Nonii, ei saa käia maailmas ringi, kui endal Eestis veel kohti käimata. Tühimikku siis püüan aastas 5-6 korda täita, erinevaid reisistiile harrastades. Kuna kool on tulemas, siis võtsin kaasa ka lapsed, et need pisut tarkust ja emotsioone koguksid enne kooli algust. Võtsin ette seekord Kagu-Eesti vaatamisväärtused: Suur-Munamägi, Piusa koopad, Obinitsa, Värska koos nn "Värska saapaga", Taevaskoja ja veel tagasiteel ühtteist Kesk-Eestist. Piusa koopad ja Taevaskoda on ikka fantastilised küll. Igatahes nägid poisid rohkelt Eestimaad, said läbi sõita Venemaalt("Värska saabas") ja nägid ära ka Koidula piiripunkti veokite kilomeetrite pikkused järjekorrad. Piusa pood oma kaubavaliku poolest on ka elamus(kahjuks jäi foto tegemata). Küsisin müüjalt, et kas kohalikke üldse siis pole(toidukaubast oli ainult pakk hapukoort, ja mõned konservid "mingi-kala-tomatis"). Üks kohalik pidi ikka olema, aga see ei pidanud sööma vaid ainult õlut jooma:). Nüüd siis natukene ka sellest miks selline pealkiri. Kui jätan välja Suure-Munamäe, kus oleks saanud süüa nii üleval mäe otsas vaatetornis kui mäe all kohvikutes-söögikohtades, siis muu oli katastroofiline. Valisin tugeva lõunasöögi kohaks Värska, paraku olid nii Seto Tsäimaja kui Hirvemäe Puhkekeskuse restoranid(söögikohad) reserveeritud, grupid ja suvepäevalised, sanatooriumis olev baar aga tehti kirjade järgi lahti alles õhtul 20.00. Hirvemäe Puhkekeskusest anti küll korraks lootust, et ehk mingi hetk tekib ka meile söögi tegemiseks, aga seda hetke ei õnnestunud tabada. Niisiis sõitsime mööda Värskat ringi ja otsisime söögikohti. Lõuks tekkis juba mitu autotäit tuttavaid nägusid(söögi otsijaid), kellega järgmises võimalikus söögikohas kokkusaime, aga jah, söömata jäigi. Kuna lapsed on lapsed, ise võiksin ju ka üldse söömata olla mõne aja, siis põrutasime Räpinasse. Nüüd küll internetist otsides, on seal viiteid veel söögikohtadele, aga meie leitud Puurida Pubi, oli taas reserveeritud. Lõpuks Põlvas saime ikkagi kõhu täis. Seega soovitus neile, kes nädalavahetustel Kagu-Eestis reisivad: toitlustamine peaks olema eelnevalt kokkulepitud nn kohad kinnipandud. Või teha endale võileivad kaasa ja süüa kõva õhtusöök mõnes suuremas linnas: Võrus või Põlvas. Ma saan aru toitlustajatest: grupid ja suvepäevalised on hoopis kindlam äri ning tagab kindlama sissetuleku, kui väiksed autoseltskonnad. Mida võiks toitlustajatele soovitada, kirjutage reserveeritud silt suurem ja pange juba see informatsioon juba või ka autoparklasse(lastega autost välja ja sisse on natukene tüütu). Ja neile toitlustajatele, keda ma ülesse ei leidnud: viited olid segased või puudusid üldse Edu Eestimaa avastamisel...
Olen ise mõelnud, et meie Eesti autoklubid saaksid teeäärsete peatuskohtade (peldikute) rajamisega kindlasti päris hästi hakkama. Mõelge, kui lahe oleks tglt. käia täna Muhuklubi vetsus või külastada homme "Audikate" oma :). Oleks vaid ideest kinnihaarajaid... Samamoodi on RMK eeskujul puhkekohtade rajamisega. Nende lõkkekohtade rajamine koos katusealustega ei ole tegelikult mingi teab-mis ületamatu asi. Isegi ehitusmaterjal, mis kulub, maksab hetkel viis- kuni kümme tuhat krooni. Pakun, et MTÜ-na registreeritud autoklubid leiaksid ehk selle rahakese väheke aktiivsemalt kohalike omavalitsustega suheldes. Kõige suurem probleem on koristamisega ja korras hoidmisega. Keegi ei taha seda teha, see on selge. Eraisik omanikuna võib jääda märkamatuks, aga autoklubi tase ei kannata enam kriitikat.
Lihtsalt, paar mõtet...
kas põhimaanteede äärsed "taskud" kuuluvad maanteeameti omandusse? või omavalitsuse? praegu jätavad need paigad eikellegimaa mulje-prügivirnad, ...hunnikud.
Keegi RMK-st võiks rääkida, et kuidas inimesed üldiselt nende ehitatud heategevuslikel lõkkeplatsidel üleval peavad ning kas ja kui palju nende järel koristama ning parandama peab.
Ise nägin Kakerdaja raba ääres nädalavahetusel sellist pilti...
No Kui rääkida WC-dest, siis neid pole ei Tartus, Tallinnas ega muijal, kui sa just kugugi kõrtu omasse ei lähe. Ja söögikohtadega on ka nii, et imelik, miks Tallina ja Tartu söögikohtades nii röögatud hinnad on ja mix ikkagi osad pubid kaovad ja osad uuesti üritavad. Ja kujutage nüüd ette, et see sama pubi peaks toimima kusagil Obinitsas või teab kus kaugemal. Kui aastas eksib (just nimelt) sinna ära võibolla mõni tuhat klienti, kes siis on nõuab ja hädaldab, aga maksta ei raatsi. Selline söögi asutus ei saagi ära tasuda. Ega söögikoha pidamine tähenda ainult koka palkamist, naiivitarid. Selleks tuleb sul soetada köögi tehnika, hoone, seda kütta jne. Kui nüüd natuke mõelda, siis saate isegi aru, et EI TASU ÄRA. Ja paraku L-eesti inimestel on (tavalistel) on palgaks 500 kätte, kust nad maksavad maksud ja kätte ei jää sellist raha, mida pubisse viia, vaid võetaksegi poest nelipakk ja köetakse kodus sauna. Ja kui esimene postitaja näeb, et L-eestis on söögikohtade totaalne põud, siis palun, ole esimene kes avab l-eestis turistidele söögikoht ja saa rikkaks, sest nagu sa ütlesid 50km raadiuses pole konkurente (Tln on see 50 m)
Ja looduse lagastajad. Viimase postituse pilt on kole, aga kui ma ise olen sellist laga näinud, pole kunagi mõelnud, et kus need koristajad on ja miks korda ei tehta, vaid kes on need inimesed kes niiiiviiisiii lagastavad. JA mix nad seda teevad. Keegi ei pea kellegi tagant koristama, vaid me ise peame enda järel koristama.
Ma ei ole nõudnudki uute söögikohtade tegemist, ma siin olen välja pakkunud lahendusi, kuidas olemasolevate baasil võiks asi paremini toimida. Vt. minu postitust 28.aug.2007 -18.26. Aga tõepoolest, miks ka mitte uusi avada. Ma olen arvanud, et söögikoht peaks olema (vähemalt väiksemates kohtades) pereettevõtmine. Meie majandus on tasapisi edenenud ja sissetulekud suurenenud. Mingi hetk saab inimestel kiirest elutempost ja praegusest tööst kõrini, ja tahetakse midagi muud teha. Miks siis mitte oma säästud investeerida mõne kõrtsi tegemiseks, ja seal rahulikult toimetada. Siinkohal räägin mitte söögikoha pidamisest kui ärist, vaid söögikoha pidamisest kui elustiilist.
Suvisel ajal on sul seal kõrtsis just kiire elutempo ja looduse nautimisest ja vaikusest võid vaid unistada. Kui maale kolida, siis tahaks eelkõige suvel rahu.
Sa loe oma viimast postitust ja saad aru, et kirjutad jama. Mis elustiil, loll jutt. Ühes postituses oli pilt, kus inimesed olid oma laga jätnud kuhugi metsa lauale. Samamoodi jätavad inimesed oma laga sinujuurde maha, koos lõhutud/situtud wc potiga - sina koristad (huvitav kaua?). Lisaks, kui sa hakkad mingit toitu võõrale pakkuma/müüma, lendab kohale (ja seaduses on sanitaar nõuded fixeeritud) tuhat ametniku, kes nõuavad asju millest pole sa kuulnudki (mäletad, kuidas hiljuti taheti pubisid vanalinnas kinni panna !!!). Ega see toidlustus äri pole nii, et ostan laua ja pliidi ja hakkan võõrastele suppi pakkuma. Nii se ei käi. Ja kes nii käitub, rikub tegelikult rämedalt seadust. Kui ma ka nädalavahetusel müüks kellelegi 3 portsu kartuli putru, tuleks see tulu mul TEGELIKULT deklareerida (seadus selline ;)). Samas, kui saad sellisest taluvärgist lahtise kõhu ja palaviku, siis on jälle sul põhjus siin uus teema algatada. Ma ei laida su ideed ja ehk teinegi kord ostaks ehk isegi kusagilt niimoodi süüa, aga kui mõtlema hakkad, siis lihtsalt pole see võimalik ja kui oleks, küll neid pakkujaid siis oleks ka !!!
Mis neist marsruutidest enam välja töötama hakata, need ju ilusti olemas - paraku (või õnneks) eestikeelsel kujul. Näeb neid http://www.visitestonia.com/index.php?page=833 leheküljelt ja igati lubatud on neid ka välja printida. Plaan oli asi marsruuditrükise kujul välja anda, aga kuna maht tuli suur ja finantsid jäid väikeseks, tuli leida kõige kliendisõbralikum variant, milleks saigi elektrooniline riiul Visitestonias. Lahket kasutamist!
Võimalik, et jäi kahe silma vahele. Aga viiteid söömisvõimaluste ja tualettide kohta ei leidnud. Aga pakun välja endiselt idee, et valikute lihtsustamiseks teha näiteks umbes selline reisimarsuut: Tartu-Võru-Haanja-Piusa-Värska-Räpina-Põlva-Taevaskoja-Tartu. Vaatamiseks siis Suur-Munamägi, Piusa koopad, Seto Talumuuseum ja Taevaskoja. Tuua juurde vahemaad ja orienteeruva ajakulu, näidata ära sel marsuudil söögikohad ja tualeti kasutamise võimalused, ka bensiini tankimise võimalused. Eriti hea oleks, kui sellise marsuudi teenusepakkujad ise oleksid ka kaasatud. Väike kaart, kütus näiteks Statoilist Võrust või Alexelast Põlvast(vägivaldsed näited), söögikohad Suurel-Munamäel, Värskas ja Põlvas(loetelu siis partneritest) jne. Selge on see, et piiratud ajas ei jõua võtta läbi kõiki sünnikohti, puid ja kive(aga loetelu võiks ka muude vaatamisväärtuste kohta olla, ehk lisa valik). Jne. Ma rõhutan, lihtsalt pakun välja ideed. Selline marsuut teeks juba põhivalikud inimeste eest ära, nende enda valik siis, kas nad midagi juurde tahavad vaadata. Aga ussickesele tänud, loodan et paljud saavad viidatud saidilt abi.
Pole ma küll RMK hingekirjas aga elan ja tegelen väikest viisi turismindusega ühe Kesk-Eesti atraktiivse ja paljukülastatava järve kaldal. Kuna mul on sõlmitud siinsete järveäärsete puhkealade koristamiseks leping, olen selliste nö. sisuliselt peremeheta puhkealade probleemidega vägagi hästi kursis. masendav. lihtsalt ääretult masendav kuidas inimesed kaotavad loodusesse tulles igasuguse arunatukese. lagastatakse, lõhutakse, karjutakse, põletatakse... kui metsa alt hagu ei viitsita otsida kõlbab põletamiseks kõik, mis käepärast ja vähegi põleb. kord tehti lõke lihtsalt puukuuri alla(kuna vihma parajasti sadas). tulemus oli see, et lõkke sai suur ja uhke...aga puukuurist jäi järele vaid mälestus:). prügikastidest, mis lõkkesse rännanud, ma parem ei räägi. praht prahiks. selle korjad kokku, ja puukuuri saab ju ka hea tahtmise korral paar korda uuesti ehitada aga hullem lugu on suvalisse kohta lõkke tegemine. korralik lõkkekoht eeldab eeltööd. auku, liiva, kive jne. kui lõke teha suvalisse kohta puude alla, siis on väga tõenäoline teha otsest kahju puujuurtele, mis lõkke all kasvavad. ja lisaks oht, et isegi kui lõke näiliselt kustunud, hõõgub tuli juuri mööda edasi ja võib kogu metsa põlema süüdata. üks nutikas ja samas äärmuslikult napakas näide inimese "loomingulisusest". nimelt võttis ta jupi lauda(kusjuures hööveldatud ja puha), paar pikka kruvi ja kruttis nad sujuva liigutusega elusa puu külge. siis võttis tavalise, 1,5 liitrise joogipudeli, lõikas põhja ära ja kruvis selle lauajupi külge. täitis järveveega ja kasutas kätepesu nõuna. kogu see kupatus asus järvest ainult mõned sammud eemal.
võiks ju jutustada veel ja veel ja veel...võrkudest, mis järvest korjatud, uriinist, mis otse paadist järve lastud(rääkimata üle pardaääre järve visatud õllepudelitest), koerast, kes õhupüssi kuul kõhus koju liipas, dünamiidist, mis talve ajal järvejää suures kalapüügituhinas purustas aga millegipärast ma arvan, et see sihtgrupp kellele mu jutt mõeldud, siinsel lehel ringi ei uita.
Rebaseonu tehtud pilt pole Eesti olusid arvestades jahmatav. Seda ennegi nähtud, kui loomakari lahti lastakse. Nagu vasikad kevadel. Ei tea mida lõhkuda, mida jätta. Eks see kodune kasvatus ole, õigemini selle puudumine. Sellisel juhul peaks olema karistus kõik korda teha ja veel x arv tunde kellegi teise ja tabamata jäänud lagastaja järelt koristamine.
Meie nii kehva maamajanduses oleme süüdi me ise.Valisime sellise valitsuse kes oli kaugelt näha väljas oma taskude täitmise peal. Kui inimene tahaks avada rahvuslikku söögikohta siis ta peab läbima sellise kadalipu ja ta kaotab poolel teel selle isu. Mulle pakkusid ühed tuttavad taanlased raha,et ma avaks lõuna eestis rahvusköögi. Paberite ajamine läks nii pikaks.Aasta jooksul sain ma alles pooled paberid aetud.Taanlased arvasid,et suuremat bürokraatiat maailmas olla ei saa.Nad loobusid rahastamast. Raha läks rohkem nende asjameeste taskusse kui asja ajamiseks.Seda soosib see Antsipi valitsus kahe käega.
Kuna oleme EU-s, siis täidame ka kehtestatud reegleid. Ehkki mulle teadaolevalt reegleid natukene lihtsustati, vist eelmisel aastal. Enne seda olid reeglid karmimad kui EU-s. Üsna kindel võib olla, et ei ministrid ega president, ei tegele reeglistiku otsese kehtestamisega. Sellega tegelevad meil ikkagi vastavad ametnikud. Arvan, et ministrid ei ole isegi toiduasutustele kehtivaid reegleid ja nõudeid läbi lugenud. Tervisekaitseinspektsioon ja kohalik omavalitsus on siin märksõnad. Aga natukene vaidleks Sulle vastu mulgitaat. Olles ise olnud seotud ühe söögikoha loomisega rendileandja kui ruumide ettevalmistaja poolelt, siis midagi ülemõistuse seal nüüd küll ei olnud. Eraldi WC-d, riietusruum, umbes 5 kraanikaussi, rasvapüüdur, mõned külmkapid, pestavad pinnad. Alates lepingu sõmimisest koos ruumide remondiga ja sisustamisega kulus avamiseni 4 kuud. Meiepoolne remondi kulu oli umbes 200000 krooni, rentniku kulutused seadmetele umbes 120 000 krooni. Ja söögikoht tegutseb juba neli aastat, rõõmustades inimesi:) Olen nõus, eraldi maja remontimine või ehitamine on oluliselt kallim, momendil räägin mina ruumidest, mis olid olemas. Lihtsalt vajasid remonti söögikohaks kohandamisel.
Ma tahaks öelda, et näiteks Raplamaal Juuru kandis pole ka ühtegi söögikohta (näiteks kui sõidad rattaga), kus saaks vähemalt tassi kohvigi manustada. Nõmme kõrts küll on, kuid suviti on seal reedest pühapäevani broneeritud. Nii et see pole ainult Kagu-Eesti probleem. Tuleb ennast söögi ja kohvitermosega ise varustada.