Olavi

Uus kasutaja, liitus Tripiga 14 aastat tagasi

6 meeldimist
1 postitust
21 kommentaari
Viimased kommentaarid

Mis annab lootust, et Turkish võiks Tallinnast lennata juba detsembris või isegi jaanuaris?

Kas Helsingi puhul pole mitte laevaga minnes transiit keelatud, lendude klapitamine teise piletiga lisab hinda ja riske.

Milanost on häid lende, aga odavlennud Tallinnast Milaanosse võivad toimuda ja võivad mitte, ja muul moel on sinna saada kehv, tundub jällegi riskantne,

Hetkel paistab küll Kesk- ja Lõuna-Ameerika puhul enamvähem ainus mõistlik variant kas Lufthansa või KLM, saab algusega Tallinnast ühele piletile ja vahetamisvõimalusega. Arvestama peab, et USA kaudu variandid ei toimi ning et nii Frankfurtist kui Amsterdamist on tavalisest vähem sihtkohti ja väljumisi, Tallinna lende ka harvem, nii et valik on väiksem ja tihti pikkade ooteaegadega. Hinnad pigem 1000 ringis, aga leiab ka 700-800 kanti kuupäevi.

Küprosel kehtivad tänasest uued, mõnevõrra karmimad reeglid, muuhulgas maskikohustus lisaks siseruumidele ka vabas õhus ning komandanditund Paphose ja Limassoli piirkonnas, vt täpsemalt https://cyprus-mail.com/2020/10/22/coronavirus-masks-to-be-worn-outside-curfew-in-paphos-and-limassol/

Ametlikus kasutuses - valitsuse korraldustes ja nende seletuskirjades - kasutatakse pikemat varianti "viimase 14 päeva kumulatiivne COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse SARS-CoV-2 positiivsete testide arv 100 000 elaniku kohta" ning lühema väljendina sama kohta "nakatumisnäitaja".

Siin on ühtlasi näha ka nii haiguse kui viiruse täpne nimetus.

See on Eesti näitaja (43,5) + 10%, vastavalt valitsuse korraldusele, mis lähtus EL soovitustest.

See 2 nädala nõue nagunii on praeguseks mõttetu, põhineb suve alguse Euroopa keskmisel, Eesti on tänaseks sellest 3 korda üle, selle järgimine ei ole põhjendatud ega mõistlik.

Kuivõrd Euroopa tellimuslendudele piirang ei tundu rakenduvat, siis on korraldajatel võimalus pakkuda talv läbi Kanaaride chartereid. 

Odavama paketisegmendi jaoks on Egiptuse osas veel see lootus, et kuidagi õnnestub sellel pääseda iga 2 nädala tagant üle vaadatavasse EL erinimekirja, ehkki kui seda pole seni tehtud, siis kahtlane ka, et see peagi juhtub.

Türgi hooaeg on nagunii kohe läbi. 

Aga iseseisvatele inimestele on ju tegelikult uudis hea, pääseb Euroopa kaudu liikuma, kuhu aga parajasti võimalik on. Kaugematest paikadest nt Mehhiko või Lõuna-Aafrika, vägagi palju pakkuvad sihtkohad.

Lisaks Euroopa liinilendudele on täpsustatud ka, et:

Euroopa Liidust väljastpoolt on otselennud lubatud üksnes riikidesse ja riikidest, mis on loetletud Euroopa Liidu Nõukogu soovituses. Praegu kuuluvad nende riikide hulka Austraalia, Gruusia, Jaapan, Kanada, Lõuna-Korea, Rwanda, Tai, Tuneesia, Uruguay ja Uus-Meremaa.

Mida see tähendab kolmandate riikide tellimuslendude osas - eelkõige mõeldes Türgi ja Egiptuse peale - ei ole päris selge. Kas need on nüüd keelatud või lubatud? St kas 21.09 määruse tellimuslendude erand muudeti ära või kehtib edasi, ja kui kehtib, siis kas ainult eriolukordade jaoks või ka puhkuselendudele?

Kaks eraldi asja on.

Näitajaga 16/17,6/25 Euroopa riikidest (ning sõltumata näitaja suurusest kõigist kolmandatest riikidest, kui neid pole just lühikeses EL erinimekirjas) naastes on kohustuslik 14päevane liikumispiirang (teatud juhtudel saab osaliselt asendada testimisega). 

Teine, eraldi asi on liinilennukeeld kogu maailmas, mille aluseks on riigi näitaja 25, v.a 6 erandlinna. Praegu ongi lubatud lennud vaid neisse 6 linna + Küprosele.

Eks see on neil sõnastuse puudulikkus, viga, mille järgi tõepoolest pidanuks ka Eesti kandma keelatud lendude riikide nimekirja ning kõik lennud keelama, mis muidugi muudaks kogu asja veel absurdsemaks kui see juba on. Seletuskiri veidi ehk aitab tegelikku mõtet mõista, aga ka mitte täiesti. Normaalne oleks, kui sõnastust täpsustataks, seda on vahel neis kriisi puudutavates seadustes tehtud ka tagantjärele. 

Ka esmaspäevase määruse puhul ei ole uuest sõnastusest täiesti selge, kas need lubatud tellimuslennud peavad olema esindus-, kaitse- jm loetletud eesmärkidel (ehk nagu too Ratase Stockholmi lend, mille pärast täiendus tehti) või on lubatud kõik tellimuslennud kõigisse maailma paikadesse, nagu Türgi ja Kreeka charterid kohe välja kuulutanud reisikorraldajad on tõlgendanud (ei tea, kas eelnevalt ka ministeeriumiga konsulteerides või lihtsalt kähku otsekui heausklikult tegutsedes). Tõenäolisem on ikka jah tööõnnetus, seega on huvitav jälgida, mismoodi ministeerium nüüd sellele reageerib.

Ühtlasi ei paista olevat ka mingit seaduslikku takistust mõne nädala pärast algama planeeritud tihedatele Egiptuse tellimuslendudele, sest Egiptuse ametlikud numbrid on väga madalad. Et Euroopa Liit ei ole lisanud Egiptust (ega Türgit) oma lühikesse erandriikide nimekirja (selleks ei piisa ainult ametlikust madalast nakatumisnäitajast, eeldatakse ka andmete usaldusväärsust, testide rohkust jm poliitilist otsustamist võimaldavat), ei tohiks siin lugeda.

Omamoodi variant oleks aga neil lähtudagi nüüd sellest, et kuna Eesti näitaja on üle 25, siis edaspidi vajab iga lennuliin määrusega tehtavat erandit, ning siis kantakse suva järgi sinna lisaks 6 erandsihtkohale veel ühtteist.

Üks variant on muidugi kohapeal ratas rentida. Kui oma armas või kohapeal võimalused kesised, on võimalik ka ise lennata ja rattad eraldi kohapeale viia, tellides teenus transpordifirmast või siis ise otsides keegi sobiva autoga, paari tsikli puhul tuleb sõiduauto järelkärugi kõne alla või kaubik.

Kordan igaks juhuks küsimust, äkki keegi ikka teab...

Tee otsinguid märksõnadega Turkey ja gulet. Võibolla pakub huvi - puust gulet näeb päris võimas välja ning mõnes mõttes ühendab purjeka ja mootorpaadi omadusi, pakkudes tänu laiale kerele suurt tekipinda päevitamisdiivanite ja suure söögilauaga, ka kajutid ja muud siseruumid on suured ja suhteliselt mugavad. Sõidetakse enamasti rannapiirkonnas, tuulte-lainete eest kaitstud vetes (paadi keretüüp pole just avamerele mõeldud) ning mootoriga, paat liigub suhteliselt kiiresti, kütusekulu aga võrreldes glisseerivate mootorpaatidega üldse suur (enamasti on teatud tunnid rendihinna sees ka). Paaril korral võib meeskonnal lasta ka purjed heisata. Meeskond pakub ka korralikku teenindust. Ning võrreldes samaväärset pakkuvate mootorpaatidega on hind väga odav. Samasuguste purjekatega võrreldes jälle on mugavusi ja avarust paadis oluliselt rohkem.

Kipper.ee on paadikeskne ja suhteliselt mölavaba foorum ning seal leiab otsingut kasutades ühe päris asjaliku teema, kus mitu pikemat kirjutist just kummipaadi valimisest.

Alkoholihimulised saavad end rikšamehel lasta viia mõnda varjulises kohas asuvasse baari, kus kohalikud vahvasti kärakat panevad, need kohad on täitsa olemas, kenasti silma alt ära. Proovitud. Õlled toob jah hotellipoiss kohale. Ainus koht, kus õlu tänaval letis paistis, oli Khulna.

Toetan Nikkori 18-200 kombinatsiooni D40 vm väikse kerega. Paraku ei ole kompakti, millega saaks peegelkaamerat kasutanu jaoks võrreldava tulemuse või pildistamisnaudingu (eriti arvestades 11 kuu jooksul ette tulevaid võttesituatsioone). Kotti võib veel pista Sigma 30 f1,4 vms suure valgusjõuga objektiivi, millega teha väikese teravussügavusega pilte (hea kerge variant veel Nikkor 35 f2, veidi pikem ja väga odav on Nikkor 50 f1,8). Läbi tuleb mõelda aparaadi kandmine päevakotis ja kaelas.

Ma nagu oleks sellist mütsi paar päeva tagasi näinud Jahipauna poes, oli see siis nüüd Sikupilli või Rocca al Mare kaubamajas.

Saan aru, et Star Alliance'i puhul on kõige nn kasulikum omada siis Lufthansa kaarti (mitte nt SASi oma). Mis on Skyteami (nt KLM, Aeroflot, Czech) ja Oneworldi (nt British Airways ja Finnair) puhul õigeim valik?

Ei ole see pseudoprobleem midagi. Küllalt randadest asju kaduma läinud. Ja midagi võtab inimene sinna ikka kaasa, natukenegi raha, mingid rõivad ikka, aga teinegi kord ka fotoka, pleieri jms kallimat kraami. Kõige kindlam on käia vees ükshaaval - teine valvab träna. Järgmise variandina saab paluda kellelgi silma peal hoida, aga siin on muidugi vaja tervet mõistust selle "kellegi" valimisel - kohalik rannapoiss ei ole hea mõte, naabertoas elav turistipaar on parem. Väiksemas paadis, kust sukeldutakse vms, on asi sellevõrra lihtsam jah, et kaugemalt tulijaid ei saa otsekui olla, aga seal ei tee paha näiteks mõne kaasturisti nähes osutada teenusepakkuja esindajale, et näe, siin on mul sellised asjad, passi peale, siis on võimalikuks jamaks vastutaja ja tunnistaja.

Mitmetes kohtades on just rannad, eriti üksildasemad paigad, need, kus röövimist (ka vägistamist) esineb, sellistes tasub üldse eemale hoida või tervet mõistust rakendada.