olukord Keenias

Rääkisin just Keenias ühe tuttavaga ja tema jutu põhjal ei ole märgata miskeid rahutusi. Need võivad olla tõesti kusagil kõdurajoonides, mis on suuremas osas moslemite poolt eluks vallutatud, kuid rannaäärsed piirkonnad jne on täiesti rahulik. Suurem osa seda, mida näidatakse on mull. Olin ka kunagi Sry Lankal, kui seal olevat olnud "tohutu kodusõda" Kaadrid oli võetud kusagil aastakümneid tagasi tehtud filmist. Arvan, et ei tasu küll selle pärast sellisesse meeldivasse riiki reisi edasi lükata või ära jätta.

Rahutused vist toimusidki peamiselt pealinna ümbruses, seega pole ime, et ranna äärest vaadates tundub kõik vaikne. See, mida sa siin räägid on ju ka udu, kuna see ei tule su enda kogemusest, vaid on kellegi tuttava jutt.

Kas keegi on viimasel ajal ka seal reisil käinud? ootaks muljeid?

Mis täpsemalt huvitab? Hetkel elangi Keenias. Eestlasi on siin viimasel ajal reisimas päris palju.

Mind huvitaks terrorirünnakute oht rannikul? Palju reaalselt on? Kuhu võib minna ja kust oleks parem eemale hoida?

Olime 27.02-13.03 Keenias. Marsruut Nairobi-Hells Gate-Nakuru-Maasai Mara-Nairobi-Mombasa-Bamburi Beach Resort-Nairobi. Midagi ohtlikku ei juhtunud. Tuleks olla tavapäraselt ettevaatlik: briljandid ja kuld koju jätta, pimedas mitte asjatult ringi hulkuda, autoga linnas sõites (eriti ummikutes) hoida asjad akendest eemal ja aknad kinni. Algselt planeeritud Kibera slummi külastamisest siiski loobusime. Jäi silma, et rannaäärsed hotellid (vähemalt Bamburi Beach kandis) olid üsna tühjad, samas hindu alla ei lastud. Sõõmine rannarestoranides kallis. 1 päevaste väljasõitudena külastasime Mombasat, Wasini saart ja tutvusime kohaliku külaeluga. Kõik oli OK. Reisi tellisime Victori käest, kellest on foorumis väga palju ja positiivselt kirjutatud. Ta tõestas veelkord oma ülihead taset.

Poolkohalikuna pean ütlema, et hetkel käib palju suurem märul hoopis Põhja-Keenias, kus tänu suurele kuivusele kipuvad ühed karjakasvatajahõimud teiste karjakasvatajahõimude maale. Seal on suisa sõjavägi kohal ja me ei räägi siin enam automaatidest, vaid millestki enamast. Õnneks on nädala-kahe pärast vihmaperiood tulemas ja loodetavasti läheb rahulikumaks.

Kui rannikust rääkida, siis vaatamata aastatagustele sündmustele on Mombasa sama rahulik, kui muu Keenia. Võimalik, et ma tunnetan asju teistmoodi, sest kohalikud süsteemid on piisavalt käpas, aga ma väidaks, et kohalikud üritavad olukorda meelega hullemana näidata, kui see tegelikult on. Loomulikult tahavad nad neilt vähestelt turistidelt teenida, mis võimalik. Kui lähete Mombasa vanalinna (ja tõesti minge sinna!), siis kõik need jutud sellest, et siin on nii ohtlik ja teile on kindlasti giidi vaja, on väga õiged potentsiaalse giidi seisukohast, aga reaalselt seda tõesti vaja pole. Olen seal kordi olnud ja kõik need tüütused kukele saatnud.

See öeldud, siis ütleks siiski, et kõige suurem tõenäosus rannikul mingi jama juhtumiseks ongi Mombasas. Vanad vastasseisud pole senini päris lahenenud. Keenia politsei tulistas vist nii aasta tagasi paar terrorismikahtlusega tegelast surnuks (olemasoleva info põhjal ilmselt õigesti), kuid eks see tuli seal tuha all nüüd hõõgu. Kuidas see oma väljundi leiab, on võimatu ennustada.

Teine asi, mida ma rannikul hea meelega ei teeks, on bussisõit Malindist Lamusse. See on kahjuks Al Shababile piisavalt käeulatuses kant, kuigi julgeolekut on seal pärast bussitulistamist kõvasti tugevdatud. See oli ka enne kõva, aga Keenia korruptsioonitaseme juures ei saa mitte millelegi kahjuks kindel olla. Neid lugusid ma parem ei räägi.

Ühesõnaga, kui peaks olema soov Lamu saarele minna, siis parem lennake. Säästate esiteks oma närve - bussisõit Mombasa ja Lamu vahel võtab aega ainult terve päeva. Pluss teine päev Nairobist Mombasasse. Teiseks pole Jambojeti piletid Lamu naabersaarele liiga kallid - 5900 šillingit üks ots (eurodeks kaks nulli maha), soodukate ajal veelgi odavam.

Watamu on turvaline, Diani on turvaline, muud kohad rannikul samuti.

Mis Kiberat puudutab, siis olengi aasta aega Kibera slummis tegutsenud. Eks väljaspoolt paistab kõik muidugi paremini, aga neid ridu üsna Kibera naabruses kirjutades ja igapäevaselt Kiberas liikudes pole mind endiselt veel kordagi röövitud ja regulaarse sagedusega ära tapetud (kes loevad ühte teatavat blogi, teavad miks). Ja kõik eestlased (keda pole üldse vähe), kes on minuga koos Kiberas käinud, võivad seda sama öelda. Võin südamerahus kinnitada, et Kibera slumm on päevasel ajal tunduvalt turvalisem koht, kui Tallinna vanalinn suvalisel ajal. Kahju küll, et me Kiberas ei kohtunud. Lihtne otsing oleks andnud kontaktid kätte. Nii mõnegi inimese arvates ongi retk Kibera slummi olnud nende reisi üks tipphetki. Väga individuaalne siiski. Ma ei agiteeri kedagi. Ja loomulikult, parandage mind, kui mul on midagi olulist Kibera slummis aasta jooksul märkamata jäänud.

Lihtsalt infoks, et Keenias saab vajadusel kõike väga palju odavamalt (kvaliteedi arvelt lõikamata), kui suhelda kohalikega vähemalt natuke (tervitused jm) suahiili keeles, õigeid inimesi tundes ja hinnataset teades. Vahest võib üks lühike telefonikõne kohalikule tegelasele olla grupi puhul vabalt 1000 eurot väärt. Aga muidugi, alati saab kallima mzungu-variandi võtta ja ma tõesti ei laida ka seda valikut maha.

Mõnde muljed Keeniast. Olime Keenias perega 2 nädalat. Mis puutub organiseerimisse, siis võtsin pakkumisi mitmeid Trip.ee kaudu soovitatud firmade käest ja Keenia aukonsuli poolt soovitatud firma käest, siis lõpuks tuligi välja, et kõige odavam on Victor ja järgmine oli Salaton Safaris, teised oluliselt kallimad. Asi, mis pani Salatoni kasuks otsustama, oli konkreetsus- said aru, mida pakutakse, mida ma Victori kirjadest välja ei lugenud. Ja kõik ka klappis ja natuke isega veel. Safari on vägev, see on põhjus miks Keeniasse minna. Auto rendile ei tasu mõeldagi, selleks on väga palju põhjuseid. Maasai Marasse tavalise autoga ei jõua, tee sinna mingis osas sõidad nagu mööda kartulipõldu. Kõik loomad ninasarvikutest krokodillidesse sai nähtud, vihma oli ka aga rahvuspargid on võrratud- teine maailm, nutitelefon ununeb. Kindlasti ei tasu eriti raha panna kallitele Sopa Lodge hotellidele, mis on küll erkordselt maalilistes kohtades ja ilusad aga selle hotellis Sa ainult magad ja sööd. Enal oligi vaheldumisi nn. "tented camp", kus uni hea, söök mitte parim, aga kõhu sai täis ja siis Sopa Lodge, kus sai head sööki, korra basseini ja hea une.
Mis puutub turvalisusse, siis Keenia valitsus on palju panustanud turvalisusesse, seega Pariis on hetkel ohtlikum. Peaasi , et Somaalia piiri äärde ei lähe. Õhtuseid jalutuskäike ei teinud, nagu igalpool soovitati. Korra oli kõhedam tunne, kui Mombasas hakati vanalinnas jälitama, aga ju loodeti jälle teenida. Sealt me igatahes kadusime. Kui oleks "ametliku" giidi võtnud, siis oleks tõenäoslt kõik OK olnud. Vaid Maasai Maras läks ööbimiskohas lapse kotist 50 EUR-i kaduma (kõike ei võetud, tänud sellegi eest). Nairobis slumi ei läinud ja autojuht ütles, et isegi ei lähe, pole turvaline.
Air Kenya oli täpne ja väga korralik.
Puhtalt rannapuhkuseks ma muidugi ei läheks, selleks on lähedasemaiud maid. Ookean on tore ja valge liiv võrratu, aga mis puudub, on privaatsus. Hotelli piirest väljaspool on keegi kohe Su juures, tahab midagi müüa jne. Natuke tüütas ära. Lõpuks ütlesin kohe, et ei ole sakslane (sest neil pidi palju raha olema) vaid poolakas (nad pidid vaesed olema :)). Kauplemist on palju, aga eks see on antud kultuuris normaalne ja pahaks ei tasu panna. Mõne asja hind kukkus 80 dollarilt 10-le dollarile. Eks me oleme nende sissetulek, mida ei saa neile pahaks panna.
Tansaanias pole käinud, aga väidetavalt olevat kallim, aga kõige muu osas tase tiba madalam. Keenia Aafrikas 3. kohal majanduslikust seisukohast. Ainus koht, kus rahas hakkas kahju, oli masai küla. Maksin nn. piletiraha ja selle eest oleksid pidanud masaid natuke rohkem vaeva nägema. Oleks see olnud nn annetuse nime alla, siis oleks teine tunne jäänud. Aga mugavustega harjunud inimestel, eriti lastel, on see külastus kindlasti natuke mõtlema panev.
Olime algselt Mombasast põhjapool, seal rannad sopilised, alla Dianil pikad laiad valged liivarannad, kus oleks tore jalutada, kui keegi midagi ei müüks kogu aeg. Dianil võtsime villa mis oli pärasi tore- teine korrus magad nagu lapsena heinasaras, palmilehtedest katusesõrestik peakohal, tuuleke puhumas, aias bassein kus lapsed pool päeva lobistasid. Privaatne, turvaline. Võib vaadata Trip Advisor Mango Villa Apartment . Mereni tuli jalutada ca 10 minutit aga halvasti see ei mõjunud. Keskusesse sai tuk- tukiga 1 USD eest.
Kindlasti ärge mõelge, et Keenia on odav- juba päevapilet Maasai Marasse on 90 USD täiskasvanule. Turistidele mõeldud teenus on kallis (põhikliendid sakslased, UK, USA) aga väärt elmuse saab.