Riigimaa oksjonitel pole hüpoteeke ja pole nad üldjuhul midagi ülemäära atraktiivsed  ka olnud. Kui siis ainult siseringi jorssidele ja Luua Villu sai selle eest trellid. Ja-jah, mul on ka üks taoliselt saadud maatükk mis hetkel  eriti ei põle :) 

Vat pole Lõuna-Euroopas haigemajja sattunud. EL kaart kehtib ikka riiklikes meditsiiniasutustes ja võib vabalt olla et mõnes riigis võib sellseid ühe käe näppudel üles lugeda. Ülejäänud on kõik erahaiglad või -praksised. Soomes on sarnaselt niimoodi et kui minna EL kaartiga riigi polikliinikusse siis võib julgelt pool päeva koos 50 neegriga seal elavas järjekorras passida. Erakliinikutes see kaart ei kehti, tuleb maksta täisraha ja siis hiljem korvatakse mingine osa kui on viitsimist avaldus esitada. Jutule aga saab kohe. 

Küll aga lapiti üks tuttav soomlane hiljaaegu Hispaanias suht nullist kokku pärast seda kui ta jalgrattaga mägedes risu pani ja lennutati Turku haiglasse kus juba helgemad pead jätkasid. Mingit eraldi kindlustust peale EL-kaarti polnudki. 

EL-kaarti mõte ongi igasugused tõsisemad asjad kui hambaravi või günekoloogi külastamine. Vaatasin ka Ergo ravikindlustust: no minu pilgu jaoks on need summad seal ikka äärmiselt väikesed. Kõige kallimas paketis haiglaravi ainult 10 000 EUR ?

Jutt on üldistatult sellest, et täiesti tavalise tegevusega on Eestis tänu kiirele elatustaseme tõusule (ok, ka tänu kiirenenud rahatrükile ja eurorahadele, mis seda oodatust umbes 2 korda võimendanud) olnud võimalik piisavalt rikastuda igaühel. Lihtsalt perspektiiv peab piisavalt pikk olema, seepärast tõingi näiteid 10 aasta tagustest asjadest viiduna tänapäeva. Loomulikult ei genereerita rikkust väga palju lühema perioodiga ja eks järgmised 10 aastat tulevad olema veidi tagasihoidlikumad. Ent taolisi võimalusi on endiselt piisavalt, seda pakub arvatavasti ka praegu algav majanduskriis.

Luua Villu ja hulk teisi seal paraku on veidi teisest kategooriast juhtumid.

FD62, kõik sõltubki konkreetsest olukorrast ja kindlustusvajadusest. Ergo summad on tõesti väikesed ja ei sobi ainsa kindlustusena, küll aga täiendusena Haigekassa kattele. Minu point oli pigem selles, et kui kindlustust üldse ei ole, siis pigem erakindlustus kui Haigekassa vabatahtlik. Aastase Haigekassa vabatahtliku kindlustuse eest peab täna maksma 2043€, samas kui näiteks Allianz Care Plus pakett annab ca 1800€ eest aastas kuni 1,3 miljoni eurose katte koos korraliku protseduuride ja eraarstide kattega. Olen ise samalaadse võtnud ja väga rahul, kui vaja arstile minna, siis ei Eestis ega mujal kusagil järjekorras passima ei pea. Aga maitse asi. Minu kogemus ELi ravikindlustuskaardiga pärines Austriast, kus suusamäel viga saanut tervitas küla arstipunktis selge silt, kus vaid kaardiga abi otsima tulnutel soovitati leida mõni teine koht.

Keskmise palga näitaja ei ole just kuigi efektiivne. On meil ju kümneid tuhandeid väikeettevõtjaid, kes omale kenasti miinimumi maksavad, seda üsna legitiimselt. On ka ümbrikupalk, mis maksuameti väitel küllaltki vohav. On ka mitmeid muid skeeme, millega erisoodustust välditakse. On meil Kalevipojad, kes oma jõukust ka kodumaale pudistavad jne.
Elu Maltal ei pea olema sugugi üle mõistuse kallis, tuleb endale lihstalt aru anda, milliseid standardeid oodatakse ja mis nende saavutamine maksab. Ja ma ei soovita sugugi telkimist.

Buldooza, kas Allianzi paketil on kindel aastamaks mis kehtib elupäevade lõpuni või vaadatakse seda regulaarselt üle ja eriti põduratel korrutatakse järgmiseks perioodiks korraliku koefitsiendiga? 

Ma olen neisse erakindlustusseltsidesse skeptiliselt suhtunud sest minuteada uuritakse ja küsitletakse enne lepingu sõlmimist korralikult ja kui juba on mingi haigus siis seda ei korvata. Ja analoogselt liikluskindlustusele - kui ikka iga kuu avarii teha siis läheb kindlustusmakse suuremaks. 

Riiklikul kindlustusel selliseid nüansse pole ja boonusena saab ka mingi pensioni kui enne ära ei sure. Eesti on kallis, ma viisin oma maksud Soome ja nii 125 EUR kuus on viisakas maksta et ravikindlustus ja pension olemas oleks. Rohkem võib ka alati panustada kuid see mõjub siis vaid pensionile. Vähem samuti, esimesel aastal deklareerisin aastatuluks 9000 EUR mida Soomes peeti nii väikeseks summaks et tulumaks oli sümboolne ning Eesti mõistes sotsiaalmaks kas 67 või 76 EUR kuus. Kui aastate kaupa nii teha hakkab maksuamet lõpuks uurima, et millest sa üldse ära elad. 

Maltal võiks ka neid aspekte uurida ja kasvõi juba selleks et tuleviku tulusid prognoosida. Sellesama Soome näitel tuleb kolm aastat võõrleegionis teenida et omale rahvapension kindlustada mis hetkel kuskil 600-700 EUR kuus on . Siinmail elamiseks vähe kuid mõnel palmisaarel lösutades päris korralik rull. 

Tööd rabades miljardäriks saada pole ma üldse plaani võtnudki :)

Piisavalt raha on, siis avatakse teile uksi, kuid sinna jõudmiseks tuleb eelnevalt palju uksi ise avada.

Soome rahvapensionist (mille maksimaalmäär on 662.86 eurot kuus üksikule ja 591.79 eurot kuus abielus olevale pensionärile) unistajale, siis esiteks lahutatakse sellest kõik muud pensionid (koefitsiendiga, selliselt et kuskil 1200-1300 eurose tööpensioni juures enam rahvapensionit ei saagi), sealhulgas kogu Eesti pension (mida Eesti siis ka 20%ga maksustab) - ja oma 3 aasta eest saad pensioni 3/40 suhes ehk 7.5% võimalikust summast. Euroopa Liidus tehtud töö ja elatud aja eest on küll võimalik kohandused, kuid saades Soome maksimaalpensionit ei saa üldse Eesti pensionit ja selleks peab ka Soomes reaalselt elama, ja vastupidi. Lõplik pension sõltub mineviku ja hetkeasjaoludest ja selgubki alles siis.

Küll aga on olemas garantiipension (mis Soomes elades ka enamvähem maksuvaba, kuigi Eesti pension on siis Eestis täies ulatuses tulumaksu all), ja see on hetkel 834.52 eurot kuus. Ehk vahe makstakse selles ulatuses kinni kui pensionitulu mujalt kõik kokku brutos jääb alla selle. Lisaks peab muidugi olema Soome resident ja seal elama (arvesta eluasemekuludega, kuigi ka neile on võimalik toetust saada).

Asjad tasub selgeks teha. Ainuke reaalne välismaale makstav pension on Soome tööpension sellest kindlustusseltsist, kus kohustuslik leping sõlmitud. Ainult et selle 9000 eurose aastapalga pealt koguneb 3 aastaga umbes 34-35 eurot igakuist pensioni (53-62 aastastele kuni aastani 2025 13% kõrgendatud teenimisindeksit arvestades maksimaalselt 38 eurot selles näites), lisaks on pensioniiga Eesti omast kõrgem.

Kuidas Maltal on, ei tea, aga tasub uurida enne otsustamist.

Sigala on välja toonud teooria millele lisaks mõned praktikas läbi proovitud märkused:

- 9000 EUR aastatulu pole vajalik mitte unistuste vanaduspõlve kindlustamiseks vaid haigekassakaarti saamiseks. Selle võib ka mingi sotsiaalabi korras hankida kuid minuarust oleks see liigne bürokraatia. 

-tööpension ongi see millega saab kogusummat korrigeerida. Selle kogumiseks ei pea resident olema ega füüsiliselt Soomes viibima. Kindlustusmakseid maksab ettevõte mille igaūks võib endale ise teha. Kui ei viitsi või ei oska siis saab  1-1,5 tuhande EUR eest osta. 

-Soome minimaalpensioni saamiseks peab kolm aastat sealses elanikeregistri olema. Jällegi , tegelikku elukohta keegi ei kontrolli. Samuti ei kontrollita seda et  kas pensioni saaja elab tegelikult Soomes või mitte. Kontrollijatel on muudki teha. Kui koroonahüsteeria harjal kõigile kiibid naha alla pannakse siis võib-olla kuid nii pikalt pole vaja ette mõelda.

Soome tervisekindlustuse ehk haigekassakaardi saab ju tasuta, see on elamise põhine mitte nagu Eestis töökohapõhine. Ela Soomes ja olemas. Mingit töötamist, ettevõtlust jm. ei nõuta, piisab registreeritud elukohast.

Ei ole tasuta, keegi maksab selle eest. Kasvõi riik või KOV. Kui niimoodi, liivaneegri kombel teha siis see ongi minu silmis asjatu bürokraatia. Kindlustusseltsi kaudu ja sümboolset summat makstes on kordades lihtsam, ei pea ei Soomest elama ega töötama. 

Puutumust Malta teemaga on niipalju, et lihtsalt lambist väita et 1400 EUR palk on väike ja asjal  pole mõtet on lühinägelik. Tuleks pilk peale visata lisaväärtustele ning võib ka veel väiksema palgaga jumet olla. 

Ärge muretsege selle pärast mida teie riigi heaks saate teha, vaadake eelkõige mis riigil teile anda on.

Selle palga eest läheks Maltale tõõle senikauaks kui lapsed korterist välja viskavad. Kui elamise nõudmised eriti kõrged pole võibolla ka saab hakkama , kriis on ka seal korteri hindu kärpinud.

Vaatasin siis väga palju asjalikke vastuseid ei tulnud.

1400-Eur poole koha eest netopalk on enamus riikides OK.

Maltal saavad lihttöölised ca 1500-neto. Liht töölised on siis turismisektoris hotelli ja restorani teenindajad. 

Lihtne kahetoaline korter kallimas piirkonnas (Valetta, Saint-Julian, Sliema)  maksab umbes 700-Eur kuus kui samas 10-15km eemal näiteks Bugibbas maksab sarnane korter ca 500-Eur kuus.

Söök-jook suht sama hinnaga nagu Eestis seega tagasihoidlikult elad ära selle rahaga aga kõrvale midagi ei pane ja elustandard on suhteliselt madal selle raha eest. Samas on kliima hea ja inimesed suht muretud.

Teemaalgatajale - Maltal elava inimesena võin öelda, et sellise palgaga oleks siin väga keeruline ära elada. Üle poole palgast läheks juba üüri ja kommunaalide katteks. Kui tegemist on poole kohaga tööga, siis saab muidugi kõrvalt lisaks teenida.