Tere. Olen nüüd mitme kuu vältel siit lugenud filipiinide kohta kõikvõimalikku infot aga ikkagi ei suuda kokku panna mingitki marsruuti. Seda enam et tegelikult puudub ka täpne arusaam- ülevaade, millised saared on kahjustada saanud ja millistele saaks minna. Kuna läheme juba jaanuaris siis peaks ostma ilmselt mõne siselennu vms. Läheme 3 nädalaks, kas keegi viitsiks-tahaks aidata mõttearendusega, kust alustada, kus kui kaua oleks mõistlik peatuda ja kuhu siis võiks edasi minna.
Ei ole. Praegu otsin infot, kuidas reisi plaanida. Tundub, et veebruar on seal ka tippaeg. Vaatasin vahepeal lennuplaanidest, et kasulik oleks lennata Manilasse ja tagasi Hong Kongist.
Meil oli marsruut HKG-Cebu-(laevaga Bohol)-Puerto Princesa-Manila-HGK. Kokku 250 eurot reisija kohta, ette ostsime 2 nädalat.
Manila jätaks uuesti minnes kindlasti vahele ja püüaks Busuangale minna.
Soovitaks Siquijor i .Oli väga mōnus saar ,nii,et veetsin koguni nädala seal.Peale Palawani ja Cebu . Viimases sai ka vaalhaidega ujutud Donsol is ja siis Dumaguette st laevaga panime Siquijorile ja hiljem jälle Dumaguettest lennukiga Manilasse shoppingule ja koju.
Vaatasin just seda viimast lehekülge. Millal oleks kõige targem osta piletid? Kui vaatasin praegu veebruari kuud siis olid piletid üle 130 euri aga juuliks näiteks 78 eur. Cebult oli ainult üks otselend Hong Kongi.
Olime märtsis 3 nädalat Filipiinidel. Manilas olime 2 päeva ja sealt sõitsime edasi riisiterrasse vaatama. Ainus võimalus sinna saada on ööbuss (pilet 425 peesot, ca 10 eur). Sõit kestab 10 tundi ja on pehmelt öeldes suhteliselt ebamugav, kuid riisiterrassid Banaues ja Batadis on seda kõike kindlasti väärt. Pärast riisiterrasse suundusime läbi Manila Coronisse (Busuanga saar) kust algas 5 päevane kruiis El Nidosse. Kruiisi korraldab Tao Philippines - http://www.taophilippines.com/. hind on küll väga krõbe 25 000 peesot/inimene aga väärt iga viimset kui senti. See kruiis oli kõige ägedam osa kogu reisist ja ma soovitan seda kõigile neile, kes tahavad kogeda midagi erilist ja ehedat. Kui kõik väga lühidalt kokku võtta, siis on tegemist merereisiga Coronist El Nidosse, mis hõlmab endas päevasel ajal mere peal seilamist ja snorgeldamist, erinevate saarte ja kohalike külade külastamist ning igal õhtul erineva troopilise saare baasi randumist, et seal öö veeta. Tao Philippines on täielik eksootika - ööbitakse troopilistel saartel bambushüttides, mõndadel neist pole isegi seinu, enamikes baasides puudub elekter, mobiililevi ning tavapärase dušši asemel on vesi ning ämber, 5 päeva jooksul ei näe mitte ühtegi turisti, meeskond valmistab värskest toorainest võrratuid roogasid - kõigil on võimalus ise kampa lüüa kalapüügis ja söögitegemises ning kui endil ja laeva meeskonnal ei õnnestu kala kätte saada, siis käiakse kohalikes külades kauplemas. Sellele elamusele annab lisapunkte ka see, et grupid on väikesed (max. 15 inimest) ning kõik need inimesed, kes sellise seikluse otsustanud ette võtta on üldjuhul avatud meelega ja väga seltskondlikud, mis muudab reisi eriti toredaks ja tekitab sellise nii-öelda kambavaimu. Mul on sellest reisist vaid ülivõrdes positiivsed mälestused ja võin öelda, et see oli kõige ägedam osa Filipiinide reisist, just sellepärast, et tegemist on Filipiine avastamisega tavapärasest täiesti teistsugusel moel ning võimalusega kogeda ja näha midagi niivõrd ehedat. Igatahes soovitan kindlasti! El Nidos olime 5 päeva ning kuna Tao reisi ajal sai nii paljudes ilusates kohtades juba käidud, siis me ei võtnud mitte ühtegi päevatrippi. Kasutasime need päevad niisama mõnusalt olemiseks ning käisime mitmel korral Marimegmeg beachil. El Nido on minuarust väga armas väike linn, kuhu kindlasti minna tasub. Sealt edasi läksime Puerto Princesasse kus olime juba mitu kuud tagasi bronninud underground river tuuri. Kui ma nüüd aus olen, siis see tuur oli pigem pettumus. Jõgi ise oli väga võimas vaatepilt, kuid kogu see konveier, mis seal aset leidis ja need turistide hordid ei olnud päris minu maitse järgi, eriti pärast turistivaba tao reisi ning väikest armsat El Nidot. Lisaks turistide hordidele tundus giidide töö olevat ka kuidagi pealiskaudne - kõigile räägiti täpselt ühte ja sama juttu ja seejuures isegi mitte midagi põnevat jõe või selle tekkimise kohta, vaid lihtsalt näidati erinevate kujutiste peale ja räägiti millist köögivilja või näitlejat need meenutada võiksid. Niiet minu jaoks oleks maa-alune jõgi olla sama hästi kui külastamata. Aga eks see on maitse asi. Puerto Princesa linn ise on suhteliselt väike ja räpane ning ei jätnudki ausaltöeldes mitte mingisugust põhjapanevat muljet. Normaalset söögikohta oli väga keeruline leida, neid lihtsalt polnud. Lõpuks õnnestus süüa õhtust ühe kallima hotelli restoranis. Puerto Princesast lendasime Manilasse tagasi ning sealt koju :)
Aitähh Kadri. Olen neid riisipõlde isegi uurinud.Tunduvad väga põnevad. Plaanis praegu alustada Manilast, minna sealt riisipõlde kaema ja siis Palawan, Bohol ja Cebu ning sealt Hong Kongi kaudu koju.