Olen sõitnud Alpidest (Modane) Pariisi. Pilet algas bussiga Brianconist läbi Itaalia ja Fréjusi tunneli. Kui kaks bussitäit inimesi raudteejaama ees maha läksid, võttis enamus kotist võileivad jm söögipoolise ja asus nosima. Kui ma kupeesse jõudsin, sain aru, et miks nii. Seal oli ikka väga kitsas, vähemalt kuueses kupees.

Öörongi plussiks oli ühe ööbimise hinna kokku hoidmine ja ajavõit. Päevasel ajal sai juba Pariisis toimetada. Väike eksootika ka ja öörongi ära proovimise kogemus.

Kui peaks veel öörongi kasutama, siis ostaks pileti alumisele voodile, mitte ülemisele. Sest alumise "korruse" inimestel on sisuliselt võimalik kupee põrandat ka kasudada kasvõi selleks, et kusagil jalgu hoida. Ma olin enamiku ärkveloleku ajast koridoris. Mingit restoranvagunit rongis polnud.

Olen sõitnud Pariisist Bayonne'i, samuti kuueses kupees (kaks 3-korruselist nari). Minul oli alumine nari, igati mugav, kolmas paiknes ikka päris lae all. Sees mahtus korraga toimetama (kotte nari alla lükkama ja jalatseid vahetama) maksimaalselt 2 inimest, aga see polnud probleem: kuna rong väljus kell 10, heitsime kõik kohe magama. Voodipesu oli olemas, kilesse pakitud padi ka, ventilatsioon töötas. Kohale jõudsime üheksa paiku hommikul, pooletunnise hilinemisega.

Nagu ttuisk juba ütles, plussiks aja ja ööbimiskulu kokkuhoid.

Kas keegi on liikunud ka austerlaste ÖBB uutel ööliinidel? Kuidas seal?

Viimati sõitsin 2022a öörongiga liinil Viin-Bukarest, täitsa ok oli, ainult rong hilines mitu tundi, see pidi tavaline olema.

Varasemalt olen sõitnud veel Euroopas Tbilisi-Bakuu ja Jerevan-Batumi öörongidega.

Kunagi ammu, vist 2006, sõitsin öörongiga Pariis - Amsterdam. Kupee oli jah kuuene, väga kitsas. Pead olema vilgas, et kolmandale korrusele ronida. Ameerika keska lõpetanuid, kes olid tulnud oma vaheaastat veetma, oli rongis kõvasti.

Ma pole kindel, et see nn tasuta ööbimine ära tasub. Noortele, kes otsivad uusi seiklusi ja tutvusi, on see variant.

Olen noor ja imho on need öörongid täiesti mõttetud. Välja midagi ei näe, normaalselt pesta/magada ei saa ja oled mõttetult kaua teel.

Iga kell etem võtta lend ja siis öö hotellis, kus saab normaalselt magada ning olemas on ka normaalne dušš.

Võitsin omale selle Interraili EU passi ja läksin mõtlemata Helsinki - Rovaniemi rongile ja see jäi ka mul viimaseks öörongi kasutamiseks. Üldiselt on pikkade rongide puhul alati alternatiivne lend olemas ja rongi kui sellise mõttekus seisneb minu jaoks kuni 4h sõitude tegemiseks. Rahaliselt võib see rong olla odavam, aga minu arvates päris nii ei saa ka reisida, hoian 100€ kokku, et jõuda kuhugi kohale väsinuna ja olen kogu öö kuskil vagunis loksunud? Pigem ei.

Samuti näiteks ei saa ma aru, milleks loksuda 18h Tallinnast Stockholmi laevaga (ja maksta selle eest ka rohkem), kui võimalik olla lennukiga vähem kui tunniga kohal.

Kuni meil pole otserongiühendust Kesk-Euroopaga, siis ongi nii, nagu henry086 ütles. Kui aga saab Tallinnas rongi istuda, ilma igasuguse turvakontrolli ja kohustuseta olla 2 tundi varem lennujaamas, siis pilt muutub natukene. Aga, jah, ka siis ei pruugi tähendada see kõik öörongi.

Öörongid leiutati seltskonna poolt, kes arvasid, et hea mõte oleks hotellile rattad alla panna ja inimene magamise ajal uude kohta veeretada. Magamine kupees võib olla keskpärase hotelli mugavusega, 5* mõõtu välja ei anna, aga odavhostelist kindlasti peajagu üle. Kaks ühes tähendab ühtlasi kokkuhoidu rahas, sest öömaja hinna sees on ka transport, teine sääraste võimalustega asjandus on laev.

Minu jaoks on määrav aga aeg, öine voodi liigutamine sarnaneb justkui teleporteerumisega, heidad õhtul ühes kohas magama, hommikul leiad end tuhandete kilomeetrite kauguselt minutitki reisimisele kulutamata. Kui Rail Balticu öörong kunagi toimima hakkab, võtab see kindlasti palju kliente teistelt transpordiliikidelt vähemaks, sest sarnase mõttemaailmaga inimesi ikka leidub.

Tunnist lendu pole olemas. Lennuk lendab tunni, aga 2h varem pead surmani tüütavate protseduuride läbimiseks end kohale sebima, lennukist väljumine võtab oma aja, terminal, kuhu linnuke rattad maha paneb, on reeglina tegelikust sihtkohast omakorda tundide kaugusel. Kõige kiirem võimalik lennureis kasvõi naabri juurde kõrvalmajja algab 4 tunnist, isegi kui vahepeal üldse ei lendagi:)

Räägitakse palju hinna- ja kvaliteedi vahekorrast, lendamise puhul tooks mina mängu mõiste: "tegeliku lendamise ja protseduuride suhe". Või midagi sellist. Kui check-inid, turvakontrollid ja lennukisse sisenemise-väljumise protseduurid röövivad enam aega, kui lendamine ise, siis muutub lendamine minu jaoks vägagi no-no asjaks.

Maitse asi.

Muide, ka rongidele on kehtestatud turvakontrolle, sest ühe rongi kraavilaskmine on võimalike ohvrite hulga mõttes isegi suurem ähvardus kui lennuki kukutamine. Mis võib ka nende suhtes peatset ebamugavuste lisandumist tähendada. Varsti ei saa terrorismi hirmus sammugi astuda, et keegi sind läbi valgustada ei sooviks. Kaubamajades, teatrites, kinodes sama. Kaikaid lendab kodaraisse kõikjal üha enam. See foorum pole ka koht, kus öelda, et istuge parem kodus:)

Olen just planeerimas autotrippi läbi terve Euroopa ja see kommentaar (ja vastused) annavad ainult kinnitust sellele, et läbi Euroopa reisid ikkagi ainult sõiduautoga. Rong on küll äge ja lennuk on kiire, võimalik on ka buss, aga 40 riiki nendega läbida - see on küll teoreetiliselt võimalik, kuid samas peaaegu ka võimatu.