Mitte, et nüüd mitte kunagi, kuid mõned ajad küll ei reisiks ei Slovakkiasse ega Ungarisse. Hindamata nende riikide turismi potentsiaali, räägib minu jaoks nende riikide kodanike enamuse maailmavaade. Isiklikult minu jaoks on seal probleem.
Bahama saared ja üldiselt kõik Kariibi mere saared jätaks vahele.
Inimesed ebasõbralikud ja super kallis võrrelded Aasia ja Euroopaga.
Sel teemal on ju mitu tahku. Esmamulje võib rikkuda reisiseltskond, ilmastik ka inimese enda emotsionaalne olek. Lugesin ühe reisiselli arutlust, kus väideti, et ,peale esimest korda mingit piirkonda, linna või riiki külastades ja mitte meeldimist ,tuleks lasta emotsioonidel laagerduda ja settida. Mõne aja möödudes uuesti minna ja kui siis ka ei "tule midagi" ,siis see koht, riik listist kustutada. Vaatate sõbra saadetud pilte Lofootidelt, päike, peegelsiledal veel peegeldumas puna-valged majakesed , õhtul virmalised, oivaline. Saabute, vinge tuul 15ms ja enamgi, sooja 3-6 vahel, sajab juba teist päeva, rõske, märg , niiske. Liigeldes saarekeste vahel, ootate 9-ndat lainet. 0 emotsiooni. Ammendumine on ka mingi tahk, olete 10 päeva Maltal, päikesevõtt, aktiivne puhkus, muuseumid, saared, ka raamatu lugemine, restoranid, ka mõne ööklubi külastus... ajaakna avanedes ja vaba raha tekkimisel valite uuesti Malta või valite käimata koha? Ise natuke juurdleks turvalisuse üle, no ei tiku riiki, kus on toimunud just mäss, ehk hunta on teinud riigipöörde. Sai soetatud TA-ga lennupiletid Liibanoni, jäävad ootele. Ka kaugusest olenevalt ehk ei läheks mingisse riiki tagasi. Ma ei saaks listist kustuda riiki , kus ise ei ole viibinud. Lugesin 2x läbi siinsed 7lk. postitusi ja enda listis oleksid, Kosovo (2x käidud), riik kuhu vast ei läheks tagasi, ka minul Phu Quoc saar 2007 ilus, arhailine, nüüdseks turistikas kuubis ja ka Moldova, 3päeva 2ööbimist, piisav, et külastada maailma suurimat veinikeldrit, peatuda ja korjata kõige suuremalt (väidetavalt 22km pikk) tomatipõllult tomateid. Aga kunagi ei tohiks 100 protsendilise kindlusega väita " ei iial!" Edu!
Kuubale ei läheks enam,see riik elab oma nõukaaegses paraleelmaailmas mida on telekast parem vaadata kui seal ise sees viibida,puhkusest on asi kaugel.
Ja loomuulikult Peruu, sattusime sinna rahutuste ajal põnevust oli palju aga kõik see oli väga kurnav.Nad ise küll ütlesid et neil pole turistide vastu midagi aga mitte kunagi ega kusagil pole meisse kui turistidesse nii halvasti suhtutud. Tegin youtibei ka kahetunnise video reisist.
Ma ei tahaks enam Malediividele minna, kõige igavam ja isikupäratum koht. Loodus on ilus ja mulle meeldivad kõik veega seonduvad tegevused, aga selle riigi pakutab puhkus on minu jaoks kõige igavam ja sinna enam ei reisiks.
Imestage või ärge imestage, aga Kreekasse enam ei kipu. Need kodutud hulkuvad koerad tegid kurvaks.
Pole neil koertel häda midagi. Saavad süüa-juua ja kliima on ka mõnus. Selliseid riike on omajagu teisigi. Mõnes riigis isegi süüakse koeri.
Kehva mulje jättis Lõuna- Prantsusmaa juulis tipphooajal so Nice-Cannes-Antibes ja kogu see kant. Ülerahvastatud, kinnised privaatrannad, mis on räigelt kallid ja public-rannad, kus inimene-inimeses kinni, üleolev teenindus söögikohtads, hotellides jne. Hooajaväiselt on jälle kõik ok, olen käinud seal ka aprillis ja septembri lõpus, siis teine vibe ja väga meeldis.
Lõuna Sudaan on vist üks selline koht. Olen küll enamuse maailmast läbi käinud, aga see elamus, mis ma seal sain ei unune. Kohalikud kolleegid soovitasid mitte omapäi kondama minna, aga ma ikka läksin. Vaevalt sada meetrit hotellist sattusin kokku kahemeetrise kohalikuga, kelle ainsaks kehakattaeks oli privaatorganeid kattev kalts ja kes mind märgates mingi ürgse karje välja lasi ja minu poole jooksma hakkas. Aitab küll sellest jalutamisest, jõudsin veel mõelda, olles juba alustanud Usain Bolti väärilist sprinti hotelli poole.
Kui saladus pole, siis mis Lõuna-Sudaani viis? Ja kas kogu reis oligi vaid hotell? See vist üks vähim eestlaste poolt külastatud riike maailmas, võrreldes ka Sudaani endaga.
Ei ole saladus - töö viis. Kohtusin nende kaitseministriga digitaliseerimise teemadel. Jääb eredalt meelde, et lubasin sellile mingid materjalid maili peale saata ja sain vastuseks sellise kohmetanud pilgu. Siis märkasin, et tal ei olnud arvutit töölaua peal. Ega mulle Kairo ka eriti ei meeldi, aga seekord olin küll rõõmus, kui sinna tagasi sain.. Ilmselt oli see minu juhtum siiski pigem erandlik, sest mingeid välismaalasi seal ikka liikus.
Riiki pole, aga linnu on küll. Igas riigis leiab mõne ägeda piirkonna.
Gibraltarisse ei läheks, sest see done ja nii pisike. Pole nagu midagi enam avastada seal.
Nt. Pariis üldse ei meeldinud (Paris syndrome maybe), aga lõunas meeldis.
Seega ma riike maha ei teeks.
Türgiga pidi sama olema, et need Antalyad,Alanyad jm. liiga igavad, aga vähempopulaarsemates kohtades tore(dam). :)
Käinud pole, aga Egiptus ei tõmba kuidagi üldse :/
Samas raske halba muljet jätta, sest väldin tipphooaegu nagu tuld ja turistihordid ilmselt suur määraja siin ka.