Luksemburg

Kes on käinud, kas osakate kommenteerida kui kallid on kohapeal riided võrreldes eestiga?

Oskate soovitada kohti, mida kindlasti peaks külastama?

Riided, nagu ka jalatsid, tehnika jne. on siin odavamad. Juhul kui muidugi kesklinna megakallitest butiikidest sisseoste ei tee. H&M, Jennifer jne. oma teatud kvaliteedi-hinna suhtega.

Kas külastamise all mõtled Luxembourgi linna või riiki. Kui linna, siis muidugi vanalinn, kindlustused kust avanevad suurepärased vaated all-linnale, katakombid, ning all-linna kvartalid, suurhertsogi loss. Liinibussiga (Eurobus) võib teha tiiru ka nn. Eurolandis kus asuvad ELi büroohooned ja pangad. Kesklinn on piisavalt väike, et paari kolme tunniga ise kõik kohad üles leida ja läbi käia. Luxi põhiline vaatamisväärsus ongi linn ise ja maalilised vaated erinevatelt tasanditelt. Kui aega rohkem ja soov tutvuda linna ajalooga põhjalikumalt siis soovitan ajaloomuuseumist läbi astuda. Väga huvitav ja ülevaatlik ekspositsioon on seal. Luxi üks peamisi vaatamisväärsusi on ka Ameerika sõjaväekalmistu kuhu maetud 5000 II maailmasõjas langenud ameerika sõdurit kuid see asub linnas natuke väljas.

Loomulikut on siin megapalju brasseriisid, kohvikuid ja restorane.

Seega jaluta paar-kolm tundi kesklinnas, naudi vaateid, lasku alllinna ja hüppa kohvikust läbi. Loomulikult shoppa.

NB! Pühapäeval on linnas kõik poed kinni.

Kui küsimusi on siis vastan meelsasti.

Tere!

Ma siin otsin töökohta ning mõtlesin mõne väiksema riigi peale nagu näiteks Luxembourg. Ühe netilehe kaudu proovin oma cv saada, eks siis näha ole, kas sel viisil on üldse võimalik tööd saada. Räägitakse, et ikka pead kohapeal olema ja otsima, mida ma praegu endale kahjuks lubada ei saa. Aga see selleks:)
Tahtsin uudishimust ikkagi pärida, et ÄKKI, kui saaksingi sinna, siis kuidas oleks kõige soodsam ja parem elamist leida?

Igastahes tänud ette:)

A.

On plaanis minna augustis Luxemburgi ja veeta seal 5 päeva. Millised oleksid vaatamisväärsused Luxemburgi linnast väljaspool, kus jõuaks nt 1 päevaga ära käia. Ma arvan, et Luxemburgi linna jaoks piisab ühest päevast.

Saatsin sule sõnumitesse kirja.

Praktika näitab, et päev linna jaoks ja päev riigi jaoks on hea ülevaate saamiseks piisav.
Põhiküsimus on selles kas olete autoga ja mis teid huvitab.
Kui autoga siis soovitan järgmist marsruuti. Selle kestvus ongi peaaegu terve päev. Kuna suur osa teest kulgeb mööda väikesi külavaheteid siis oleks hea kui ka navi on olemas. Mul on TomTom ja kõik marsruudil olevad punktid on seal sees.

Niisiis sovitan hommikul alustada teekonda Schengenist. See on väike külake Luxi kagunurgas Luxi, Prantsusmaa ja Saksamaa piiride ristumiskohas. Schengenis kirjutati alla kuulus Schengeni leping, sealt leiate ka tükikese Berliini müüri ja Schengeni lossi. Schengenist algab ka Moseli äärne Luxembourgi Route du Vin - veinitee, viinamarjaaedade ja veinikeldrite piirkond.
Schengenist peakski sõitma edasi, mööda Luxembourgi poolset Moseli jõe kallast Remichi poole. Remichis võib jalutada natuke mööda jõeäärt ja seejärel sõita sama teed pidi edasi. Kohe peale linnast väljasõitu leiate St. Martini veinikeldrid. Kui soovi on teakse seal tunniajane tiir. Tõsi küll see on vaid prantsuse või saksa keeles. Pilet oli vist 4 või 6 eurot. Pärast saate ka väheke degusteerida ja veini või cremanti ka kaasa osta.
Kui peale degustatsioni kannatab edasi sõita siis ikkqa sama teed pidi. Ehneni külakeses asub veinimuuseum mis on päris armas. Ehnenist tuleks hoida Wasserbilligi poole. Ikka mööda jõeäärt. Kui ajaloohuvi suurem siis Wassserbilligist Saksamaa poole Trieri suunas sõites (u. 10 km) asub väike Igeli külake. Küla keskel suure tee ääres on 2. saj. roomlaste poolt ehitatud mälestussammas mis on päris huvitav. Kuulub see ka UNESCO maailmapärandi nimekirja.
Wasserbilligist või siis Igelist, kus parasjagu olete pange navisse sisse Echternach. See on väike keskaegne linnake kus paar kirikut, väike vanalinn ja kus hea kohvikus väike kohvi ja pirukas teha ning siis linnapeal natuke koibi sirutada.
Echternachist edasi võiks panna navisse sisse Beauforti kindlus. Navi juhendab tõenäoliselt teid määda jõeäärt kuid mina soovitan pöörata paar kilomeetrit linnaspiirist Müllertali poole. Sinna näitab ka valge taustaga silt teeääres. Müllertali org on kuulus oma matkaradade poolest ning ka tee mis seda läbib pakub võimasaid vaatepilte kaljudele. Teeääres on ka peatuskohti mis tähistavad matkaradade algusi. Mingi pooletunnine jalutus/ronimiskäik tõstab ka toonust. Kui lete aga jõudnud Beauforti kindlusevaremeteni siis parklast, tiigi kõrvalt läheb ka matkarada. Soovitan soojalt.
Beaufortist edasi tuleks hoida kurssi Viandenisse. Vianden on Luxi esinduslinnus. Ilusa koha peal ja fotogeeniline. Pilet vist mingi 8 eurot. Lossi kõrval on parkimine tasuline kuid natuke mäest üles peaks sildist Parking Graduit ka tasuta parkimise tsoon. Kui sealt ära sõidate soovitan sõita läbi parkla üles mäkke, mitte tagasi linna. Kui ühesuunaline tee lõpeb suure maantee ristmikul pöörake vassakule ja sõitke natuke maad tagasi. Seal on vaateplatvorm kust avaneb paim vaade Viandeni kindlusele.
Viandenist edasi sõitke Bourcheidi mis asub juba Ardennides ja on minu meelest ilusaima asukohaga kindlus riigis. Kui lähete sinna sisse siis tornidest avanevad ilusad vaated alla orgu. Pilet oli vist ka midagi 6. euro ringis.
Bourcheidist edasi Clervaux linnakesse põhja Luxis. Selle külastamiseks on mitu põhjust. Esiteks on see ilus linn all orus, teiseks on kõht kindlasti juba tühi ning seal asub mitmeid restorane ja kolmandaks on Clervaux linnuses samutu UNESCO maailmapärandi nimekirja kuuluv suurepärane fotonäitus Family of Man. Soovitan.
Clervauxst võib otsa tagasi keerata ja kodu poole sõitma hakata. Vahepeatus võiks olla külakeses nimega Esch-sur-Sure. Lonely Planet ütleb, et see on "one of Europes prettiest villages".
Ning enne koju jõudmist, kui veel viitsimist on, läbi põigata Colmar-Bergist kus asub samanimeline loss milles elab igapäevaselt suurhertsog oma perega. Luxembourgi loss on neil vaid esindushooneks.
Loss asub külast natuke väljas kuid kaugelt näeb teda kõrge valge torni järgi.
Tõenäoliselt ongi siis päev läbi ja voodi ootab:-)
Kui midagi veel teada soovite siis aga küsige.

On samuti selline plaan peale Normandia tuuri Luksemburgi külastada. Johhaidii soovitustest teen igatahes copy/paste. Ette tänades!

Väga põhjalik kirjeldus. Aitäh Johhaidii.

Samas oskad sa soovitada ka selliseid kohtasid kuhu kohaliku traspordiga saaks? Hetkel on selline seis, et autoga seekord ei liigu.

Bussi või rongiga saab neist pea igasse kohta. Vaid Beauforti vist mitte. Kohaliku transpordifirma koduleht on www.cfl.lu Sealt saab plaane vaadata ja vajadusel ka pileti osta. Samas pileti saab vabalt ka rongijaamast kohe enne sõitu.
Olen ka pilte neist sihtkohtadest siia Luxembourgi alla pannud. Need ehk aitavad valiku tegemist.

Õhtune (pärast kella 21) Luksemburg on ka huvitav kogemus. Keskaegne linn, aga tühi, kõle ja vaikne. Nagu oleks Tallinna vanalinnas, aga pärast tuumasõda. Kõik on kinni, ühtegi häält ei kosta, inimesi ei ole, muusikat, autosid, no üldse mitte midagi ei ole. Ainult laternad põlevad ja valgustavad tühje platse ja tänavaid.

Ehk, kui tahad käia söömas, poes, ükskõik kus, siis tee seda vara. Kohalikud lähevad kell viis töölt koju, poed ja kõrtsid pannakse kinni, transport lõpetab töö. Mõistet "hamburgeriputka" ei tunta.

Huvitav, mis aastaajal sa seal nii tühjas kesklinnas olid? Kevadel ja suvel on inimesi küll ja hääli kostab kõikjal ja üks asi, mis mind Luxembourgis tihti häiris oli liiga vali muusika baarides ja kohvikutes :) Poed pannakse vara kinni, seda küll, transport linnas töötab siiski hiliste tundideni. Eesti hamburgeriputkat ei ole ehk tõesti mõtet otsida, kuid "türgi" kebabikohtasid, kust sarnaseid asju saab, on ju lausa mitu.

Eks see tegelikult nii olegi nagu tripp kirjeldas. Taolist hedonistlikku ööelu nagu Eestis ei maksa siit otsida. Kuigi sel hooajal reklaamib Luxembourg end kui "Hot City". Esimesed toidukohad lähevad kinni juba kuuest seitsmest, poed samuti ning kella üheksaks on linn ikka päris tühi. Samas on Lux üks maailma turvalisemaid paiku ning õhtuhämaras või öösel linna peal hulkuda on päris põnev. Eriti kui veel arvesse võtta linna ebatasast geograafilist struktuuri.
Kui tekib tahtmine endale midagi poest hamba alla soetada siis arvestada tuleb sellega, et kesklinnas on täpselt kaks väikest toidupoekest ja asuvad nad ka sellistes kohtades kust tavaline inimene neid üles ei leia. Ostukeskused koos suurte toidupoodidega paiknevad äärelinnades.
Kõige lihtsam kiire poeskäik ette võtta on hüpata kesklinnast liinibussile mille esiklaasile on kirjutatud "EUROBUS" ning sõita mööda Kennedy avenuud John F. Kennedy peatuseni. Seal maha tulla ja suur Auchani kaubamaja on kohe üle tee. Bussipileti saab osta juhilt ja selle hind täna on 1.50 ning see kehtib kaks tundi. Osad bussid sõidavad ka teisi tänavaid pidi kuid linn ja ka Kirchbergi linnaosa on sedavõrd väikesed, et Auchani leiab üles. Pühapäeval on linnas kõik kauplused ja bensiinijaamad suletud. Erandid on muidugi turisminänni müüjad.

Vaatamisväärsuste kohta Luxembourgi ümbruses veel niipalju, et kui soov natuke kaugemale sõita siis raudteejaamast saab osta otsepiletid Saksamaa ühte vanimasse linna Trieri (sõiduaeg u. 1 tund). Luxembourglaste seas on Trier populaatne shoppamiskoht. Vaadata on seal mitmeid roomlaste poolt ehitatud hooneid, vanalinn ja näiteks Karl Marxi sünnimaja. Prantsusmaale lähevad otseliinid Lorraine regiooni pealinna Metzi ja Nancysse. Need iletid saab ka enne rongile astumist jaamast ära osta. Samuti käib päevaga ära kasvõi Pariisis (2 tundi sõitu) või Brüsselis (2,5 tundi). Piletid aga peaks eelnevalt internetis ära ostma. Pariisi rongid on küll olenemata päevast või kellaajast vimseni täis müüdud.

Natuke minu poolt muudes väljaannetes üllitatud tarbeinfot Luxembourgi kohta rõhuasetusega liiklusele.

Riik. Vaatamata oma väikesele pindalale (2586 km2) ja rahvaarvule (502 000 el.) on Luxembourgi Suurhertsogiriik väga mitmekesine ja huvitav ning väärib kindlasti külastamist. Jõukuse poolest on tegu maailma kolmanda riigiga jäädes alla vaid Lichtensteinile ja Katarile. See paistab välja ka keskmisest edevamas autopargis. Pealinnas, Luxembourgis elab 90 000 elanikku. Luxembourg on üks Euroopa Liidu keskusi. Siin asuvad Euroopa Kohtu, Europa Kontrollikoja, Eurostati, Euroopa Liidu tõlkekeskuse peakontorid. Samuti asuvad siin Euroopa Komisjoni ja Euroopa Parlamendi sekretariaadid. Lux on ka üks maailma finantskeskusi siin asub üle 150 panga ja finantsasutuse esinduse. Ka ühe maailma suurima ettevõtte, terasekontsern Arcelor Mittali peakontor paikneb siin. Suurhertsogiriik on Euroopa Liidu eelkäija Euroopa Söe ja- Teraseühenduse asutajaliige. Prantsuse peaminister ja EL ja NATO idee algataja Robert Schuman on Luxembourgis sündinud.
Luxembourgi rahaühik on Euro. Kaardimakseid saab teostada kõikjal. Kõrge elatustase jätab oma märgi loomulikult ka hindadele mis on keskmisest Euroopa tasemest kõrgemad. Samas jälle autokütus on odavaim Euroopas.
Luxembourgi riigipea on Suurhertsog Henri, peaminister Jean-Claud Juncker ja valitsev usk katoliiklus. Riik saavutas sõltumatuse 1839 aastal. Pealinna mainiti esmakordselt aastal 963.

Inimesed. Luxembourg on ka rahvastikuliselt väga mitmekesine. 45% elanikest on sisserändajad. See on suurim näitaja maailmas. Valdavalt on siiski tegu EL institutsioonide ja finantsasutuste töötajatega kuid peale kohalikke on suurim rahvusgrupp portugallased - 15% elanikonnast. Ka itaallasi ja hispaanlasi on palju.
Riigikeeli on kolm, prantsuse, saksa ja letseburgi. Viimane on saksa dialekt ja selle rääkijaid on u. 250 00 inimest. Põhiline suhtluskeel on prantsuse keel. Riigi idaosas, Saksamaa piiriääres aga saksa keel. Ka inglise keelt mõistetakse pea igal pool

Loodus. Pinnavormide poolest on Luxembourg väga mitmekesine. Lõunas laiuvad tasandikud muutuvad riigi põhjaosas mägisteks Ardennideks. Kagus, Moseli jõe orus aga laiuvad küngastel viinamarjaistandused.

Linnaliiklus. Linnaliiklus on teistega arvestav. Ei trügita, lastakse viisakalt rida vahetada, kõrvalvaltänavast välja sõita ja kindlasti inimesed üle tee. Samas, kui ise mingi lollusega hakkama saad signaalitatakse mõnuga. Linnades on üldjuhul kiiruseks 50 km/h. Suunaviidad on hästi kasutatavad ning ka asfaldile on markeeritud suuna sihtkoht. Tooksin välja ka mõned erinevused Eestiga millele asulas sõites tähelepanu pöörata. Väga levinud on parema käe reegli kasutamine. Seda ka meie mõistes suurte peatänavate ristumisel kõrvaltönavatega. Ristmiku liikliskorraldusest annavad märku liiklusmärgid nii tee servas kui ka asfaldile joonistatuna. Parempööret ühissõiduki rajaga teel sooritatakse ristmikul sõites üle busssiraja mitte ei sõideta enne pööret mõnda aega bussirajal. Vasak- ja parempööret kolmesektsioonilise fooriga ristmikul võib sooritada, siis kui vilgub kollane noolega foor. Enne tuloeb vastutulijad mööda lasta. Sageli töötavadki vaid punane ja kollane. Roheline põlema ei lähe.

Maanteeliiklus. Kiirteedel on ilusa ilma korral lubatud kiirus 130 km/h kui elektroonilised liikluskorraldus tablood teisiti ei määra. Vihma, lume ja libeduseohu korral 110 km/h. Tavateedel üldjuhul 90-110. Muidugi on ka piiranguid. Kiirteed on tasuta. Liiklus on teistega arvestav.

Parkimine. Parkimine on kõigis asustatud punktides esmaspäevast laupäevani kella 8.00 -18.00 valdavalt tasuline ja selle hind sõltub kohast. Luxembourgi linnas on parkimine kõikjal tasuline ja parkimiseks on soovitav kasutada parkimismaju mida kesklinnas on piisavalt. Kesklinnas tänavale parkimine tööpäeviti on ka linna väiksuse ja parkimiskohtade nappuse tõttu väga keeruline. Parkimisautomaate on piisavalt. Mõnedes väikelinnades on ka tööpäevadel lõunaajal 12.00-14.00 see toiming tasuta. Sellest annavad teada vastavad tahvlid parklas. Ka parkimisautomaadid arvestavad tasuta lõunaaja sisestatud summast maha. Luxembourgi linnas aga sellist kommet pole. Kaubanduskeskuste parklad on üldjuhul tasuta. Erandiks on Kirchbergi rajoonis asuv Auchani kaubamaja parkimismaja. Seal saab enne sissesõitu tõkkeautomaadist parkimispileti millega parkimine on 2 tundi tasuta. Eraldi seda registreerima ei pea, väljumisel tuleb pilet sisestada tõkkeautomaati. Lennujaamas saab peahoone esisel "Kiss and Fly" alal tasuta parkida 30 minutit. Enne autosse istumist ärasõidul tuleb pilet registreerida parkimisautomaadis. Luxembourgi linnas on parkimise liiklusmärgil all tahvlid millel prantsusekeelne tekst ütleb, et vastava vinjetiga on parkimine 2 tundi tasuta. Puudutab see vaid linna elanikke ja autoturistile selliseid vinjette ei väljastata. Mõned sõnaseletused ka "Parking privè" - eraparkla, "Parking payant" - tasuline parkimine, "Parking graduit" - tasuta parkimine

Autokütus. Luxembourgis on Euroopa odavaim autokütus. Seisuga 09.11.10 maksis 95E 1,19 eurot ja diisel 1,00 eurot. Naaberriikidest Saksamaal vastavalt 1,42 ja 1,22, Prantsusmaal 1,37 ja 1,17 ning Belgias 1,46 ja 1,19 eurot. Seega on soovitav siin paak täis võtta. Ka naaberriikide elanikud käivad Luxembourgis tankimas. Riigipiirile jõudmisest annavadki märku kümned bensiinijaamad väikestes piirikülades. Kütusefrmadest on siin esindatud kõik Euroopa suurimad tanklaketid. Meile tuttavatest näiteks Lukoil kus saab tankida alati paari sendi võrra odavamalt kui naabertanklates. Kütuse hinnad varieeruvad erinevate tanklakettide vahel väga minimaalselt. Samuti ei ole vahet kas tangitakse pealinnas, kiirtee ääres asuvas tanklas või kuskil metsavahel. Üldiselt on tanklates iseteenindus, tangi ja maksa süsteemiga. Mõnes kohas tuleb tasuda tanklast väljasõidul vastavas putkas. Loomulikult on igas tanklas võimalik kasutada ka vähemalt ühte automaattankurit. Tanklates on nagu meilgi kauplus ja osades ka autopesu. Valdavalt aga on automaatpesulad tanklast eraldi ning maksta tuleb enne pesulasse sisse sõitmist. Raha kasseerib pesulatöötaja. Autopesu hinnad sõltuvalt programmist on 5-15 eurot. Igal pool Luxembourgis saab maksta ka kaardiga. Tähele tuleb panna seda, et Luxembourgi linnas on tanklad pühapäeval suletud. Loomulikult saab bensiini või diisli kätte 24/7 automaattanklatest. Väljaspool linna võib leida ka mõne avatud tanklapoe. Kütuseid tähistatakse nii nagu Eestiski 95 on 95 ja diisel on diisel.

Politsei. Kuna Luxembourgi läbivad mitmed rahvusvahelised maanteed ja siin toimub palju liiklusõnnetusi teostab siinne politsei aktiivselt järelvalvet nii linnas kui ka maanteel. Luxembourgi politseisõidukite eraldusvärvid on väga tähelepandamatud mille tõttu võivad nad märkamatuks jääda. Autod on valget värvi, vaid külgedel ja esi- ning tagakapotil peenikesed lipivärvides (punane, valge,sinine) triibud ja kiri POLICE. Samuti on ustel vapp. Palju on motopolitseinike ning järelvalvet teostatakse ka tsiviilvärvides autodega. Statsionaarseid radareid ei ole, küll aga mõõdetakse kiirust nagu Eestiski, põõsast. Politsei suhtleb tavaliselt ka inglise keeles.
Piirikontroll. Piirikontroll piiridel puudub. Sageli pole piiripunktegi. Küll aga võivad välismaise numbrimärgiga auto kinni pidada tolliametnikud kes kontrollivad reisidokumendi olemasolu. Tavaline on ka bensiinijaamades või kaubanduskeskuste parklates narkokoertega autode läbinuusutamine. Tolli- ja maksuameti autod on valget värvi. Küljele on neil kirjutatud "Douanes et Accises" Ka riigipiiri ületavas ühistranspordis võivad ametnikud kontrollida dokumendi olemasolu ja esitada mõned selgitavad küsimused.

Turvalisus. Luxembourg on väga turvaline. Öistel tänavatel liikumine ei tekita probleeme. See aga ei tähenda, et ei peaks olema siiski ettevaatlik. Kehtivad üldised reeglid, ära jäta väärtuslikke asju autosse, ära kanna rahakotti pükste tagataskus ja ära demonstreeri oma varandust. Kui ni käituda jäävad reisist vaid meeldivad mälestused.
Ühistransport. Ühistransport on puhas ja mugav. Bussi ja rongiühendus on kõigi naaberriikidega. TVG kiirrong sõidab Pariisi Idavaksalisse kahe tunniga. Brüsselini kulub rongiga 2,5 tundi. Ka siseriiklik bussi- ja rongiühendus on hea. Lennujaamgi ei asu kesklinnast kaugel. Eestisse paraku otselennuga siit ei saa. Suhteliselt lähedal, 110 km asub Frankfurt-Hahni lennujaam kust saab Ryanairiga lennata Riiga.
Luxembourgi linnas on ainsaks ühistranspordiliigiks buss. Pilet maksab juhilt ostes 1.50 eurot ja kehtib kaks tundi.

Majutus. Kämpinguid on Moseli ääres nii Luxembourgi kui ka Saksamaa poolel päris tihedalt. Suvekuudel sinna kohta saada on aga ilma eelnevalt broneerimata päris keeruline.
Odavaima öömaja linnas leiab Youth Hostel Luxembourg`ist. Ühe koha hinnad hakkavad seal 40 eurost.
Hotellide hinnad algavad 50-60 eurost.

Söömine. Luxembourg on tuntud gurmaanide meka. Siit leiab 15. Michelini tärnidega restorani. Kohalik kulinaaria on segu saksa ja prantsuse kokakunstist. Toidukohti on kesklinnas piisavalt kuid siingi kehtib reegel mida kaugemal keskusest seda soodsam hind. Odavaimad on tavaliselt hiina- ja itaalia restoranid. Ka soodsad hinnad on siiski Eestiga võrreldes siiski kallimapoolsed. Buffè või päevamenüü algavad 10-12 eurost millele lisanduvad tavaliselt joogid. Praed, pitsad, pannkoogid,salatid alates 10 eurost, supid 8 eurost. Kohvitass kesklinnas 1,5-3 eurot. 0,5 liitrit Leffe õlut kesklinnas 6 eurot, 0,33 liitrit äärelinnas 2,5 eurot. Luxembourgi parimad kohalikud õllesordid minu meelest on Battin ja Mousel. Moseli ääres valminud valged veinid ja vahuvein cremant on väga head. Suurem pubide ja restoranide piirkond asub Clauseni linnaosas, all-linnas Alzetti jõe kaldal. Pubid, brasseriid ja restoranid on üldjuhul avatud südaööni.

Kaubandus. Alustuseks peab märkima, et pühapäeval on Luxembourgi linnas kauplused suletud. Kella 12. on avatud vaid paar toidukauplust vähekäidavates kohtades.
Kesklinnale lähim kaubanduskeskus Auchan asub Kirchbergi rajoonis Kennedy avenüül. (www.auchan.lu). Kaubanduskeskuse all on ka parkla milles parkimine 2 tundi tasuta. Kesklinna poed on üldiselt kallimad kuid kaubanduskeskustes saab riideid, jalatseid, elektroonikat ja alkoholi odavamalt kui Eestist. Toidukaubad aga on Eestiga võrreldes tunduvalt kallimad.

Üks "mustkuntslikumaid" varastamisi minult (on mõned veel olnud)juhtus just nimelt Luxembourg'is: külastasin katedraali, vöökotis hunnik belgia franke (see juhtus 90ndate esimesel poolel). Viibisin pea tühjas katedraalis nii 15 min ja välja tulles tundsin, et pungil vöökott on kahtlaselt lontis. Politsei ütles, et sellised trikimehed on kosovo-albaanlased. Aastaid hiljem seletasid ukrainlastest "trikimehed", kuidas selline toiming praktiliselt välja näeb.

Praegusel ajal on Lux küll megaturvaline koht. Öösiti väljas jõlkudes ei ole mul veel kordagi mingit häirivat kõhutunnet tekkinud.
Kõige ebaturvalisemad tänavad asuvad Gare linnaosas raudteejaama ümbruses, nagu tavaliselt ikka. Muidugi taskuvargaid peab igal pool tähele panema.

Olen 3 korda Luxi külastanud ja samad sõnad - tundus üks turvalismaid kohti, kus olen käinud.

Ka mulle tundus nii. Kuid,olen Luxi ka pärast seda juhtumit külastanud ja suhtun sellesse riigikesse ikka nii, nagu eeskõnelejad- ixxx ja johhaidii:)

Infoks autojuhtidele: lubatud alkoholisisaldus veres on vahepeal langenud 0,8 promillilt 0,5 promillini.

(sellega ei propageeri ma joobes juhtimist).

Minu poolt kirjutatud ja ajakirjas Basketball avaldatud väike ülevaade Luxist. Lisan selle siia ajakirja lahkel loal.

Pindalalt Saaremaa suurune Luksemburgi Suurhertsogiriik on mitmeski mõttes märkimisväärne. Tegemist on Euroopa jõukaima ja maailmas jõukuselt teise riigiga. SKP inimese kohta oli 2010 aastal 82 600 USD. Euroopa riikidest järgnes eelmisel aastal talle Norra 54 600 USDiga.
Hertsogiriigis elab 500 000 inimest ning pealinnas Luxembourgis 100 000. Samas käib piiri tagant Saksamaalt, Prantsusmaalt ja Belgiast iga päev Luksemburgis tööl 150 000 inimest. Seda seetõttu et ka paljud luksemburglased elavad nn. Grand Regionnis kuna elu väljaspool on tunduvalt odavam. Umbes 45% riigi elanikkonnast on sisserändajad mis samuti on Euroopa ja maailma suurim näitaja. Neist 15% moodustavad portugallased, brasiillased ja teistest portugalikeelsetest maadest pärit inimesed. Natuke üle viieteistkümne protsendi on itaallasi ja hispaanlasi. Kohalikud, identiteedikriisi käes vaevlevad letseburglased moodustavad seega napilt pool riigi elanikest. Vaatamata suurele sisserändajate hulgale puuduvad riigis ainult migrantide poolt asustatud getot. Kuigi rahvaarv on vaid pool miljonit peab Luksemburgis arvestama kolme riigikeelega. Põlisrahvus ajab oma asju ülemsaksa dialektis, letseburgi keeles, ning mille kõnelejaid maailmas on napilt 300 000. Rahvustevahelise suhtlemise keeleks on prantsuse keel ning asjad saab aetud ka saksa keelega. Prantsuse keel on siiski levinuim ja seda räägivad enam-vähem kõik. Tänu soodsale maksupoliitikale pesitseb Suurhertsogiriigis hulganisti suurfirmasid. Riigi juhtiv tööandja (4000 inimest) on maailma üks suurimaid ettevõtteid ArcelorMittal, mille peakontor asub hiiglaslikus barokklossis Luxembourgi kesklinnas. Ka Skype ja eBay regionaalsed peakontorid asuvad siin, samuti Euroopa sidesatelliitide süsteemi Astra keskus. Suurim omamaine ettevõte on RTL (Radio Tèlè Letzebuerg), mille eelkäijaks endisaegne Radio Luxembourg. RTL on BBC järel Euroopa suuruselt teine ringhääling aastakäibegai 6,5 miljardit Eurot ning levides peamiselt saksa keeleruumis. Riigis on registreeritud sadu investeerimisfirmasid ning 150 panka. Teiste seas asuvad siin ka meile tuntud SEB, Danske Panga, Nordea ja Swedpanga esindused. Kirchbergi Eurokvartalis kõrguvad Euroopa Kohtu, Euroopa Kontrollikoja, EL Tõlkekeskuse peakontorid. On ju Luxembourg ka üks kolmest Europealinnast kus elab ja töötab ka ligi 400 eestlast. Looduslikult on Luksemburgi Suurhertsogiriik vaatamata oma väiksusele äärmiselt mitmekesine. Põhjas kõrguvad Ardenni mäed, idas voolab Reini lisajögi Mosel olles piiriks Saksamaaga. Maaliline Moseli org on tuntud veinipiirkond. Lisaks ka Eestis müügil olevatele suurepärastele rieslingitele valmistatakse seal kohalikku vahuveini cremanti mis kannatab välja võrdluse parimate šampanjamarkidega. Kesk-Euroopa kohta on piirkond väga metsarikas.
Spordialadest on kohalik "suurhertsog" loomulikult jalgrattasport. Kes ei teaks vendasid Andy ja Fränck Schlecki? Tour de Francei on luksemburglased võitnud kokku neli korda. Ainus olümpia kuldmedalist on 1958 aastal Helsinkis meeste 1500 meetrit võitnud Josy Barthel. Korvpall on jalgpalli järel populaarsuselt teine meeskonnamäng. Rahvusvaheliselt pole Luksemburgil aga ei ühes ega teises märkimisväärseid saavutusi ette näidata.

Luksemburgi turismiamet sai äsja maha interaktiivse kaardiga kus peal kõik riigi jalgratta- ja matkarajad. http://tourisme.geoportail.lu/?lang=en

2015 aastal olevat rakendatud ühistranspordis tasuta sõitmist laupäeviti. Kas ka praegu on laupäeviti ühistransport tasuta ja kas see hõlmab ka ööbusse?