Lapsega Islandile. Palun nõuandeid jalgsikäikudeks!

Läheme perega 8 päevaks Islandile. Meile meeldib vaadata kõiki põnevaid loodusvorme ja -nähtuseid, aga lisaks sooviksime veidi matkaradu tallata.
Kavatseme teha autoga ringi saarele peale ja sooritada väiksemaid matku põnevatesse kohtadesse. Piiriks on see, et kaasas on 8 aastane laps. Ta on küll üsna vastupidav, aga kuna me pole enne Islandil käinud, siis ei oska ma ette kujutada, millised rajad võiks lapsele sobida. (Näiteks kuueselt polnud tal probleemi Preikestolenile saamisega.)
Tore oleks, kui keegi aitaks leida mõne põneva marsruudi nii põhja, lõuna kui lääneosas, peamise ringtee, teemant- või kuldse ringi lähedal. Samuti on meil üks ööbimine plaanitud Olafsviki. Kas Kirkjufelli otsa ronimine nõuab erivarustust?
Ühesõnaga on igasugused soovitused ja ettepanekud teretulnud!
Marx.

Uuri rahvusparke, nendes on palju matkaradu. Pakun mõned variandid.

  1. Skaftafelli rahvuspark (lõunas). Väga ilus matk on Svartifossi joa juurde ja sealt edasi Skaftajökulli liustiku juurde, raskuselt lapsele täiesti sobiv. Alguses läbi metsa (!) ja pärast üle karge põhjamaise maastiku.

  2. Myvatn (põhjas). Palju vaatamisväärsusi. Võib teha nt matka marsruudil Dimmuborgir (looduslike laavaskulptuuride väli) - Hverfell (ilus vulkaanikraater, võib otsa ronida, kaunis vaade igas suunas) - Storagja (soojaveekoobas) - Reykjahlid. Kestus u 2-3 tundi, aga ei lõpe seal, kus algas. Kuid igaüks nendest vaatamisväärsustest sobib ka iseseisvaks sihtpunktiks.

  3. Thingvelliri rahvuspargis (läänes) võib matkata Öxararfossi joa juurde, see on muistse Althingi koha ja laamtektoonika kõrval rahvuspargi üks vaatamisväärsusi (allalangenud basaltkuubikute segadik). Õigupoolest on järveäärne tundraloodus isegi Islandi mõistes üsna omapärane, võib-olla tasub nt matkata läbi tundra Thingvellirist mahajäetud talu Skogarkoti juurde. Seda ma küll ise läbi teinud ei ole. On olemas isegi matkarada, mis algab tektoonilise lõhe lääneservalt, läbib tundra, Skogarkoti, möödub kahest koopast, järvekaldast ja jõuab teises kohas maanteele tagasi (6 km).

  4. (Lõunas.) Kui vähegi võimalik ja auto 10+10 km Islandi kruusateel sõitmist kannatab, soovitan teha matka Flaajökulli liustikukeele juurde. Ja mitte peatuda ilusa liustikueelse järve ääres, kuhu on rajatud turistidele vaatamiskoht, vaid minna edasi jala paremalt ümber järve üle moreeni liustikukeeleni välja. Siis leiad end justkui hoopis teisest maailmast. Saab ronida maast väljaulatuvate jäätükkide peale, vaadata jää sulamist ja sulavee voolamist.

  5. Hekla, Islandi kuulsaim vulkaan (lõunas). Lapsele jääb võib-olla liiga pikaks (5-6 tundi edasi-tagasi), aga tõus tippu on suhteliselt lihtne ja vaade fantastiline. Tuleb küll ületada üks 100 m laiune kaootiline laavavool ja mõnekümnemeetriseid lumevälju. Tegelikult ma ei tea, kas praegu on tippu tõusmine üldse lubatud, sest Hekla on sellises seisus, et ta võib varsti purskama hakata (eelmine purse 2000 ja veel eelmine 1991).

Olafsviki ja Kirkjufelli kohta ei oska kahjuks midagi öelda.

Natuke sõltub marsruudi mahatõmbamine aastaajast, ja sada protsenti niikuinii milleski kindel olla ei saa, sest Islandi ilm muutub vähemalt kolm korda päevas. Tõupuhas islandlane vaatab teeolusid maksimaalselt üks tund enne teeleasumist, võin anda lingi:

http://www.vegagerdin.is/umferd-og-faerd/faerd-og-astand/faerd-og-vedur/faerd-um-allt-land/island1.html

Aga nüüd asjale lähemale minnes tasuks siiski läbi põigata korra ka Idafjordidest Egilsstadiri kandist, ning keerata enne Budardalurit Läänefjordide peale ning teisest servast "number ühele" tagasi. Kaheksa päeva on täitsa korraliku pikkusega reis, jõuab lahedalt.

Kaheksa-aastane on ju täiesti tegija juba, kui kasvatustöös pole vigu tehtud. Tõsi, mõned asjad on nii vanadele kõvasti ära keelatud - mootorsaaniga sõita ei saa ja enamik ratsaekskursioonide pakkujatest on kah pannud vanusepiiriks 10 aastat. Aga Island on lapsesõbralik maa, ja kindlasti leitakse isegi sellisel juhul, kui isa-ema mõneks tunniks kuhugi keerulisemasse kohta kolistama lähevad, lapsele meeldivat tegevust.

Marsruudi mahatõmbamist alusta ööbimiskohtade valimisega. Mina sinu asemel ööbiksin (seitse ööd) 1.Vik, 2.Höfn, 3.Egilsstadir, 4.Akureyri, 5.Isafjördur, 6.Olafsvik, 7.Reykjavik.

Võid mulle siiasamasse postkasti privaatsõnumi jätta, kindlasti oskan umbes pooltele sinu spetsiifilisematele küsimustele vastata ja leida ka inimesed, kes ülejäänud pooled küsimused ära vastavad. Kõige hirmsam ekspert pole, alles aasta saab siin elatud, aga nii mõnedki asjad paistavad seestpoolt paremini kätte.

Suur tänu juba tulnud vastuste ja lingi eest!
Minek on juuli alguses, hetkel tegelengi ööbimiskohtade otsimisega. Aga seda tahaks teha arvestades sobivaid jalgsimarsruute. Ma ei taha nii puhata, et kell kogu aeg kuklasse hingab ja tuleb ühest kohast teise joosta.
Plaanis on rentida 4x4 auto ja saarele mõtlesin ringi peale teha teistpidi, kui eelpool soovitatud. Kella liikumise suunas. Et esimene ööbimine oleks Olafsvikis (lennuk jõuab lõuna ajal, siis peaks kenasti jõudma). Mõtlesin, et ehk jõuab Hraunofossareid ja Reykholti ka näha. Kui ilm ja aeg lubavad... Või kohe Blue lagooni ära proovida. Pärast tüütut lendamist (oleme mõlemad abikaasaga pikad ja seoses sellega ka pikajalgsed) oleks see mõnus kosutus. See võib ka viimaseks täispäevaks jääda.
Isafjörduri mõtlesin, et jätame vahele. Tundub teine natuke kaugel olema ja liiga palju ei taha autos kah istuda. Teise päeva mõtlesin Snaefellsnesi poolsaarel ringi vaadata ja Kirkjufellile ronida. ja ööbida kusagil Blönduosi kandis. Siis ööbiks kaks ööd Myvatni juures, sest seal on palju vaatamisväärsusi ja võibolla läheks ka Husavikust vaalu vaatama.
Edasi mõtlesin, et ööbiks Breiddalsvikis, Kirkjubaejarklausturis, Reykjavikis ja Keflavikis (äralend on hommikul).
Nii peaks saama iga päev mõne toreda retke teha.
Laps on tegelikult tubli matkaja, temaga on lausa lust käia. Eelmisel aastal sai Kreetat mööda käidud. Samaaria kuru järgi ei valutanud ega häirinud teda (erinevalt minust) ükski koht. Ka Norras oleme varasematel aastatel matkanud. Pigem on ta vahel liiga julge. Õigemini ei märka ohtlikke kohti.
Mulle oleks väga suureks abiks kui te soovitaksite igaks päevaks midagi põnevat: võib ka mõni käik hommikuks, mõni õhtuks. Oma retkedel sooviksime näha Islandi võimalikult erinevaid tahke/külgi. Mitte, et matkame muudkui liustike juurde, vaid tahaks näha nii jugasid, liustikke, laavavälju, vulkaane, geisreid jne aga ka kultuuri. Paljud kohad on autoga kättesaadavad, kuid liigne inimestehulk võtab tihti emotsiooni väiksemaks. Last maha jätta me ei soovi, et siis jäävad ratsutamised ära.
Kas ja kuidas on lihtsaim variant näha geotermaalala? Kas seda saaks sobitada praegu mõeldud ööbimistega?
Kas Islandi matkarajad on arusaadavalt tähistatud või on vajalik täpsete kaartide olemasolu?

Lihtsama tasemega (2-3) paadimatkale saab ka lastega ning midagi hirmsat ei ole, kuid avab Islandi jälle täiesti teisest küljest. Islandi-reisist küll juba aastaid möödas, kuid see elamus ei tuhmu. Tee peale jääb teil linnake nimega Varmahlid, täpsemalt vaata siit http://www.rafting.is/ Soovitan Lääne Liustiku Jõge (West Glacier River)

Geotermaalala mõttes soovitan kindlast käia Myvatni piirkonnas, mis ka pinnavormide mõistes huvitav.

Kirkjufellile ronimine erivarustust ei nõua, aga õige raja leidmine on tähtis.

Kirkjufell

Snæfellsnesi poolsaarel seiklemisest

Muide, Myvatnis on Green Lagoon, mis on tegelikult isegi sinisema veega kui Blue lagoon :) Turiste on seal ka tunduvalt vähem.

Kui lennuk jõuab lõuna ajal, siis pärast auto kättesaamist vast tõesti kaheks tunniks Blue Lagooni vedelema ja sealt juba Olafsviki peale, nelja tunniga peaks igast asendist ära sõitma ja saab ka kiiremini... aga võtate ju ometi kaasa ka fotoaparaadi ja teete seepärast looduskaunistes kohtades pisikesi pildistamispeatusi?

Teine päev: Blönduosi ööbimise hea alternatiiv on sõita korraks "number ühelt" maha Saudarkrokuri suunas, mis on natuke suurem koht, paar tuhat elanikku, ja seetõttu pakub ehk ka rohkem ööbimiskohti. Suvehooajal võib väikestes kohtades täiesti vabalt juhtuda, et kõik olemasolev broneeritud, katsu märtsi-aprilli jooksul majutusega ühele poole saada!

Kolmas päev: Saudarkrokurist Varmahlidi kaudu (vaata mu klassivenna kommentaari ülalpool) "number ühele" tagasi, sealt kaks ja pool tundi Akureyri, juulis on seal kindlasti ka kultuuriüritusi. Linnaga tutvumine kuus-seitse tundi pluss soovi korral väliujula. Ööbi pigem Husavikis kui Myvatni juures (Akureyrist kaks tundi), põhjus sama (koha suurus). Tùngatal on üks väga söbralik külalistemaja ning Kaldbaks Kot linna külje all on tõeliste matkameeste paradiis. Ära unusta tegemast peatust Godafossi joa jures!

Neljas päev: katsu pääseda kohe hommikusele vaalavaatlusretkele, pole erilist vahet, kumma firmaga, siin maal ei põletata konkureerivate firmade burksiputkasid ega torgita laevade keredesse auke. Reisi lõpus kinnita keha Gamli Baukuris. Myvatni poole katsu liikuma hakata kuskil kella 15 paiku, õhtul on seal kandis ilus. Myvatnist on tark tegu sõita Husavikki tagasi, vahemaa on vast 50 km ja sealt saad järgmisel päeval valida teise tee.

Viies päev: külasta Husavikis soovi korral vaala- ja (sorri!) fallosemuuseumi ning siis liigu Tjörnesi ja Asbyrgi kaudu uuesti "number ühele". Tee peal näed üht võimsamat juga Dettifossi, samuti Kraflat. Nende atraktsioonide peale kulub kindlasti oma pool päeva, edasi lase mööda ringmaanteed kuidas jaksad, Egilsstadiri ärakaemiseks kulub paar tunnikest (pea seal näiteks õhtueine) ning kui oled omale Breidalsviki suutnud broneerida, jää sinna öömajale.

Kuues päev: tegele niisiis Vatnajökulli hingeelu erinevate tahkude avastamisega, arvesta oma kaheksa-üheksa tundi, muidugi mitte ühte jutti, vaid näiteks 3 x 3. Ja nii, nagu mõtlesid, Kirkjubaejarklausturisse ööbima. Või kui leiad endas motivatsiooni 200 km rohkem sõita, pargi ennast hoopis Selfossi, järgmise päeva logistika mõttes parem.

Seitsmes päev: Geysir, Gullfoss, Thingvelliri rahvuspark (see, mida ekskursioonibüroo nimetab "kuldseks ringiks". Õhtuks Reykjaviki, kus saadad mööda oma reisi kaheksanda päeva.

Keflavikki ööbima sõitmise kohta ütleks vast niipalju, et erilist mõtet ei näe. Kui just ei taha eksootika mõttes peatuda kummituslinnas. Tegin eelmisel kevadel Islandilt ärasõidul ühe ämbri, vaatasin sinu moodi, et soodne majutus Airport Keflavikil... ja kui siis taksoga sinna jõudsin, selgus, et tegemist ameeriklaste mahajäetud sõjaväebaasiga. Peab tunnistama, et tasemel majutus, aga ümberringi terve linn - kortermajad, poed, kirik, lasteaed, koolimajad, kõik täiesti inimtühjad. Kui sinu lend läheb kuskil 7 ja 8 vahel, nagu Keflavikist tavaliselt rahvusvahelised lennud lähevad, hakka Reykjavikist kell 5:00 sõitma, kella 5:40 oled lennujaamas, auto äraandmise formaalsus on 15 minutit, taibuka ja kogenud reisijana oled ennast juba eelmisel õhtul elektrooniliselt lennule sisse tšekkinud ning pead ainult pagasi ära andma, turvakontroll käib kähku, poest jõuad veel paar pudelit brennivini (mis on OLULISELT odavam kui riiklikus viinapoes) kaasa osta ja juba sa lendadki.

Resümee minu poolt: näed ära mäed, liustikud, vaalad, vulkaanilise tegevuse piirkonna, suuremad linnad ja ajaloolised paigad. Läänefjordid, Vestmani saared ja minu kirdepiirkonna võid siis tõesti mõneks teiseks korraks jätta. Selleks, et kõike rahulikult näha, peaksid kohal viibima kaks nädalat.

Sulle abiks veel üks tabel:

http://www.vegagerdin.is/vegakerfid/vegalengdir/tafla-yfir-ymsar-leidir/

Kilometraaži ligikaudseks arvutamiseks.

Väga hea kava oled kokku pannud, kirjutan kahe käega alla, klassivend :-)
Majutuskohtade valikul julgen pakkuda ühingut Icelandic Farm Holidays http://www.farmholidays.is/
Üldjuldjuhul on hotellid Islandis suvel eestlase jaoks siga-kallid, kuid "talumajutuses" on väga erinevaid võimalusi alustades naridega ja mugavusteta kämpinguhüttidest läbi B&B kuni pea-aegu hotellilähedase majutuseni. Luksust ei pakuta, kuid autentsust saab kogu raha eest ja mugavusi täpselt niipalju, kui maksta soovid. Nende majutusasutuste võrk katab kogu Islandi pea-aegu ühtlase kihina.

Kui liigud Egilsstadirist Höfni peale, soovitan nr 1 maanteelt korraks kõrvale põigata ning lõigata mööda F939, võidab aega ning mägedest üle minnes avanevad ilusad vaated. Kui mina käisin, siis tuli jõgedest otse läbi sõita, tänaseks on väidetavastijuba sillakesed rajatud.

Proovin vastata mõnele küsimusele.

Igaks päevaks mõni jalgsi(?)käik (traditsioonilistele turismiatraktsioonidele lisaks). Igal pool ma ise käinud ei ole, aga arvan, et võib soovitada.

  1. päev. Surtshellir (tohutu laavakoobas). Kaldidalur (tükike "õiget" Islandi loodust - karget sisemaad).

  2. päev. Matk Arnarstapi-Hellnar mööda rannikut (maalilised kaljud).

  3. päev. Akureyri botaanikaaed (väike, kuid päris kena, ilusal päeval eriti; vaba sissepääs).

  4. päev. Lennureis Myvatni järve kohal. Lofthellir (jää-laavakoobas). Jardbödin vid Myvatn (Myvatn Nature Bath), http://www.jardbodin.is/.

  5. päev. Kirderannik (tohutul hulgal ujupuitu Siberist, arktiline kargus ja tühjus, nukker ning trööstitu).

  6. päev. Paadisõit väikesele Papey saarele. Matk Loni piirkonnas, nt Hvannagili lõhe juurde.

  7. päev. Dyrholaey (alt õõnes kõrge kaljuneem), Solheimar (Islandi esimene ökoküla). Haifoss (Islandi kõrguselt teine juga, 122 m).

  8. päev. Tjörnin Reykjavikis. Krysuvikurberg (Islandi suurimad linnukaljud). Seltun (väike, kuid ilus geotermaalala), samas lähedal ka omapärase rohelise veega järv Graenavatn ja võimas mudapott Austurengjahver (1,6 km kaugusel, teeots oli tähistatud).

Geotermaalalad. Ringmaantee läheduses mõned geotermaalalad tõesti on. Kuldsel ringil asuv Geysir on geotermaalala. Myvatni lähedal Namafjalli jalamil asub geotermaalala. Reykjahlidist 15 km põhja pool on Krafla vulkaan. Hveragerdis on väike geotermaalala. Väga erilised geotermaalalad jäävad sisemaale: Kverkfjöll, Kerlingarfjöll, Hveravellir; kuigi seal pole mitmekümne meetri kõrgusele purskavaid geisreid, on ümbruse metsikus ja kontrastsus palju muljetavaldavamad kui tsivilisatsiooni läheduses.

Matkaradade tähistus. Peamistes turismipiirkondades on matkarajad muidugi paremini tähistatud, aga muidu on tähistus pigem stiilis "intelligentsele piisab vähesest". Tavaliselt mõni kaart või skeem raja alguses siiski on. Sellest võib näiteks foto teha ja vajadusel teel vaadata. Ühiskond on väike ja arusaadavalt ei jõua kõike korralikult ära tähistada. Samuti, islandlased ei suuda endale ette kujutada, et mõni turist vajab matkamiseks tähistatud rada, nendel endil on ju maastik ammuilma selge.

Igaks juhuks tasub järele uurida, millistesse piirkondadesse rendifirma autoga minna lubab. Mis puutub maantesse F939, siis jõgesid tõesti enam läbida ei tule, aga kurul võib olla tihe udu (nii et järgmist teemärki ei näe - 25 m), samuti on seal järsud tõusud-langused. Ja loomulikult on see kruusatee.

Olles neid innuga uurima asunud, ei märganud ma kohe tänusõnu kirjutada, nüüd vabandan pika vaikuse eest! Aitäh!
Oleksingi tahtnud kauem Islandil olla, et saaks lahedamalt ringi käia ja läbi elada, kuid kahjuks ei olnud see ajaliselt võimalik. Teie abiga saan aga meile toreda marsruudi tekitada ja loodan, et ilm aitab seda läbi viia.
Ilusaid rände ka teile, kallid abiandjad,
Marx.

Võta heaks ja kui pärast oma reisi viitsid, kirjuta siia mõni rida sellest, kuidas sinu tekitatud marsruut tegelikkuses ka realiseerus. Islandiga tutvumiseks tasub igaks juhuks kõik planeeritud ajad korrutada koefitsiendiga 1,2 ning seda mitte ainult juhtuda võivate ilmaviperuste pärast, vaid ka seetõttu, et jääks varuaega ka juhtumiks, kui unenstad ennast loodust nautima.

Meie käisime Islandil eelmisel suvel ja puhtalt kohal viibisime 5 päeva + siis 2 päeva mil kohale jõudsime ja ära tulema hakkasime. Kas te olete 8 päeva puhtalt kohal? Vaatan, et kõik on siin üliväga optimistlikud, aga ma lihtsalt natuke muretsen, et kas 8 päeva täisringiks koos matkamiste ja muuga ikka väheks ei jää. Meie läbikäidud ala jäi Vatnajökulli ja Snaefellsnesi ps vahele. Püüdsime ka asja nii korraldada et ei peaks liiga palju sõitma ja jõuaks rahulikult vaadata ja matkata, mida ka tegime (näiteks Snaefellsnesi ps veetsime terve päeva). Samuti ei kulutanud me aega päevasel ajal söögikohtade peale vaid kõik vajalik oli kaasas. Ja kuigi meie läbisime vaid 1/3 saarest siis ega aega üle küll ei jäänud, kusjuures meil vedas ilmaga hullu moodi. Väikese koefitsiendi lisaks just ka selles osas, et Islandi ilm on teadagi milline ja kui ikka põnev vaatamisväärsus teie teele jääb vihma ajal, et siis ei peaks ajapuuduses edasi kihutama vaid oleks väike varu ka olemas. Igatahes toredat reisi teile.

et esimesel päeval jõuame 12 ajal - see on poolik päev, siis 7 tervet päeva ja siis hommikupoolik. Ma ikka loodan saare ringi selle ajaga ära sõita. Väga pikki matku me ilmselt jah teha ei saa, kuid ilusama ilmaga tahaks ikka võimalikult palju ringi käia. Loomulikult sõltub väga palju ilmast, teeoludest ja 1001 muust asjast, mida ma ilmselt ettegi kujutada ei oska. Sellest polegi midagi. Me pole sellised inimesed, kes kõike väga täpselt ette planeerivad ja siis täide viima asuvad. Aga alati olen enne reisi uurinud väisatava maa kohta kirjandust, internetti ja juba seal käinute arvamusi, tähelepanekuid, soovitusi. Siis tuleb koha peal otsuste langetamine kergemini välja.
Ma ei oska veel midagi arvata raftingu kohta. Oleme Norras päris äkilisel jõel raftinud. Ses mõttes on mingi kogemus olemas. See on muidugi asi, mida ikka ja jälle teeks :) Vanad veematkajad, nagu me oleme. Eks otsustame aja ja ilma järgi. Ette kinni panema ei hakka, aga telefoninumbri võtame ühes.
Samuti tuleb jalgsi matkamine välja täpselt nii, nagu selleks aega jääb.
Päevakilometraaž on enamasti alla 300. Bronnin ööbimised nii, et nad oleks teel sobivas kohas. Ka meil jääb Snaefellsnesi poolsaarele 1 päev. Esimesest poolikust päevast veidi ja siis peaaegu terve päev. Rohkem aega jätan ka Akureyri-Husavik-Dettifoss-Myvatni piirkonnale ja lõunaosale. Viimased poolteist päeva on jäetud varuks, et kui eelviimane terve päev on niru, siis saab viimasel päeval Reykjavikist kuldsele ringile minna. Ka vihmaga saab mingigi mulje. Oleme palju Norras käinud. Nii mõnigi vihma tõttu ekstreemsem elamus on jäänud seetõttu rohkem meelde, kui jalutamine kauni ilmaga. Mis sellest, et kenas ilmas on parem olla. Näiteks läksime (küll ilma lapseta) jubeda tuule ning vihma- ja rahesajuga Kjeragile. See on kustumatu elamus.
Ma ei ole tavaliselt siia reisimuljeid kirjutanud, aga miks mitte. Kui ära käime, siis üritan seda meeles pidada ja täita.

Käisin 2009 juulis seljakotiga Islandil. Autot ei rentinud, kasutasin kohalikku bussitransporti, oma jalgu, renditud jalgratast ja ühte giidiga 3-päevast reisi (sinna lihtsalt bussid ei viinud). Kohapeal olin 2 nädalat ja sai suhteliselt palju nähtud: Reykjavik (linn+ paadireis merele puffineid e lunne vaatama), Selfoss, Geysir (kuumaveeallikas, purskab paarikümne meetri kõrgusele), Gulfoss, Langjökull, Hofsjökull, Hveravellir (geotermaalala, suplemise võimalus), Akureyri, Godafoss, Reykjahlid, Herdubreid (kohalik "mägede kuninganna"), Askja (ujumine Viti kraatris: õues -1C, vesi +38C), Hvannalindir, Kverkfjöll, Vatnajökull (liustikuretk), Krafla (vulkaanikraater, geotermaalala, matkarajad), Dettifoss, Hljödaklettar, Asbyrgi, Husavik (vaalavaatlus merel, vaalamuuseum, fallose muuseum, Gamli Bauk), Myvatn [Dimmuborg (laavalinn), Skutustadir ("mullikraatrid" Myvatni järves), laavaskulptuurid Myvatni järves, Kverkfjall (matkarada vulkaanikraatrile, otsas saab ringi teha), Storagja (maa-alune maalõhe, kus on kuum vesi ja saab ujuda), kohalik "Blue Lagoon" (see on ehtsast parem!), Namaskaro (geotermaalala), linnumuuseum, Euroopa ja Ameerika laamu eraldav lõhe], Aldeyjarfoss, Nyidalur, Hrauneyjar, Landmannalaugar (superilusad värvilised mäed, palju erinevaid matkaradu), Eldgja, Skaftafell, Jökulsarlon (liustikujärv, kus on filmitud näiteks "Titanicu" uppumisstseen, Bondi filme jm. Seal saab järvele sõita nn ratastega paadiga), Vik, Seljalandsfoss, "Blue Lagoon", "Viking Village" (põnev viikingiaineline restorani- hotellikompleks Reykjaviki keskusest natuke väljas). Mõnes kohas sai vähem, teistes jällegi kauem oldud. Autoga jõuad kindlasti mingi ringi ära teha, kuigi soovitaksin valida, kas tahaksid ida-, või läänepoolset osa rohkem näha, sest muidu veedad oma päevad enamasti autos. Aja planeerimisel arvesta ka sellega, et seal on pooled teedest kruusa(st laavapurukattega) teed ja suhteliselt kitsad- nii et kui keegi vastu juhtub sõitma, siis tuleb laiemas kohas seisma jääda või hoopis teelt poolenisti välja sõita (kohalikud bussijuhid muidugi kimasid ka seal nii, et turistil olid hirmust 10 küünt bussiistmes kinni). Kui teile pole oluline just hotellis ööbida, siis soovitan soojalt telgi, madratsid ja magamiskotid kaasa võtta (autoga pole see mingi vaev, minul olid need kogu aeg seljas), siis ei ole vaja eelnevalt bronnida öömaja ja pabistada kohalejõudmise pärast. Seal on väga vinged telkimispltsid/kämpingud igal pool, ka linnades. Osad on tasuta, osade eest tuleb maksta nii 50-80 EEKi näo eest (hotellides tuli nii 10x rohkem). Samas saad selle raha eest lisaks telkimisele kasutada korralikku WC-d, kööki, dušši (osades kohtades lisatasu eest), pesupesemise- ja kuivatamise võimalust (see ka tasuline), mõnes kohas ka telekat ja puhketuba. Ja kui olete suhtlejad tüübid, siis on võimalik erineva päritoluga inimestega kämpingus vabalt suhelda ning uusi tuttavaid leida. Mina olin pooled ööd telgis, pooled hotellis vmt kohas ja jäin väga rahule. Lähen Islandile kindlasti veel! Kui millegi kohta täpsemalt huvi tunned, jagan meelsasti soovitusi, palju oskan. Soovi korral olen nõus ka kohtuma ja infot jagama (asun Tallinnas). Kena reisi planeerimist!

Uurin just Askjale pääsemise võimalusi. Kui kellelgi on infot, paluks jagada. Ise läheme Renault Traficuga, mis pole selleks teeks just eriti sobiv ja just jõeületuste tõttu. Vaatasin ka nelikveoliste ühepäevaseid rente. Rahvusvahelised firmad, mis netist broneerida lasevad on ikka väga kallid.

Askja on selline koht, kuhu saab minna ainult 4x4 autoga (kui ma ei eksi, siis teisi variante sinna teele ei lubatudki). Ise käisin grupiga, oli väga fun. Kui soovid, võin anda meie reisijuhi kontaktid (meil, telefon). Suhtleb inglise keeles ja teeb reise ka Fääri saartel. Ta on ise muideks ka mitmel korral eestis käinud. Usun, et kui te ei taha just tema grupiga minna, siis ta oskab vähemalt soovitusi jagada.

Oleks kontaktidest huvitatud küll. Veel küsimusi. Kui suur grupp ja kas sõit oli bussi või jeebiga? Kaua väljasõit kestis ja kui palju raha taheti?

Sellelt veebiaadessilt

http://www.vegagerdin.is/umferd-og-faerd/umferdarmerki/

leiad Islandi liiklusmärke. Kui ees on tahvel J32.11, on tavalise autoga minek ebasoovitatav. J32.21 keelab mitte-neliveoga teel sõitmise üldse.

Samas, Islandi puhul tuleb alati meelde tuletada Murphy seadusi. Üks nendest ütleb, et nelivedu tähendab lihtsalt seda, et jääd kinni ligipääsmatutes kohtades.

Kui lähete mägedesse, katsuge koopereeruda mõne teise autoga. Kasvõi võõrastega.

Kontaktid panin teele.
Grupis oli 12 inimest.
Oli see sõiduvahend buss või kuulub autode nimistusse, ma ei tea (täitsa tuhm autode koha pealt), igatahes oli mitu 4x4 märget auto küljes. Uurisin fotodelt, välimuselt meenutab nagu Hummerit, logo meenutab Fordi oma (sinine, sees hele kiri), tagauksel numbrid E350. Kui sellest kirjeldusest abi on, siis uuri edasi.
Väljasõit kestis 3 päeva (lisaks Askjale veel liustikuretk, teeäärsed peatused vaatamist väärivates kohtades ja ka 2 ööbimist liustikuäärses majakeses).
*Maksis see lõbu 25.000 ISK Akureyrist tulles ja 24.500 ISK Myvatnist. Eelnevalt Reykjavikist ostes maksis 25.500 ISK. (Aga ma ei kahetse sellest ühtegi makstud senti!)

Panen siia ka mõned viited, kust me ise enne minekut infot otsisime: www.askjatours.is
www.sba.is (Icelandic Bus Company SBA- NORDURLEID, meie valisime sealt liini SBA5: Askja- Kverkfjöll- Vatnajökull).

Kui veel küsimusi millegi kohta on, anna teada!