidagi arutelu edasi. Küsimusi oskame me igaüks esitada. Ja et mitte näida asjatundmatuna, siis olgu mainiud, et mul on kolm last. Ja ma olen nendega palju koos reisinud, aga on olnud reise, kus ma ühe või teise olen mahajätnud. Seda erinevatel põhjustel, ka sellepärast, et laps on pika lennureisi jaoks liiga väike. Aga lapsed on erinevad, mõni ei ole reisikõlbulik ka 12 aastaselt. Igal juhul on selge, et oma isikliku tahtmisega ei saa ülejäänut 130(või rohkem) reisijat panna ennast halvasti tundma ning nende reisi ära rikkuda. Iga lapsevanem peab olema vastutusvõimeline ning andma aru oma tegevuse kohta, samuti tagama kaasreisijate privaatsuse ja mugavuse.

Troopikamaad on lastele ränk katsumus - konditsioneeriga ruumist 30 kraadise kuuma kätte ja tagasi ja nii kogu puhkus. Väga paljud lapsed saavad juba esimestel päevadel kõha-nohu. Kui vähegi võimalik, ei maksaks vähemalt koolieelikuid kaasa vedada. Ka kõhuhädad tabavad lapsi sagedamini kui täiskasvanuid, sest nooremal põlvkonnal on sooltefloora midagi muud kui nõuka-aja üleelanutel.

Lastele tuleb enne reisi korduvalt selgitada, mida ja millist käitumist neilt oodatakse. Reisin sel suvel oma 3-aastasega mitmel korral Euroopasse lennukiga. Vestlesime enne pikalt, talle arusaadavas keeles, mis teda ees ootab. Lennureiside ajal (kokku 4) ei tekkinud mitte ühtegi probleemi, laps tundis end lennukis võrdsena teiste lendajatega ja oli väga uhke. Ei mingit virinat, lisaks tassis vapralt ise oma kohvrikest. Ei ole ta kodus mingi vaikne pudelispüsija, aga sellises olukorras sai väga hästi aru, kuidas on kõigile parem. Nii et - rääkige, seletage ja palju ja korduvalt!

Oleneb mis kell lend läheb, kui õhtusel ajal, siis ilmselt jäävad lapsed lennukis magama. :)

Ei ole lapsega reisimine hull midagi, olen oma põnniga käinud kahel korral reisil- 2 aastasena Egiptuses(lend 5 tundi) ja 4 aastasena Indias (lend 10,5 tundi) esimesel korral oli ta veel liiga väike, et midagi korralikku mängida, kuid õnneks oli reis õhtusel ajal ja peale kahe tüdrukuga tunniajast mängimist jäi ta lihtsalt magama, kuid nüüd, kui lend oli päeval ja küllatki pikk, siis olid meil kaasas kaardid, mida ta hea meelega mängib. Sai siis umbes poolteist tundi mängitud linnade põletamist ning tema enda väljamõeldud mänge, kuid siis läks igavaks, edasi oli meil kaasa võetud väike kabe, mida ta ka hea meelega mängib(kuigi mängu põhimõttest aru ei saa). Sedagi sai mängitud tunnike. Edasi olid meil kaasas pliiatsid ja paber ning terve tema seljakoti täis autosid ja muid vigureid. Tasub lihtsalt kannatlik olla lennukis ning lapsega tegeleda, et ei hakkaks virisema. Ja kui maandumisel lapsel kõrvad lukku lähevad ja ta nutma hakkab, siis on see paratamatu! Ja kui keegi viltu vaatab siis ärge tehke sellest välja, see läheb ju mööda!!

mul kavas mõned täringud kaasa võtta - kodus on kuueaastast köitnud ülilihtne mäng, kus ühte tärngut veeretades tuleb kolme viske peale võimalikult suur punktisumma saada. Naljareegel juures, et kui 1 tuleb, saab uue viske. lapsel arvutamist ja hasarti :-). Sellise mänguga saaks meie pool tundi veedetud. Lisaks erinevad sõnamängud - üks lihtne selline, kus mõeldakse sõna ja teised peavad küsimusi esitades ära arvama, mis sõnaga tegu on. Sõna mõtleja tohib anda ainult ei/ja vastuseid. Suuremate jaoks nn ristsõnamäng, kus 5x5 ruutudesse tuleb kordamööda öeldud tähtedest võimalikult palju sõnu kokku saada. Võidab see, kel rohkem sõnu. See on väikestele muidugi keeruline, aga koolilapsed peaks igati hakkama saama. Oluline ongi just see, et ise enne läbi mõtleks, mida võiks mängida, ja kaua see umbes aega võtab. Vahepeal antakse süüa ka ja jälle tunnike läinud.