Viimased kommentaarid

Olen Peruus reisinud osaliselt /valge naisena) üksi ja osaliselt meeste-naiste segaseltskonnas. Tegu ei ole ju tõesti nö ohtliku või ekstreemse riigiga,kuid nagu mujalgi Lõuna-Ameerikas, ei tee mõnevõrra suurem valvsus kindlasti paha. Eriti võiks ettevaatlik olla öisel ajal ringi liikumise osas, eriti linnades ja/või turismikeskustest eemal. Inimesed on üldjuhul väga sõbralikud ja heatahtlikud, kuid mõnevõrra kõrgemat usaldamutuse piiri kui näiteks Euroopas on mõistlik hoida, eriti nende puhul, kes ise tulevad liigvalmilt abi pakkuma. Mõistlik oleks koju jätta ka ehted ja muud rohkem või vähem silma torkavad väärisesemed. Pikamaasõitude puhul soovitan eelistada pigem kallemaid busse (enamike vahemaade läbimiseks võib hinnavahe olla 2-4 või rohkem korda) - üldiselt on ka kallim hind eestlase jaoks hea ning lisaks mõnevõrra suuremale turvalisusele on enamasti tegu väga mugavate bussidega.

Reisi programmi osas - Peruu pakub lisaks Macchu Picchule uskumatuid mäevaateid, imekauneid randu, põnevat džunglit, natuke suurlinna - linnaelu, inka kultuuri ehedas külaelu ja natuke võltsimas turimisvormis - selle hulgast on valikut sõltuvalt eelistustest küllaga. Nauditavat avastamisrõõmu ja kaunist reisi!

Huvitav, mis aastaajal sa seal nii tühjas kesklinnas olid? Kevadel ja suvel on inimesi küll ja hääli kostab kõikjal ja üks asi, mis mind Luxembourgis tihti häiris oli liiga vali muusika baarides ja kohvikutes :) Poed pannakse vara kinni, seda küll, transport linnas töötab siiski hiliste tundideni. Eesti hamburgeriputkat ei ole ehk tõesti mõtet otsida, kuid "türgi" kebabikohtasid, kust sarnaseid asju saab, on ju lausa mitu.

Minu eesmärk ei olnud kedagi, veel vähem sind, rumalaks tembeldada, vaid kõigest arusaama, et on olemas üks hispaania keele hääldus, mis on õige või kõige õigem. See, mida sa nimetad "päris keeleks" on minu arvates kõige vähem "päris" - jah, see on olemas telekas (uudised ja ehk veel mõni formaalsem saade), teater ehk ka, väga kahtlen poliitikute osas: tegelikult ei räägi ju seda keelt keegi. Mis ei tähenda seda, et sellega ei oleks kõige lihtsam alustada, sestap sellepärast ongi õpikud "neutraalses" kirjas kirjutatud, seega pole õpetajal lootustki oma dialekti hakata õpetama, kui ta just eesmärgipäraselt ainult sellele ei pühendu :)

C/s ka - esiteks ei häälda seda ju ka paljud hispaanlased (Andaluusia, Kanaarid, Extremadura) ja loomulikult nad arvestavad sellega, et see erinevus on olemas. Kas see erinevus viib ükteise mitte mõistmiseni? Päris kindlasti mitte. Miks need sisserändajad seda hääldada "ei viitsi"? Püüan võimalikult lähedase näite tuua. Oletame et keegi kogu elu mandri-Eestis elanud inimene otsustab näiteks 30-aastasena minna Saaremaale elama, siis kui suur on tõenäosus, et ta otsustab "õ" enam mitte hääldada, lihtsaks selleks, et olla teiste sarnane? Võib-olla tõesti juhtub. Aga oletagem, et selle õ/ö erinevuse asemel oleks Saaremaal mingi häälik, mida mandri eesti keeles ei olegi olemas?

Nagu öeldud, ei ole see konkreetne erinevus arusaamatuse põhjuseks, muu hääldus kindlasti võib olla, aga seda võib juhtuda ka(ja palju palju sagedamini) hispaaniasiseselt. Need "ohtlikud sõnad" toimivad ka suures osas teist pidi ehk siis omandavad (ropu) kõrvaltähenduse pigem Lõuna-Ameerikas samas kui keskmine hispaanlane ropendab iga asja peale nii palju, et keskmine latino jääb alguses ehmatusest tummaks. Taas kord, olen kokku puutunud väga paljude lõuna-ameeriklastega, ka nendega, kes Hispaanias elavad. Ma ei ole siiani kohanud ainsatki (!) kes ei oskaks oma keelt hispaanlasele arusaadavaks kohendada ja "oma maa sõnu" teistest eraldada ning väga "hispaaniapäraselt" rääkida. Oma akstendiga muidugi mõista, aga selle muutmine käiks umbes sama lihtsalt, kui keegi ütleks sulle "ära räägi nii tugeva eesti aktsendiga" ning tõenäoliselt palju raskemini, kuna see oleks justkui osast oma identideedist (mida minu jaoks keel ja kõige rohkem emakeel on) lahti ütlemist.

Iiv, nagu ma mainisin ei olnud minu eesmärk kedagi solvata või kellelegi halvasti öelda, aga see üks lause (viitsimise oma) jäi kummitama, mistõttu tundsin vajadust selgitada. Vabandan, kui sind halvasti panin tundma, nagu sa ehk oled mõistnud, on teema mulle oluline ja seetõttu võtsin kogu asja isiklikumalt. Teema algataja ees palun vabandust, et see postitus täiesti teemaväline tuli. Kaunist jõuluaega kõigile!

Iiv 11/12/2009: "Ma ei suuda ära imestada, miks nemad ei viitsi või ei taha õiget hääldust ära õppida.Ja uskuge mind – kui eestlane vähegi püüab hääldada, siis kohalik hispaanlane saab sinust märksa paremini aru kui näiteks argentiinlasest, columbialasest jne."

Uskumatu, et inimene, kes on hispaania keele ja kultuuriga kokku puutunud (Hispaanias elades vähemalt justkui peaks), millegi nii rumala peale suudab tulla. Selle nimi on dialekt või siis hääldusest rääkides aktsent. Kas sa arvad, et inimene, kes näiteks Colombias sünnib, peaks oma keelt hakkama teistmoodi ("õigesti"?) hääldama, selleks, et inimesed (välismaal!) temast paremini aru saaks? Ma tõesti ei tea, mida sa õigeks häälduseks pead, ainuüksi Hispaanias on erinevaid aktsente nii palju: kui sa pead "puhta castellano" all silmas Salamanca + ülejäänud Castilla ja Madridi aktsenti, siis kogu rääkijate arvu silmas pidades on selle rääkijate arv väga suures vähemuses. Lisaks, päris kindlasti ei ole olukorras, kus hispaanlane ja kolumblane (üldjuhul ka argentiinlane) üksteisest aru ei saa, peaaegu kunagi põhjus häälduses, vaid pigem siiski sõnavara erinevustes ja muus. Pika jutu kokkuvõtteks on minu arvamus, et sellel, kust su õpetaja pärit on, ei ole tähtsust (kui sa nagunii Hispaaniasse elama lähed ja siin ainult algteadmised omandad, siis see su aktsenti suure tõenäosusega ei mõjuta nagunii). Kindlasti soovitan aga vähemalt elementaarne suhtluskeel siin selgeks õppida, teed endale vähemalt sisseelamiselu kordades kergemaks. Häid õpetajaid jagub nii Tallinnasse kui Tartusse - kui on huvi, võin alati soovitada.

Tööolukorrast lõpetuseks: olen täiesti nõus, et kui on südamesoov ja unistus, peab proovima, aga oluline on meeles pidada seda, mida kriipsuke juba ütles. Hispaania on Euroopa üks kõige suurema tööpuudusega riike ning immigrante (nii neid, kes on nõus pea iga palga eest mingitki tööd tegema kui ka kõikvõimalikke teisi õnneotsijaid) on rohkem kui palju ning isegi väga hea keeleoskus ja kõrge kvalifikatsioon ei taga ühtegi töökohta.

On vajalik ilmselt juhuks, kui sinuga kaugel maal peaks midagi juhtuma (mida me kõik loodame, et ei juhtu), et teada, kellega ühendust võtta. Ehk siis mitte kutsuja ei pea olema Eestis vaid kontaktisik.

Enda kogemuse pöhjal vöin öelda, et saab küll. Samas oli mul ka viisa üheks aastaks. Vöib-olla seetöttu lennujaamas midagi ei küsitud, aga enne pidin saatkonnale asja ära seletama.