Kes on reisil lennanud reisijana kuumaõhupalliga (tund-poolteist vaatluslendu turistidele ilusas kohas) kas ja kui palju mõtlesite reisikindlustusele? Just selles mõttes, et kui õhupallilennu käigus midagi juhtub. Või olen ma paanika-jaanika ja mõtlen üle praegu?
Küsimus ajendatud sellest, et reisi planeerides arvasime, et kuumaõhupalliga sõitma ei lähe ja võtsime n.ö tavalise reisikindlustuse. Nüüd on reisiplaanid vahepeal täienenud ja kuumaõhupall ka plaani võetud. Ma saan oma kindlustuse tingimusi lugedes aru, et õhupallilend on kõrge riskiga tegevus ja tavaline kindlustus seda ei kata. Õhupalliettevõttel on omal ka mingi kindlustus oma asukohariigis, aga see on ilmselt keerulise asjaajamise tõttu pigem teoreetiline variant.
Siin sõltub firmast. Nt LHV kindlustus õhupalliga lendamiseks mingeid eritingimusi ei sea, Swedbank pakub selleks ohtliku tegevuse lisakaitset jne.
Aitäh nendele, kes juba kommenteerisid. Seda, et kindlustusest saab üle küsida ja vajadusel lisakindlustus juurde osta, mõtlesin ise ka. Küsimuse teine pool oli ka see, et soovisin arvamusi ja üldisemat arutelu, et kas ma mõtlen kindlustuse pärast muretsemisega üle. Et kas inimesed üldse mõtlevad selliste asjade kindlustamise peale.
Ära muretse, küll pärast tehakse korjandus kui mingi suurem jama juhtub.
Ilmselt on seal ainuke kindlustusfaktor allakukkumine, mis tähendab õnnetusjuhtumikindlustust, ja isegi sealjuures tuleb tähelepanu pöörata asjalolule, kas kindlustus hüvitab ekstreemseid spordialasid, mille alla õhupallisõit käib.
Mina olen vahel mõelnud sellist asja. Õhupalliga sõit võiks kuuluda lennunduse valdkonda. Valdkonda, kus turvalisus on alati esiplaanil. Lennukis on kokpitis alati kaks lendurit, see on turvalisuse pärast. Kui ühe piloodiga õhus lennu ajal midagi juhtub, siis teine piloot toob lennuki maale tagasi. Õhupalli juhib üks inimene. Kui seda inimest tabab näiteks lennu ajal mingi terviserike, siis mis edasi hakkab saama....
kaupo51 - kui keegi enam leegiheitja kangi ei tõmba ja ükski reisija ei ole tähele pannud, millist hooba tuleb sikutada, et pall allapoole laskuks, siis ta hakkab õige pea ise vaikselt alla vajuma. Õhk pallis jahtub, õhus püsimiseks on vaja seda järjepidevalt kuumutada, need on ju kuumaõhupallid. Pole veel ükski pall taevasse jäänud. Allakukkumine on samuti suhteline mõiste, kas langevari kah kukub või siiski laskub? On vaid üks variant, et mõni nokastanud klient kukub üle korvi ääre, aga selleks peab ta ikka omajagu pingutama ka:)
Mina olen nüüdseks lennanud mitmel pool maailmas. Ausalt öeldes pole iial mõelnudki, et võiks mingit lisakindlustust vaja minna. Tegevus on võimalikult ohutuks tehtud massiturismile ja olgu tegu Myanmari, Austraalia või Kapadookiaga, on sul tavaliselt piloodiks ikka mõni 20-aastase kogemusega prantslane või inglane, kes on sinuga samas korvis ega ole kriipsuvõrdki huvitatud mingist asjatust riskimisest või ohutusreeglite eiramisest.
Kui tingimused on ohtlikud, siis õhku ei tõustagi või antakse eelmine päev teada, et jääb ära. Sõltumata sellest, kui pika lennu oled ostnud, lennatakse täpselt nii kaua, kui see ohutu on.
Minul esimene kord oli raha vähe, võetud mingi kõige lühem ja odavam lend, ilmselt mingi 30-minutiline. Bussiga üles korjates siis öeldi, et tegelikult olete 60- või 90-minutilise või mis iganes lennu peal, aga ärge neile teistele siis öelge, et teie nii odavalt saite. Siis sõideti 1-2 tundi ringi, et ohutu stardipunkt leida vastavalt tuulele - peaaegu öeldi, et jääb ära. Ja kui viimaks starditi, kestis see lend vist ca 15 minutit, sest piloot otsustas, et tuul ikka ei ole sobivalt tasane ja ühtlane. Nii et lendasid ka kõik need 90-minutilise lennu eest maksnud veerand tundi ja kobisemist polnud midagi, keegi nende elamuse nimel riskima ja pingutama ei hakanud.
Teised lennud on ikka pikemad olnud, aga jätnud kindla ja sissetöötatud mulje. Ja olgu milline arengumaa tahes, piloodid pole kunagi olnud kohalikud iseõppinud, vaid väga pika kogemusega eurooplased, kes töötavadki niimoodi paari kuu kaupa ühes riigis, siis järgmises.
Aitäh kõigile kommenteerinutele. Sain erinevaid mõtteid ja vaatenurki. Küsisin oma kindlustusest vahepeal üle ja selgus, et meie reisikindlustus katab ka õhupallilendu reisijana. Mingit lisakatet polnud juurde vaja osta.
Mis puudutas irooniat korjanduse teemal, siis seda korjanduse osa tahakski vältida. Mul töökoht ka selline, kus näen, kui palju probleeme tekib inimeste elus sellest, et nad ette ei mõtle ja loodavad, et ju kuidagi saab. Ja siis tahaks ise targemini elada ja mõtlen igasugu stsenaariume läbi.
kaupo51 muretses eespool, et õhupallis on ainult üks piloot ja kuidas siis maa peale saab, kui seda pilooti terviserike tabab. Mul on nüüd õhupallilend selja taga, lendasin Kapadookias Discovery Balloons'iga. Meie õhupallil oli kaks pilooti, öeldi, et mõlemad on mitmeaastase kogemusega, et polnud seda, et teine oleks olnud õpilane. Ka paljudes teistes õhupallides paistis olevat rohkem kui üks piloot. Et kui keegi veel tunneb, et tahaks lendama minna, aga muretseb, et mis siis kui piloodiga midagi juhtub... siis pole vaja muretseda. Vähemalt osadel teenusepakkujatel osades maailmanurkades on kaks pilooti ning saab ju enne teenusepakkujalt üle küsida selle kohta.
to MilkMocha
Tänan, et viitsisid valgustada mind ja ehk ka teisi. Ma ise ei plaani lähimatel aastatel õhupalliga sõitma minna ning küsisin küsimuse pigem silmaringi laiendamiseks. Aga minu teooria väga vale ei olnudki, kui ka õhupalliga lendamise juures kasutatakse kahte pilooti.. Palju sinna korvi lisaks pilootidele inimesi muidu mahub?
to kaupo 51 - see, mitu inimest korvis on sõltub vedaje reeglitest ja enda rahakoti paksusest. Kui raha pole probleem, saad broneerida endale kasvõi privaatlennu. Kapadookias kõige rohkem, mis ma kuulsin, on 32 inimest korvis. Meie vedajal oli odavam variant 26 või 28 inimest korvis, keskmine variant 20 inimest korvis ja siis mingid kallimad, kus oli vähe inimesi korvis. Me võtsime selle keskmise ja julgen ka seda soovitada. Korv on jagatud vaheseintega mitmeks sektsiooniks, keskel on pilootide lahter ja siis kummaski ääres on veel 2 lahtrit, nii et ühes lahtris oli meie sõidul 4-6 inimest, meie lahtris oli 4. Ruumi oli nii, et kõik nägid korralikult (keegi polnud teiste taga, igaüks nägi üle ääre), kõik mahtusid pilti tegema, korra kätt liigutades kellegi vastu ei puutunud ja normaalselt sai omavahel kohti ka vahetada. Mingit erilist jalutamisruumi muidugi pole. Kui kellelegi oleks sõidu ajal halb või hirmus hakanud, oleks ta põhimõtteliselt mahtunud ka korvi põrandale istuma.