Siin tripi on enne juttu olnud, et on võimalik saata pagas Helsingini, põhjuseks tood, et on vaja talveriided pagasist välja võtta näiteks. Eks keegi oskab oma kogemust jagada. PS kui ise lennule ei lähe, siis pagas tõstetakse maha ja jääb Helsingi, mitte ei tule Tallinna ohutusreeglite tõttu.

Ei jõuagi koju, tõstetakse Helsingis maha kui te lennule ei lähe. Kuna teil on pikk lendude vahe, võite lennule registreerimisel paluda, et te saaksite oma kohvrid kätte juba Helsingis, aga see oleneb juba letis oleva inimese tujust kas ta teeb seda.

Aasias pagasit ära andes palud saata pagasi ainult Helsingini. Piisavaks põhjuseks on pikk ooteaeg ja riiete vahetamise vajadus jne. Kindlasti ei maksa mainida, et tegelikult tahad Helsingis lihtsalt lahkuda. Ja siis pead kindlati ise ka jälgima, et pagasile pannakse lennud ainult kuni Helsingini. Kui see tehtud, siis rohkem probleeme ei ole.

Me kasutasime kunagi ühte open-jaw pakkumist Taisse, mis oli algusega Tallinnast, aga tagasitulek oli Bangkok-Helsingi-Tel Aviv. Taist tagasi sõitma hakates ütlesime, et palun checkige meid endeid ainult Helsingini ja pagas ka ainult Helsingini, kuna me ei kasuta viimast segmenti. Neiu pisut ehmatas ja hakkas seletama, et selle viimase otsa eest raha me küll tagasi ei saa. Me naeratasime ja ütlesime, et ei tahagi - plaanid lihtsalt muutusid ja Tel Avivi lendu me ei kasuta. Lugesime talle veel sõnad peale, et palun ärge meid kindlasti Helsingist edasi checkige ja pardakaarte pärast Helsingit ka ei taha. Pagasile läksid ilusti Helsingi sildid ja Helsingis maha minnes saime kohvrid ka probleemivabalt kätte. Me ei läinud Helsingis enam ekstra Finnairi ütlema, et me edasi Iisraelisse ei sõida, kuna arvasime, et Tais tegime asjad kõik korralikult selgeks. Võtsime pagasi, lahkusime lennujaamast, tulime koju ära. Hiljem nägin, et meilile oli tulnud automaatne check-in ja pardakaardid Helsingi-Iisraeli lennule. Ilmselt meie nimesid siis hõiguti seal lennujaamas enne lendu ja võimalik, et lend ka ootas meie järel. Pisut paha tunne oli, et me ei läinud Helsingis uuesti ütlema, et me edasi ei sõida, aga noh... Loo moraal on see, et ei pea mingeid imepõhjuseid välja mõtlema, et pagasit poolele teele checkida. Võib julgelt rääkida nii nagu asi on ja keerutama ei pea. Tegelikult ei pea üldse põhjendama, vaid piisab soovi avaldamisest. Lihtsalt jälgige pagasile kleebitavat triipsilti - mis lennujaama tähis seal on; ning kui sildid on külge kleebitud, paluge letitöötajalt veel kord kinnitust enne kohvrite lindil tagaruumi edasi saatmist, et kleebisele (ja süsteemi) sai teile sobiv lennujaam.

Kui pagasit ei checkita vahejaamani ehk Helsingini, siis tõstetakse see pagas enne jätkulennu väljumist lennult maha ning läheb lost&found. Edasi sõltub lennufirma heatahtlikusest. Reisijal EI OLE õigust jätta jätkukend lendamata, sest reeglina just jätkulend (kindel marsruut) telitas soodsa piletihinna. Veotingimuste järgi on lennufirmal sel juhul õigus kogu lennukava ümbertarifitseerida. Praktikas seda enamasti ei tehta, kuid tean 2 juhust kui tehti.

Reisijal EI OLE õigust jätta jätkukend lendamata, sest reeglina just jätkulend (kindel marsruut) telitas soodsa piletihinna

Millist kahju saab lennufirma kui lennu eest on makstud, aga inimene reaalselt ei lenda?

Saab selle kahju, et pilet lõpuga Helsingisse maksaks näiteks 200 eurot rohkem, kui pilet, mis viib veel Helsingist edasi näiteks Tallinnasse. Kui sa nüüd selle viimase lennu jätad tegemata, siis jääb lennukisse tühi koht, mille Helsingi-Tallinna lennul oleks saanud samal päeval äkki isegi 400 euro eest kellegile maha müüa. Näite puhul kaotab lennufirma 200 eurot, mis oleks rohkem maksnud sinu lend lõpuga Helsingis + 400 eurot Helsingi-Tallinna lennukis viimasel hetkel tühjaks jäänud koha eest. Miks nad lollid siis müüvad selliseid pileteid, millel 2 lendu maksavad vähem kui üks lend? Konkurents, turundus jne jne. Põhjusi on palju. Pea kõigis ärides on hulgaliselt tooteid ja teenuseid, mille hind hetkel ei kata kõiki selle toote ja teenusega tehtavaid kulusid. Need kaetakse siis teiste toodete ja teenuste suuremast kasumimarginaalist. Lihtsalt ostes kombo soodsast piimast ja keskööl riknevast salatist võid salati ilma trahvita ikkagi kohe minema visata ja ainult piima juua. Aga piletit ostes nõustud päris põhjaliku lepinguga, mida eriti keegi läbi ei loe. Ja selleks, et lepingust tulenevaid lisatasusid vältida, ongi mõtet rääkida pigem pikkadest ümberistumistest, riiete vahetamisest jne. Sest vahel võib letis olla mõni tegelane, kes annab teada, et selline kaval plaan toob sulle ikkagi ka mingi lisatasu kaela. Samas ma arvan, et sellistesse juhtumitesse suhtutakse paljudes firmades praegu tunduvalt vabamalt kui mingi 10 aastat tagasi. Mingi tavakliendile suht arusaamatu jamaga pole mõtet hakata võimalikku tulevast klienti eemale peletama.

Kui juhtub see, et Helsinkis tõstetakse kohver maha sellel põhjusel et reisija ei läinud edasilennule (nagu eespool juba kirjutati) ja on ise kuhugi kadunud, siis pead arvestama sellega et kohvri kättesaamiseks Vantaa lennuvälja Lost and Found'st pead maksma korraliku tasu. Ma ei ole kindel, kas eseme suurusel ja kaalul on selle tasu suurusele mingi mõju kuid näiteks väikese (1kg kaaluva) eseme kättesaamiseks kohapealt peab maksma ligi 40 eurot. Ja kui soovid hoopis lasta selle (1kg kaaluva) eseme Tallinna saata, lisandub veel umbes sama palju. Mitme koos reisija esemete hoiustamise ja saatmise tasu arvestatakse eraldi (ei ole nii, et ühe broneeringu sees olevate reisijate esemed saad kõik kätte ühe teenustasu eest - iga asja eest tuleb eraldi maksta). Lisaks on Lost and Found'ga ühenduse saamiseks vaid eritariifne telefoninumber mis ei ole mitte odava minutihinnaga (olenevalt päevast ja kellaajast 1.98 - 3.56 Eur). Finnairiga ei ole mõtet kadunud esemetest rääkida. Lost and Found on täiesti eraldiseisev ettevõte kuhu viiakse kõikide lennufirmade lennukitest või lennujaamast leitud esemed. Odav see lõbu kindlasti ei ole.

Lennunduses 101% sees oleva inimese lähedasena ütlen täiesti julgelt, et see on linnalegend, et lennufirma küsib raha juurde, kui viimast piletiotsa ei kasutata.

Vahepealseid otsi ei saa kasutamata jätta, sest siis tühistuvad kõik järgmised ja peab tõesti nn juurde maksma, ehk ise uued piletid ostma või muudetavate piletite korral maksma muudatustasud, aga viimase otsaga on nii, et vabad inimesed vabal maal, lendavad vabatahtlikult siis kui tahavad ning tagantjärele lennufirma oma karvaseid küüsi küll enam kliendi rahakotti ajada ega mingeid nõudeid esitada juriidiliselt siduvalt ei saa.

Isegi lennumiilid saab oma kliendikontole kõigi reaalselt kasutatud otsade eest, ka need ei lähe kaduma. Kasutamata otsa eest muidugi ei saa miile. Teine asi võib olla siis, kui teed seda "throw-away ticketing" trikki mitu korda paari kuu jooksul. Siis on lennufirmal õigus su kliendikonto sulgeda ja miilid kustutada, kuid ma ei tea ühtegi juhust ei Eesti ega rahvusvahelises tutvusringkonnas, kus seda tehtud oleks. Ei kujuta isegi ette, mitu korda peaks selleks viimast otsa sõitmata jätma - kümme? Mitukümmend?

Short-check'imine ehk mitte lõpp-punkti pagasi saatmine ei ole tänapäeva lennundusmaailmas üldse mitte midagi harukordset. Võib-olla kümme aastat tagasi veel oli, ei oska öelda. Sellest keeldumine võib tähendada lennufirma jaoks pigem kliendi kaotust ja praeguses konkurentsis hoitakse igast kliendist kinni, kui just päris väljakannatamatuid sigadusi ei korralda.

Üldjuhul toimib kõik nagu eespool kirjeldatud. Aga mitte alati. Lennul Boston-Amsterdam-Düsseldorf soovisime saada oma pagas kätte Amsterdamis, mõtlesime miski klassikalise põhjuse. Lennufirmaks Delta + KLM. Check-in leti preili ütles aga väga kindlalt, et turvareeglid ei luba pagasit ainult poole peale check´ida. Sama asja teavitas ka kõrvalletis olnud teenindaja oma kliendile. Ma ei oska arvata, kas need on Delta / KLM turvareeglid või USA turvareeglid, aga kahjuks ei õnnestunud meil kuidagi ära seletada, et pagas ainult Amsterdamini registreeritaks.