Kui alustada kilpkonnadest, siis olles käinud nüüd Pulau Sipadani lähistel sukeldumas ja näinud seal ilma naljata sadu kilpkonni pikkusega 1m- 2 m( rääkimata haidest mureenidest etc), siis tundub see Pulau Selingani teema nagu tühine, aga ega ma ei tea ka, sest munevat kilpkonna ma ju näinud pole. Küll aga ujuvaid, kaklevaid, põhjas( u 15 m) tukkuvaid jm olukordades, tundus seegi minule võrratuna. Kuna Pulau Sipadan on Malaisia ainuke ookeani saar ja kuna turism, mis oli sel saarel kuni 2005 aastani ning kohalike dünamiidiga kalapüügid keerasid Malaisia võimudel kopsu üle maksa, siis viimased 3 aastat lubatakse ainult erilubadega( tasulised) kuni 120 turisti päevas sinna lähistele sukelduma ning sukeldumiste vahelisele pausile ka saarele, kus on mõnesaja meetrine eraldatud riba, kus tohib viibida. Saar ise on muidugi paradiisilik, aga kui üle piiride lähed, siis toob sõjavägi su kohe tagasi. Teisisõnu on saar sõjaväestatud ning lisaks armeele elavad seal mõned suured hiidvaraanid pikkusega kuni 3 m ning ka kanad, kassid ja mõni koer. Meie ja ka ilmselt paljude teiste sukeldujate peatuspaigaks oli tilluke Pulau Mabul, millele teeb u poole tunniga tiiru peale ja kus on 3 kesist nö homestay longhousei ning 2 väga valgetele inimestele mõeldud resorti. Ühes maksis öömaja 1500 EEK- i nägu ehk siis 3000 krooni koos abikaasaga oleks tulnud välja käia 1- e öö eest ja teises pidi olema sukeldumis instruktori sõnutsi 6000 EEK- i öö. Ise ööbisime ühes longhouseidest, mis oli küll nii tagasihoidlik ja ka räpane, et alguses tekkis tunne, et kaome kus põrgu siit, aga inimene harjub kõigega. Vaja ainult rohkem õlut/ rummi. Õlle hind oli u 20 EEK- i soe 0,3- ne Tigeri purk v siis väga valgete inimeste resortist ostetud 65 EEK- ine 0,6- ne pudeli Tiger. Ööbimine ise maksis 255 EEK- i nägu ehk siis 2- e peale kokku 510 EEK- i öö eest, mille sees oli küll ka H/L/Õ söök. See jäi aga paraku meist tihti puutumata kuna nägi suht nutune välja, et mitte vängemaid sõnu kasutada. Küll aga leidsime küladest, mida oli seal 2, mingid kohalike nö restod, kust siis maitsvaid elamusi ammutasime( küll ka mitte nii maitsvaid kui oleme Tais harjunud nautima). Eks meie reisi eelnevast osast läbi Brunei Pulau Labuanile ja sealt Kota Kinabalusse ning siis Sandakan- Tawau- Semporna ja hiljem Semporna- Lahad Datu- Kota Kinabalu- Macau- Hong Kong- Helsinki- Tallinn oleks ka üht teist kirjutada, aga korraga ei jõua juba ajaliselt. Kui kellegil küsimusi on, siis üritan vastata. Vastused küll loomulikult meie vaatenurgast. Käisime kuuekesi.

Huvitab kas siinkirjutanud Borneod külastanud (sh eriti sisemaa dzunglit Sabahis) on enne seda või reisi ajal tegelenud malaariakuuri ehk tablettide söömisega? Teretulnud on kõik isiklikud kogemused sellega seoses. Minek sinnakanti 2 nädala pärast.

Käisime kuuekesi ja keegi meist ei teinud kuna uurimise käigus selgus, et ohtu sealkandis pole. On, aga need on juba inimröövid jm asjad, mis malaariasse puutub, siis väidetavalt sealkandis pole juhtumeid esinenud. Malaariarohtudega on lihtsalt see, et mõni kannatab( ei juhtu midagi) ja mõni mitte( tunneb ennast väga halvasti, depressiivselt etc.). Võtsime kui läksime Mekongi aladele Vietnami- sellest ka need ainukesed kogemused. Malaariast ja selle ennetamisest on siin Tripis kuskil pikemalt juttu olnud- vaata sealt.

Tänud Don Gato, sh tõenäoliselt tekib Sabahiga seoses lähipäevil veel küsimusi kuna paneme hetkel liikumiskava (lõplikult) paika.

...ja kohalikega rääkides saime erinevat teavet. Nii ütles üks taksojuht, et malaariaohtu üldiselt ei ole, aga tema on olnud malaarias viimase viie aasta jooksul kaks korda ja tema isa suri mõned aastad tagasi malaariasse.

Tere! Oleks selline küsimus, kas on piisav aeg 1,5 tundi ümberistumiseks Kuala Lumpurist Kota Kinabalusse? On jätkulend ja vedajaks Turkish Airways ning Kuala Lumpurist edasi Malindo Airways.

Ise eelistaksin Air Asiat, kuna piletid on odavad ja Kota Kinabalusse läheb päeva jooksul kümmekond lendu. Jääb ära närveerimine hilinemise või pagasi kättesaamisega viivituste pärast.

Marx, pigem ei jõua, kuna tegemist välislennuga, tuleks vaadata ka terminalide paigust. Endal kogemus, kuidas AA siselnnude vahe jäi KLIA-s tund ja 20 minutit ning jõudsime Kuichingi lennule vaid tänu AA regsitreerijate armule. Pagas välja võtta ja sisse anda, passikontnroll läbida, uuesti turva, trepid-koridorid läbi joosta. MIna ei võtaks seda riski. Vali edasilennuks veidi hilisem lend.

Kohtunik, ma üritasingi lennujaama lehelt vaadata , aga ei närinud läbi seda , kus siselennud edasi lähevad. Eks sinnalendamisel vast väga probleemi pole, kuna jätkulend, siis peavad järgmise lennu peale panema, mis läheb vist 3-4 tundi hiljem. Ma kardan rohkem tagasituleku pärast, kuna Kuala Lumpurist Turkishi lend vist ainult kord päevas.