Viimased kommentaarid

Kas faktid nüüdseks juba mitte ei räägi siiski ka sellest, et vaktsineeritud mitte ainult ei põe nakatumise korral kergemini, vaid ka nakatuvad harvemini, ning on lisaks nakatumise korral vähem ja lühemat aega nakkusohtlikumad, st madalama levitamisriskiga kui vaktsineerimata inimesed.

Nii et võibolla on isegi võimalik teoreetiliselt argumenteerida, nagu teemaalgataja arvab, et eneseisolatsiooni määratud lähikontaktne alla 12-aastane laps võib mingil juhul istuda lennukisse ja sõita välismaale, kui sihtriigi nõudeid täidab - kui Eesti reegel lubab sellisel lapsel käia koolis, siis ilmselgelt peab olema tal lubatud koolist ka koju minna.

Puhkusereis selle alla sisuliselt kindlasti ei käi, ent puhtteoreetiliselt on ju võimalik, et lapsel on mitu kodu, näiteks mõlema vanema juures, ning nädalavahetuseks või koolivaheajaks koju saamiseks tuleb ette võtta lennureis välisriiki...

Kas lasteaialaste osas siiski ei kehti sama lihtsustatud karantiini reegel, mis alla 12-aastastel kooliõpilastelgi, et lähikontaktne võib küll käia lasteaias/koolis edasi, ent mitte mujal (välja arvatud siis ilmselt teel kooli või lasteaeda, näiteks ühistranspordis). 

Iseasi, kui lasteasutusest ei edastata lähikontaktsete infot. Nagunii võtab selle info kogumine ja liikumine nii palju aega, et vanemani jõuab lapse lähikontaktsuse teade tüüpilisena umbes nädal pärast 10-päevase karantiini algust. Nakatumise kasvades ilmselt suureneb segadus veelgi.

Huvitav muidugi, kas see info edastatakse ka lennujaama, kus siis saaks teoreetiliselt lähikontaktset  mitte lennule lubada (positiivsete puhul nii vist on). Sel juhul oleks võimalik, et inimene saabki lapse lähikontaktsusest teada alles lennujaamas, kui pole enne terviseameti sõnumit näinud.

Sõltuvalt oktoobri alguse reisikuupäevast jõuab Modernaga ka teise doosi ära teha, kui muid takistusi pole.

Eesti värskeim ametlik ekspertseisukoht on, et teine doos pole läbipõdenule vajalik, aga reisimise hõlbustamiseks on see lubatud.

https://www.sm.ee/et/uudised/immunoprofulaktika-ekspertkomisjon-covid-19-labipodenute-kahe-doosiga-vaktsineerimiseks

Ikka vastupidi on olnud. Alguses oli lootus, et õnnestub teha vaktsiin, mis pakuks mingit kaitset surmade ja raskete haigestumiste vastu, kergendades meditsiinisüsteemi tööd. Siis saidki üsna kiiresti esimesed vaktsiinid valmis, testiti, ja leiti toimivat. 

Nüüd on neid juba mõnda aega kasutatatud ja mitmesajamiljoniliste populatsioonide pealt on selgelt olnud näha, et läks pareminigi kui oli loota, vaktsiinid aitavad lausa väga hästi raske haigestumise ja surmade vastu, aga vähendavad ka kergemat haigestumist ja isegi nakkuse edasikandmist. Isegi uute variantide vastu on seniste vaktsiinide kaitse päris hea. 

Pandeemia on sisuliselt muutunud vaktsineerimata inimeste pandeemiaks - haiglates ja surnute seas on nullilähedane protsent vaktsineeritud inimesi. Vaktsineeritud inimeste seas valitsebki "rahu ja stabiilsus".

Iseasi, et paljudes kohtades pole veel piisavalt vaktsiini, ning nii mõneski paigas, kus vaktsiini on piisavalt, sh Eesti jt endise idabloki riigid, on palju vaktsiinivastasust. See viimane ei ole siis vast olnud "plaanipärane".

Küsimus testimise kohta sisaldas ka mittevaktsineerimise manifesteerimist, sestap käsitletakse ka vastustes vaktsineerimist.

Lähenemise “viirust saab vältida ka vaktsiinita” kohta on tabavalt öelnud professor Maimets, et tuleb mõista, et viiruse piiramiseks on vaid kaks võimalust: 16.-17. sajandi võimalus ehk isolatsioon ning 20. sajandi võimalus ehk vaktsiinid. Vt pikemalt https://www.err.ee/1608274125/maimets-vaktsineerimise-edenemisest-peapaitamisega-enam-ei-saa

Tõenäoliselt mõtles teemaalgataja nii öeldes vaid iseendale, ehkki ka üksikisiku puhul taandub see lõpuks samale valikule, lihtsalt on inimesi, kellele nakkus võib mõjuda halvemini ja kellele kergemini, ning arusaadavalt on nakkushaiguse puhul igaühe vastutus mitte ainult ta ise, vaid ka teised nakatuda võivad, ja ühiskonna asi see igaühele ka selgeks teha.

Ühiskondade ja terve maailma puhul tähendabki see, et kui inimesed 20. sajandi võimalusest keelduvad, siis kasutatakse neid 16. sajandi võtteid, ja sealt ka testid ja kõikvõimalikud piirangud, mille kohta lõputud oma eeltööta küsimised viimastel nädalatel Tripi on ära ummistanud.

Kui Prantsusmaa ja Itaalia kaaluvad mittevaktsineeritute mittelubamist restoranidesse, siis see on ühtaegu nii nende isoleerimine kui ka teadlik suunamine tänapäeva võimaluste poole - mida Prantsusmaal miljonid pärast seda teadet ka kuulda võtsid.

Kanada jällegi teatas, et avab riigipiirid vaid vaktsineeritutele. Reisifoorumites ka lihtsam, pole arutamist, kes ja millal ja millise testi peab tegema ja kuidas kohvikusse saab. Riiki on oodatud on vaid inimesed, kes väldivad viirust vaktsiiniga, teised jäävad koju isolatsiooni.

Tundub, et juuni alguses esimest korda reegleid muutes (vaktsineerimise tunnistamiseks) jäi kehtima veel varasem testimispiir, et vabastatud on alla 6-aastased, aga mõni päev hiljem seda siiski muudeti (https://boe.es/boe/dias/2021/06/09/pdfs/BOE-A-2021-9563.pdf#BOEn), ning tõsteti piiri alla 12-aastasteni:

https://civio.es/el-boe-nuestro-de-cada-dia/2021/06/09/sube-de-seis-a-doce-anos-la-edad-minima-para-exigir-test-haber-pasado-el-virus-o-vacunacion-para-entrar-en-espana-de-zonas-de-riesgo/

Seepärast on mõnes allikas, eriti pdf-dokumentides jäänud sisse veel vana vanusepiir.

Kus aga info on värskendatud, sh IATA reeglid ja Re-open EU leht, aga ka Hispaania ametlikud leheküljed, on kirjas siiski juba uus, hetkel kehtiv reegel, et testimisest on vabastatud alla 12-aastased:

https://spth.gob.es

Igaks juhuks võiks vaadata, kas Air Baltic pakub samal marsruudil halvemate lennuaegadega (edasilend nt järgmisel päeval vms) varianti samamoodi odavamalt. Võimalik, et millalgi pärast ostmist teatab mytrip just sellisest muudatusest.

Kahtlane, sest just selline reegel on nüüd Euroopa Liidus soovituslik lähenemine ja just 1. juulist alates. 

Eks riigid teevad oma erandeid muidugi. Näiteks soovitus oli vabastada alla 6-aastased lapsed, aga Läti ja veel mitmed riigid seavad piiri 12 aasta juurde, milles on ehk see loogika, et alates 12. eluaastast saab siin-seal juba lapsi ka vaktsineerida, ehkki jah juulis veel täisvaktsineerituks Eesti 12-15-aastased ei saa, küll aga augustis.

See punkt transiidi lubamisest kojupöördumiseks on kontekstis, kus riigid on keelanud sisenemise üldse, ning siis erandina lubanud koju minekuks.

Testimiskohustusest räägib teine reegel, mis ütleb, et Lätti saab kas 1) vaktsineeritu 2) läbipõdenu 3) testitu, ja erandina on testist vabastatud alla 12-aastased.

Lisaks on erandina testimisest vabad lennureisijad, kes ei välju transiiditsoonist ja lahkuvad 24 tunni jooksul.

Läti ametlik info:

https://www.mfa.gov.lv/en/consular-information/news/66019-emergency-situation-in-latvia-to-restrict-the-spread-of-covid-19

Sellist ametlikku loetelu ei ole ning kuna reeglid muutuvad tihti, tuleb igaühel see soovitud piiriületusaja ja vanuse kohta ise riikhaaval üle kontrollida. Võiks alustada IATA lehel toodud (lennureisijate) reeglitest ning siis kontrollida konkreetse riigi ametlikust infost üle.

Ilma testita on olnud lubatud sisenemine Eestisse. Transiidil sõltumata sihtkohast on riigid nõudnud testi.

Aga nn Austria reegel ei ole ju võrreldes EU ja muude reeglitega ebasoodsam? Vaktsineerituks loetakse mitte 14 päeva pärast teist doosi, vaid juba 22 päeva pärast esimest doosi. Kuu aega "võitu" Pfizerit ja kaks kuud AZ saanute jaoks.

Läbipõdenud ja ühe doosiga vaktsineeritud küll jah on veidi ebasoodsamas seisus, loetakse vaktsineerituks 22 päeva, mitte 14 päeva pärast süsti.

Iseasi, et mõne kuu pärast muutub varakult vaktsineeritute jaoks oluliseks see ainult 9 kuud kehtivuaega, aga võiks prognoosida, et selle aja peale kehtivusaega korrigeeritakse.

Peab muidugi ka silma peal hoidma, kaua Austria sellist ühe süsti erandit hoiab.

Ka Bosnia vastav seadus märgib (§ 183), et kehtib Viini konventsioonile vastavalt välja antud välisriigi juhiluba:

https://www.jpautoceste.ba/wp-content/uploads/2019/01/Zakon-o-osnovama-bezbjednosti-saobracaja-na-putevima-u-Bosni-i-Hercegovini.pdf 

Juhiloa puhul ongi olulisem mitte riigi kuulumine Euroopa Liitu, vaid ühinemine rahvusvaheliste liikluskonventsioonidega (Viin 1968, Genf 1949). Viini konventsiooniga liitunud riigid (sh Eesti ja Balkani riigid) on lubanud tunnustada üksteise juhiluba, kui see vastab konventsioonile. Genfi omadel on õigus nõuda konventsioonile vastavat rahvusvahelist juhiluba, mis kuni Eesti tänavuse liitumiseni selle konventsiooniga tähendas olukorda, kus mitmetes eestlaste seas populaarsetes sihtkohtades ei kehtinud ametlikult ei Eesti juhiluba ega meie (Viini konventsioonile vastav) rahvusvaheline juhiluba, ehkki mõned neist riikidest aktsepteerisid praktikas Eesti juhiluba. Nüüd väljastab transpordiamet mõlema konventsiooni rahvusvahelist juhiluba.

Siin-seal kohtab aga ka hoiatust, et hoolimata Viini konventsioonist võib mõni sellega liitunud riik Eesti juhiloa omanikult siiski nõuda ka rahvusvahelist juhiluba. Mina olen kõigis Balkani riikides ja piiridel saanud Eesti loaga hakkama, sh Serbias ja Bosnias. 

Ainult Neumi koridori (see jupike Bosniat Horvaatia rannikul) läbimiseks seda rahvusvahelist luba nüüd vast küll mõtet ei ole isegi südamerahuks tegema hakata.

Ka Serbias kehtib Euroopa Liidu liikmesriikides välja antud juhiluba.

Vt Serbia teedeseaduse paragrahvi 178:

https://www.abs.gov.rs/admin/upload/documents/20171214122748-zakon-o-bezbednosti-saobracaja-na-putevima.pdf

Kui veel kümmekond aastat tagasi oli sel teemal segadust, siis palus Serbia siseministeerium raporteerida politseile juhtumitest, kus ekslikult nõutakse rahvusvahelist juhitunnistust:

https://www.srbija.gov.rs/vest/156283/drzavljani-eu-mogu-uz-vazecu-vozacku-dozvolu-da-upravljaju-motornim-vozilom-u-srbiji.php

Vahemaandumisel kehtivad selle riigi transiidireeglid ja sihtkohas tolle riigi sisenemise reeglid. Kontrollitakse juba esimeses punktis lennule laskmiseks.

Alates 26. juunist lõppeb õues maski kandmise kohustus Hispaanias, teatas täna peaminister Sánchez.

Ametlik otsus tehakse 24. juunil ning selle peab kinnitama ka parlament, aga Sánchez lubas, et algav nädalavahetus on viimane, kui peab vabas õhus maskiga olema.

https://elpais.com/sociedad/2021-06-18/sanchez-anuncia-que-las-mascarillas-dejaran-de-ser-obligatorias-el-26-de-junio-al-aire-libre.html

Novatours küll möönab, et test pole nõutud, ent peab seda siiski "äärmiselt vajalikuks":

Alates 05.06.2021 ei nõuta enam Montenegrosse sisenemiseks Euroopa Liidust saabuvatelt lennureisijatelt koroonaviiruse PCR-testi tegemist. Samas ei ole pandeemia Eestist ega mujalt maailmast kadunud ning seetõttu on vaktsineerimata ja COVID-19 viirust mitte põdenud reisijatel äärmiselt vajalik teha enne reisi PCR-test (kurguloputusega või ninaneelust) või antigeeni test, et veenduda enese ja kaasreisijate tervise ohutuses ning puhata muretult. Eelnimetatud testide alternatiiviks on võtta reisile kaasa QR-koodiga vaktsineerimistõend või kirjalik arstitõend COVID-19 läbipõdemise kohta.

https://www.novatours.ee/uudised/teave-ohutumaks-reisimiseks?id=3210

Aga muidugi tasub meeles hoida viimase aasta jooksul korrutatud tarkus,  et reegleid muudetakse tihti ja tuleb kogu aeg üle uurida. Mäletab ka Novatours, mismoodi näiteks Türgi loobus testinõudest Eesti (ja veel väikese ringi riikide) puhul, ning siis mõne nädala pärast üleöö selle ära muutis - põhjustades nii üllatust kui ka pettumust neil, kes just selle reegli tõttu võisid olla planeerinud Türki lendamise.

Kusjuures ka Montenegro enda ametlik info sisenemistingimuste kohta on vahva mitme eitusega ülipikk lause, millest ikka annab välja lugeda lihtsat tõika, et EL riikidest saabudes pole testi vaja:

https://sites.google.com/montenegro.travel/covid-19/eng

Kolmas variant on ka - juhul kui Küpros hakkab 1. juulist aktsepteerima EU Digital Covid Certificate'i, mis loeb vaktsineerituks ka ühe doosi saanud läbipõdenud. Küpros, kes kevadel turistide meelitamiseks kiirelt oma reeglid tegi, pole seda EU süsteemi veel käivitanud, küll aga valmidust testinud.

Vaktsineerituna peaks ju saama kõik need kohad läbi käidud ilma testimata.

No see sõltub ju konkreetsest riigist Euroopas ja täpsest asukohast seal, kus tuleb siis testimiskohad, lahtiolekuajad, tulemuste väljastamise tähtajad ja hinnad välja selgitada.

Aga põhimõte on sama: test teha sellisel ajal, et tulemuse saaks kätte enne jõudmist esimesse kohta, kus testi nõutakse, ning planeerida sõit nii, et enne testi aegumist Läti piirile jõuaks (kui seal see nõue jätkuvalt kestab).

Kui 2 testi kokku võib maksta sõltuvalt hindadest välisriigis ca 120-180 eurot, siis on see parasjagu hind, mille eest on saadaval pea kõigisse Lõuna-Euroopa riikidesse ka lennupileteid.

Ilmselt on autoreisi kontekstis enamasti mõistlik teha test võimalikult hilisel õhtutunnil enne hommikust startimist, nii on suure tõenäosusega väljasõidu või Läti piirile jõudmise ajaks tulemus olemas ning samas jääb teisel või kolmandal päeval võimalikult pikk sõidupäev testi kehtivusajal sihtpiirini jõudmiseks.

Testide, aegade jm nõudeid tuleb kindlasti uurida, eriti praegu, 1. juulini jääval ajal muutuvad need Euroopa Liidu riikides nüüd veel tihedamalt kui muidu.

Kas pole siiski nii, et testimispunktis võidakse küsida nn lähteriiki (mingi statistika tarvis näiteks), ent isolatsioonikohustuse ning selle lühendamiseks tehtav tasuta testi saamise puhul arvestatakse miskipärast nii lähte- kui transiitriiki, seega rohelisest Rwandast vahemaandumisega mitterohelises riigis Eestisse jõudes on samasugune isolatsioonikohustus ja samasugune õigus tasuta testiga seda lühendada nagu mitterohelisest lähteriigist.