Oleneb osaliselt ka sellest, kas on alpinism ja erivarustuse kasutamine jms või mitte. 5047m viitaks Kazbekile, see on juba alpinism (köied-kassid jms).

Alpinism on üldiselt välistus igal pool (ohtlik tegevus) - ehk siis kui pakkumist kuskilt küsid, siis pead ütlema, et selline teema. Viimati kui uurisin, siis alpinism on Eesti kindlustusfirmades pea alati välistatud.

Ainuke erand on Swedbank kindlustus, mis katab mägimatkamise kuni 4500m kõrgusel ja kui ostad ohtliku tegevuse lisakaitse juurde, siis ka kuni 5500m kõrgusel. Vaata siit - nt lõpust ohtlike tegevusalade tabelit:

https://www.swedbank.ee/static/pdf/private/insurance/travel/cond_travelins_2019_02_01_est.pdf

Ainuke häda Swediga on see, et nad on sinna tabelisse pannud ka välistused, milleks on "Poolkinniste ja kinniste liustike ületamine". Ja noh, Kazbekil seda on küll. Nii et võibolla kindlustus justkui sobiks, aga kui pärast vaidlema hakkate, siis enam ei tea... (Kuigi see kindlustus võib toimida ka, sest nt lõpus väikses kirjas on Swed näiteid toonud ja nt Mont Blanci kaks marsruuti see justkui kataks, kuigi seal liustikku ja liustikupragusid on tegelt küll).

Mul endal (ja tean, et mitmetel teistel Eesti alpinistidel ka) on Austria Alpiklubi liikmelisus, millega kaasneb automaatselt alpikindlustus kuni 6000m mägedele. Seda saab teha lihtsasti netis, kalendriaasta põhine, minul maksis viimati 65 eur. Ja tean, et sealt on eestlased kindlustusjuhtumite korral ilusti hüvitust ka saanud. Nii et soovitan.

https://www.alpenverein.at/portal/service/mitgliedschaft/mitgliedervorteile/membership-english-version/0100_insured-worldwide.php

või selle UK haru:

https://aacuk.org.uk/p-mountain-rescue-search-insurance

Küsimus targematele: mis või kes seda reguleerib, et kui näiteks vajad Eestis Päästeameti abi näiteks rabas või kanuumatkal, siis ei lähe see vist midagi maksma sõltumata sellest, kas oled Eesti resident või mitte, aga näiteks Alpides ilma kindlustuseta pead kõik (transpordi haiglasse, päästemeeskonna töö) kinni maksma? Kas Austria ja Šveitsi seadused on siis selles osas Eesti omadest erinevad?

Olen mägedes matkates kasutanud Swedbanki reisikindlustust koos ohtliku tegevuse lisakaitsega. Kunagi, kui reisikindlustuse tingimusi võrdlesin, siis olid Swedbanki  tingimused  kõige paremad, osade seltside poolt pakutavatest lausa märkimisväärselt paremad. Aga viimase 2 aasta jooksul ma erinevate seltside poolt pakutavaid tingimusi võrrelnud pole, seega ei julge väita, et nad ka täna parim valik oleks. Eks sa peab ise kodutöö ära tegema ja erinevate seltside poolt pakutavaid tingimusi võrdlema. 

Soov, et ohtliku tegevusega on kaetud vaid osa reisist, on arusaadav. Kui sõlmid kindlustuse netis ja pead täitma blanketi, siis need vormid minu kogemuste järgi sellist varianti ei võimalda, et mingi osa on ohtliku tegevusega kaetud ja mingi osa reisist seda ei hõlma.  Kindlasti on võimalik kindlustusandjaga ühendust võtta ja pakkumist küsida. Samuti on ilmselt võimalik teha kaks kindlustust – üks ohtliku tegevuse perioodiks, teine alates perioodist, mil ohtliku tegevuse lisakaitset enam vaja pole. Kas, ja kui palju see odavam tuleb, seda saad proovida. Ma mäletan, et kui ma lisasin kindlustusele ohtliku tegevuse kaitse, siis tõusis 8-päevase reisi hind umbes 20 euro võrra.

lauriandres – seda kes, mille eest ja kui palju maksma peab (kui üldse), reguleerib iga riik oma õigusaktidega. Ning jah, erinevate riikide seadused on erinevad. Näiteks, paljudes Euroopa riikides ei ole arstiabi tasuta. Ja ega Eestis pole ka ravi kõigile tasuta - kui ravikindlustust pole, siis tuleb ise maksta. EL-s on olemas Euroopa ravikindlustuskaart, mis võimaldab  Euroopa Majanduspiirkonnas ning Šveitsis saada vajalikku arstiabi samadel tingimustel, kui saab vastava riigi kodanik.

Kui meie viimati Nepaalis mägedes käisime , siis vormistasime  kindlustuse neilt https://www.worldnomads.com/eu/. Võtsime kindlustuse ainult kõrgmäestikus viibimise ajaks, muul ajal oli meil nö krediitkaardiga automaatselt kehtiv reisikindlustus. Nende juures oli hea see, et kindlustust sai muuta mugavalt nende e-keskkonnas 24h enne selle toimima hakkamist ja kuna me ei olnud 100% kindlad mis päeval kindlusekatte vajaduseni jõuame, siis oli see paindlik lahendus jooksvalt kuupäevades muudatusi teha.

Kuna midagi ei juhtunud siis ei oska öelda, kui hea asjaajamine nendega on aga kindlustuse vormistamine oli küll äärmiselt kiire ja mugav.

Valeria,

Ma pidasin silmas seda erinevust, et kui keegi vajab Kiviõli tuhamäel või Hanikatsi laiul Päästeameti abi, näiteks helikopteriga transporti - siis see ei eelda ju mingit erilist kindlustust? Vist ei pea isegi ravikindlustust olema, et Päästeamet sind aitaks? Või need, kes Estonialt päästeti - neile ju samuti ei esitatud mingit arvet ja keegi ei teinud probleemi, et neil ei olnud mingit eriotstarbelist kindlustust. 

Miks siis näiteks Matterhorni Hörnli hütis mingi õnnetuse puhul esitatakse sulle kohaliku päästeteenistuse poolt arve, kui on vaja helikopter kutsuda?

Eesti Vabariigi territooriumil viibival isikul on õigus saada  vältimatut abi. Vältimatu abi on olukord kus abi edasilükkamine või selle andmata jätmine võib põhjustada abivajaja surma või püsiva tervisekahjustuse.  Nimetatud kulud kaetakse Eesti Haigekassa eelarvest kui inimesel puudub ravikindlustus.  Kuidas mujal Euroopas on, seda ei oska öelda.

Lauriandres, sa ajad väheke segast juttu -- Estonialt päästetutel (ja ka hukkunutel) oli olemas eriotstarbeline kindlustus, selle oli sõlminud vedaja ehk Estline. Nii pääsenud kui hukkunute pered said pärast ka kindlustuselt miski hüvitise kui mälu mind ei peta. Liinireisiga reisijad kindlustab alati vedaja -- nii merel, maal kui õhus.

Hanikatsi laiult, Halliste jõelt, Kiviõli tuhamäelt ja Krivasoost päästmise võrdlemine Matterhorni nõlvalt Hörnli hütist või Mont Blanci liustikult päästmisega on kui ******* -- idapoolsel naabril on sellise võrdluse kohta üks hea tabavalt mahlakas rahvalik väljend, mida viisakas portaalis kirja  panna paraku ei kannata.

Euroopa riikides on erinevad seadused ja tavad. Šveitsis ja Austrias ning mujalgi Alpides on turistide mäepääste minuteada suuresti eraõiguslike organisatsioonide korraldada. Kindlasti suuremate katastroofide puhul tulevad ka riiklikud struktuurid appi ning riik võib mõned kulud enda kanda võtta kuid oma võimeid üle hinnanud ning end kuhugi "kinni roninud", kõrgusest ja külmast liikumisvõimetuks jäänud või vigastada saanud inimesi tuleb päästma alati kohalik mäepääste. Kannatanud viiakse enamasti kohalikku erahaiglasse ning  kõige selle eest esitatakse ka kopsakas arve. Arvestades Alpide külastuskoormust (eriti kui võrrelda seda Hanikatsi laiu külastatavusega) oleks ebarealistlik loota, et isegi rikas Šveitsi riik suudaks oma eelarvest kinni maksta kõikide tihti võõramaiste turistide pääste- ja ravikulud. Mägedes matkamine on igaühe oma risk ja selle riski maandamine eelkõige sobiva kindlustuse ostmise teel on igaühe enese vastutus.

Hapnik, 12 punkti!

Alar,

Loomulikult ma tean, kuidas de-facto Alpides asjad käivad.

Tundsingi huvi, et kas see on kuidagi ka nendes riikides mingite seadustega reguleeritud, et millistes regioonides ning millistel tingimustel on päästetööd tasulised. Olgu siis tegemist autoõnnetuse, maavärina, laviini vms. Nagu Hapniku postitusest aru saab, siis vähemalt Eesti puhul kehtib tasuta baastaseme päästmine kogu Eesti territooriumi ulatuses sõltumata sellest, et kas oled Eesti kodanik/resident või välismaalane. Arvestades, et nii Šveits kui ka Austria on n.ö "ordnung" riigid, siis on raske uskuda, et see on seal seadustega reguleerimata.

Sõltumata sellest, kas on kindlustus või mitte -  kui päästad kellegi merehädast (a la triivival jääl lõksus oleva kalastaja) - kas siis on õigus nõuda päästetult sarnaseid summasid, mis küsitakse Alpides :-)? Selge see, et vigase meresõiduki transportimine sadamasse jms on tasuline.