Nonii, ei saa käia maailmas ringi, kui endal Eestis veel kohti käimata. Tühimikku siis püüan aastas 5-6 korda täita, erinevaid reisistiile harrastades. Kuna kool on tulemas, siis võtsin kaasa ka lapsed, et need pisut tarkust ja emotsioone koguksid enne kooli algust. Võtsin ette seekord Kagu-Eesti vaatamisväärtused: Suur-Munamägi, Piusa koopad, Obinitsa, Värska koos nn "Värska saapaga", Taevaskoja ja veel tagasiteel ühtteist Kesk-Eestist. Piusa koopad ja Taevaskoda on ikka fantastilised küll. Igatahes nägid poisid rohkelt Eestimaad, said läbi sõita Venemaalt("Värska saabas") ja nägid ära ka Koidula piiripunkti veokite kilomeetrite pikkused järjekorrad. Piusa pood oma kaubavaliku poolest on ka elamus(kahjuks jäi foto tegemata). Küsisin müüjalt, et kas kohalikke üldse siis pole(toidukaubast oli ainult pakk hapukoort, ja mõned konservid "mingi-kala-tomatis"). Üks kohalik pidi ikka olema, aga see ei pidanud sööma vaid ainult õlut jooma:). Nüüd siis natukene ka sellest miks selline pealkiri. Kui jätan välja Suure-Munamäe, kus oleks saanud süüa nii üleval mäe otsas vaatetornis kui mäe all kohvikutes-söögikohtades, siis muu oli katastroofiline. Valisin tugeva lõunasöögi kohaks Värska, paraku olid nii Seto Tsäimaja kui Hirvemäe Puhkekeskuse restoranid(söögikohad) reserveeritud, grupid ja suvepäevalised, sanatooriumis olev baar aga tehti kirjade järgi lahti alles õhtul 20.00. Hirvemäe Puhkekeskusest anti küll korraks lootust, et ehk mingi hetk tekib ka meile söögi tegemiseks, aga seda hetke ei õnnestunud tabada. Niisiis sõitsime mööda Värskat ringi ja otsisime söögikohti. Lõuks tekkis juba mitu autotäit tuttavaid nägusid(söögi otsijaid), kellega järgmises võimalikus söögikohas kokkusaime, aga jah, söömata jäigi. Kuna lapsed on lapsed, ise võiksin ju ka üldse söömata olla mõne aja, siis põrutasime Räpinasse. Nüüd küll internetist otsides, on seal viiteid veel söögikohtadele, aga meie leitud Puurida Pubi, oli taas reserveeritud. Lõpuks Põlvas saime ikkagi kõhu täis. Seega soovitus neile, kes nädalavahetustel Kagu-Eestis reisivad: toitlustamine peaks olema eelnevalt kokkulepitud nn kohad kinnipandud. Või teha endale võileivad kaasa ja süüa kõva õhtusöök mõnes suuremas linnas: Võrus või Põlvas. Ma saan aru toitlustajatest: grupid ja suvepäevalised on hoopis kindlam äri ning tagab kindlama sissetuleku, kui väiksed autoseltskonnad. Mida võiks toitlustajatele soovitada, kirjutage reserveeritud silt suurem ja pange juba see informatsioon juba või ka autoparklasse(lastega autost välja ja sisse on natukene tüütu). Ja neile toitlustajatele, keda ma ülesse ei leidnud: viited olid segased või puudusid üldse Edu Eestimaa avastamisel...
Saabusin just Setomaa autoreisilt. Värska Tsäimajas polnud mingeid probleeme toitlustamisega. Olime 13.-kesi. Toidud tellisime ära kohe peale muuseumi piletiostu ja läksime väljapanekuid uurima. Poole tunni pärast teatati, et kõik on valmis, tulgu me sööma.
Turismihooaeg :D Kui tahad õiget pilti Kagu-Eesti elust saada, siis soovitan just väljaspool "turismihooaega" kohaliku olustikuga tutvumas käia ;).
Käisin seekord Kagu-Eestis lastele Eestit tutvustamas. Ise olen erinevatel põhjustel sealkandis palju olnud. Alates omaaegsest kohustuslikust sügisesest kolhooside abistamisest lõpetades praktikatega erinevates kohtades. Siia vahele käigud sõprade juures, matkad, töö jne. Küllap ma oma elust Kagu-Eestis kokku aastakse ikka olen olnud. Aga avastamist on alati.
kuna oleme ka päris palju ringi sõitnud, siis nüüd on meil alati mingi toidutagavara kaasa. Viimati einestasime ÖÖbikuorus, kus wc ja kätepesuvõimal´us oli olemas, aga polnud enam seda lõkkeplatsi ( oli remondis). Oleme reisinud lastega pea 10a ja olukord ikka sama. Isegi kehvem. Kunagi oli teeäärtes veel väikeseid poekesi ja ettevõtjaid, kes kodu-hamburgerit-salatit müüsid, nüüdseks pole enam neid ka.
aga Vastseiina ordulinnuse varemete juures on Piiri kõrts kus süüa saab ja Vastseliinas on tankimiseks korralik Mahta tankla väikese poekesega.Obinitsas toimib veel Võru Tarbijte Ühistu kauplus.
Üldiselt see RMK-de puhke ja telkimisalade korrasoleku küsimus on huvitav - vahepeal tundub, et on leitud hulk pappi, et rajada miskit, aga haldamiseks ressursse ei jätku. Näiteks minu kodulähedal (Pangodi looduskaitseala) leiti mingi hulk raha, et luua n-ö avalik rand ja telkimisala, terve hulk puid võeti maha, tassiti kohale hunnik liiva (mis oli selline väga kahtlase väärtusega idee) ja mõistliku poole pealt toodi pingid-lauad ja püstitati kuivkäimla. Samas prügikastide tühjendamine hakkas toimima alles sellel aastal (vähemalt tundub küll nii) ja seda liiga harva arvestades, et nüüd on siin suvitavate inimeste hulk vähemalt viiekordistunud. Puudub järelvalve ja nagu siis ikka Eestile tüüpiliselt esimene aasta põletati lauad-pingid lõkkes ära, kevadel varastati käimla uks ära jne. On siis üldse mõtet inimestele midagi sellist rajada? Olen ise kokku korjanud platsi pealt nii pudelipõhju kui süstlaid. Lahendus? Esijalgu ei ole näha... Mis puutub söögikohtadesse, siis ma Kagu-Eesti elanikuna küll kurta ei saa. Seni pole veel nälga jäänud (oleneb muidugi, kui erilised on kellegi soovid). Samas, pean muidugi tõdema, et ma eelistan Eestis rännata sügisest-kevadeni (põhiliselt).
Kui söögikohta ei ole, siis mõni pood ikka leidub, kust saab midagi süüa osta. Kuigi ega seal väikestes Kagu-Eesti poodides suurt midagi ei müüda küll...
Mida te vingute...ja üldse miks te tulete maakohtadesse ja loodate seal suurlinna-teenindust ja toitlustusasutusi. Kuul pähe teine neeru. Osake maaromantikast mõnu tunda. püüdke kala või ostke oma Rimidest võileibu kaasa. Satute metsa ja kohe paanika mis keegi teile kandikul toitu auto juurde ei too.
Ma ülalpool viitasingi sellele, et turismi tuleb arendada seal, kus turist on oodatud. Antud juhul pean silmas massiturismi, millelt siis teenitakse tulu ja arendatakse maaelu(maaelu ei ole ainult põllumajandus, metsamajandus). Loomulikult võib ise kala püüda, võileivad kaasa teha jne. Sellepärast ma ka teema algatasin, et hoiatada teisi turiste selle eest, et teatud aegadel ei ole nad oodatud. Või teatud kohtades ei ole nad üldse oodatud, mistõttu tulebki massiturismi marsuudid teha sellised, et nad viiksid sinna, kus neid oodatakse ning kus on olemas infrastruktuur nende vastuvõtmiseks. Või nad teavad, et süüa saab nädalavahetustel ainult maakonnakeskustes, näljane turist aga teadupärast ei ole huvitatud kampsunite-lusikate ostmisest, küll aga jätab raha äsja kõhu täis söönud ja rahulolev turist.
Olen pärit Kagu-Eestist. Artikli autorilt tahaks küsida, kui ta pahandab, et kõik tema poolt leitud söögikohad olid reserveeritud, et kas ta andis oma tulekust ette teada? Võiks natuke eeltööd teha ja eelnevalt välja uurida, kust süüa saab. Muidugi on söögikohtadega nappus, aga ega meil siin mingi Tallinn ole, ühes asulas 3000 elanikku, teises 6000, potensiaalset klientuuri on lihtsalt vähevõitu. Ebarentaabli asjaga pole mõtet tegelda.