See on jah ametlik koht.

Oskavad ikka küsida, ma isegi ei uskunud oma silmi 150$ , kui mu mälu ei peta, siis mingi aeg tagasi küsiti 100$ selle eest. Kadedaks teeb ikka see soomlase pass, millega saab järjekordselt ilma lõivuta üle piiri.

Uuesti teemasse.

Kas keegi oskab soovitada, kuidas taotleda viisat Lesothosse. E-visa süsteem maas, antud meiliaadress saadab tagasi. LAV multiple viisa on olemas.

E-visa ei tööta juba paar aastat. Välisministeeriumi leht suunab Berliinis asuvasse saatkonda https://reisitargalt.vm.ee/sihtkoht/lesotho/

Olen lugenud kommentaare, et on õnnestunud ka piirilt saada, aga ise selle plaaniga sinna kohale ei läheks.

Ma leidsin lehelt https://www.homeaffairs.gov.ls/e-visa/ meiliaadressi [email protected], kirjutasin sinna eile ning sain täna vastuseks avalduse blanketi koos vajalike lisadokumentide loeteluga. Pole veel avaldust saatnud, aga võibolla nii käibki. Kuidas see välja kukub või kuidas maksmine toimub, veel ei tea.

Anna teada kuidas läheb. Ja mis lisadokumente vaja on?

1. Application letter from applicant
2. Return ticket
3. Passport copy
4. Confirmation of hotel bookings
5. 3 months bank statement
6. Travelling plan
7. Medical insurance
8. Medical report
9. RSA transit visa for Pakistan and Bangladesh nationals

Huvitav mis see medical report on?

Ma küsisin neilt selle medical reporti kohta, aga vastust pole tulnud. Veebisait kaob ka vahepeal ära. Tüütu värk, nagunii ei minda Lesothosse enamasti pikaks ajaks, päevased või mõnepäevased tripid võiksid ikka lihtsamalt käia ning no see 150 USD lõiv on muidugi ka arutu. Kui arvestada, et Lõuna-Aafrika viisa kulu ja jama on ka ebanormaalne, siis kokku on tüli ja kulu nii palju, et kisub alternatiivseid sihtkohti otsima (nagu ka LAVi viisa teemas korduvalt nenditud).

Mul tuttav afrikaanist sõber väitis mulle Lesotho viisa peale, et seda ei lähe vaja, pidavat ka niisama saama. Võta nüüd kinni, ei hakanud katsetama , kuigi olen kuskilt lugenud, et on võimalik. Muidugi minu riiki sisenemine eeldas Sani passi kaudu.

Sani Passi kaudu Lesotho ekskursioone korraldavad firmad märgivad küll ära, et riiki sisenemiseks vajalik viisa (neil, kellel see nõutav), kellelgi oli eraldi lausa seletatud, et kui keegi on ostnud neilt nt päevaretke ja jääb viisa puudumisel piiri taha, siis tuleb sinna oma kuluga passima jääda, kuni hiljem tagasiteel peale võetakse.

Ja piirkonna viisadest veel - Mosambiik on vist tõstnud veebruarist viisatasu varasemalt 50 dollarilt ka 150 dollari peale. Kokku võib nõnda Lõuna-Aafrika, Lesotho ja Mosambiigi viisadele kuluda rohkem kui lennupiletile.

Mosambiigi viisa oli eelmine aasta juba 90€ , soovitan ära teha eviisa.

Läksin eelmisel aastal selle nn 50€ viisa õnge, nagu meile lodge omanik väitis, et piirilt saab. Tõsi, saab endiselt, aga kogu süsteem on viidud online ja asi oli eelmine aasta päris konarlik, meil läks veel nii hästi, et ei saanudki Pafuri punktist viisat, kuna oli Bad Connection, asi lõppes sellega, et kirjutati A4 kes me oleme , kuhu läheme ja suunati meid Zimbabwe piiripunkti viisat tegema, mis asus 60km Põhja pool.

Kokku läks see seiklus meile ajaliselt 10h lisa, 2h sisenemise õhtul, saabusime c 14-15 vahel, kella 16 läks punkt kinni, korjati passid ära, lasti riiki ja öeldi, tulge hommikul tagasi, ega hommik targem polnud, veel c 2h passimist, löödi käega ja anti suund kätte, muidugi küsiti kellegilt luba. Saime oma seikluse kätte veidi teise marsuudiga, aga tehtud.

Kirjutasin Lesothosse uuesti ning seekord saabus vastus medical reporti kohta:

Medical report confirms that you are fit to travel

Selline vist pole meil perearstikeskustes tüüpiline tõend ehk tuleb eraldi seletada ja küsida ja mingi lisatasu muidugi maksta. Või on kellelgi kogemust, kuidas see kergelt ja kiiresti käib?

Lesotho viisa saamisega läks siis lõpuks kokku üle 2 kuu. Pärast esimeste e-mailide vahetust ja avalduse koos nõutud dokumentidega ärasaatmist tekkis nädalateks pikem vaikus, Lesothost meilidele lihtsalt enam ei vastatud. Ühel hetkel saabus enam mitte üldaadressilt, vaid konkreetselt inimeselt kiri, mille ühelauseline sisu jäi küll mõnevõrra arusaamatuks, kohe saadetud täpsustusele taas ei tulnud mingit vastust. Jätkuvatele lisakirjadele ikka ei vastatud.

Mõned päevad enne planeeritud Lesotho visiiti saabus aga äkki e-mail lubatud ametliku kirjaga, mille alusel riiki siseneda. Paraku oli seal märgitud lubatud sisenemiseks ainult lennujaam ja Maseru piiripunkt, ehkki avalduses ja nõutud reisiplaanis oli näidatud soov siseneda Sani Passi piiripunktist. Seekord vastati kohe täpsustustussoovile, et siseneda võib ka Sani punktist, aga kindlasti tuleb siis minna Maserusse viisa eest maksma ja passi viisatemplit saama (üks ots on päevateekond).

Meie ajakavaga see paraku ei sobinud ning lisaks näitas üks kohalik tuurikorraldaja seda kirja ka Sani piiripunktis, kus kuulis, et nemad selle paberi alusel siiski riiki ei luba, nii et tegime viimasel minutil oma plaanid ümber ja läksime Lesothosse Maseru kaudu, seal käisime passidega hommikul ka viisakontoris, kus oli paar sõbralikku, ent vaevatud prouat kabinetis, mis oli pungil täis tohutuid viisataotluse virnu, kõik käib käsitsi ja aeglaselt, pärastlõunaks kutsuti passidele järgi. Hind ca 50 eurot ühekordne, 100 mitmekordne.

Ehk et kokkuvõtvalt - saab meilitsi viisaavalduse ja dokumendipaki esitada küll, suhtlemine on erakordselt vaevaline ja aeglane, aga on lootust, et lõpuks saab selle kirja kätte, millega Lesothosse siseneda, küll ainult Maserust või lennujaamast, ning kindlasti tuleb käia Maserus passidega toimetamas.