Kas kellelgi on pakkuda Põhjatee kaarti või raamatut, võib olla saksa või inglise keeles. Reisile 27. mail, marsruudiga tutvusime netis, aga tahaks midagi käes ka hoida. . . . Trip.ee liimis palverännuhuviliste vana teema ka siia uuemasse postitusse: http://trip.ee/node/47934 Soovime edu ränduritele ;) Buen camino!
Entu, Ponf - Sant, just minu esimene camino 2007! Aga kuna kõik mind hirmutasid ja Eestis oli see tol ajal üsna kuulmatu matk, sõitsin bussiga 20 km edasi Villafranca del Bierzo. Alustasin sealt 13. sept ja lõpetasin 20. sept. Mul jäi paar päeva üle ja käisin bussiga Finisterras. Vaata korraks ringi Ponferradas, seal on võimas templiordu kindlus. Tänavu lähen Portugali rannikuteele. Seda ju kindlasti tead, et kui tunnistus huvitab, pead alates Sarriast 2 templit päevas võtma ja kui SdC katedraalis registreerud, siis järgmise päeva keskpäevamissal loetakse kiirkõnes ette: eile saabusid need ja need ja 1 inimene Eestist.
Veigo, vastata saan oma vinklist. 1) Olen väheliikuv linnapensionär ja paar korda nädalas spordisaalis ei anna erilist koormust, pealegi meeldib õues rohkem. Läheduses ei ole sobivat kõnnirada ega kaaslast. Aga seal saan liikumist, mis siin jääb puudu. 2) Mulle meeldib vaadelda loodust - kotkaid, lambakarju, päevalillevälju, puu alt kreeka pähkleid korjata 3) Meeldib vaadata inimeste loomulikku igapäevast toimetamist teisel maal ja tuleb välja, et päevade kaupa looduses ja külades viibides näed hoopis teisi asju kui ekskursioonidel, nn vaatamisväärsused on minu jaoks vähem väärsed. 4) Seltskond on lihtsalt suurepärane, erinevatelt mandritelt, eri vanuses, kuuled ja koged palju huvitavat 5) Mind on lapsest saadik saatnud köha, nohu ja valus kurk. Kaks nädalat lõunamaa kliimas, suuresti eukalüpti- ja piiniametsades, on andnud vastupidavuse talveks, nii et olengi saanud külmetushaiguse viimasel kümnel aastal ainult neil kahel, kui jätsin Hispaanias kõndimata (käisin küll teistes vahemeremaades). Sama ütleb üks mu astmaatikust matkakaaslane, tervises suur vahe. Kellelgi teisel võivad olla teised põhjused ja kolmandat ei huvita sihuke matk üldse - see teebki elu huvitavaks!
Nii rumalat küsimust ei oleks küll reisiportaali toimetuse liikmelt oodanud....mis see elule juurde annab?! Facepalm.jpg
Mina tunnen lihtsalt, et tahaks mugavustsoonist korra välja saada ja see tundub olevat piisavalt kurnav ja shokk kontorirotile.
Miks kaks templit päevas, mis see tähendab? Kus templeid antakse, kirikutes?
Entu, tee muutub populaarsemaks ja matkajate arv tõuseb igal aastal, 2016 registreeriti Santiagos juba 278 000. Paraku tuleb hulka sohitegijaid. On noortekampasid, kes teevad rohkem pulli, on eputajaid, kellele tunnistus tähtis, on reisiselle, kes tahavad odavalt ööbida, aga käia ei viitsi, sõidavad autoga ühest linnast teise jne. Nende tõrjumiseks või tagasihoidmiseks, et jätkuks öömaju tõsistele matkajatele, ongi reeglid. Kes käib 100 km või sõidab rattaga 200, loetakse ränduriks oma eelistega ja antakse Santiagos sertifikaat. Sarriast alates, 103 km, on juba kolonnis minek, õpilaste grupid, ühistundest osasaajad. Templeid antakse igas kohas - albergues, kohvikus, poes, kirikus, politseis, kontoris, infopunktis. Passi ~ 2€ ostad esimesest alberguest või katedraalist. Passiga saad alberguesse magama. Tee on hästi tähistatud, esimesel korral ei olnud mul kaarte ega telefonigi (meelega) kaasas, siiski alberguede nimekiri.
Mina ei tundnud Veigo küsimuses rumalust või pahatahtlikkust, see on ikka tervitatav, et inimene asjadest huvitub ja püüab teistest aru saada.
Head rändurid, seitsmes palverändurite kokkutulek toimub 21–23.07.2017, kuhu on oodatud Santiagos juba käinud või veel minevad rändurid või lihtsalt huvilised:)
Täpsem info: http://www.camino.ee
https://www.facebook.com/events/1751558188204399
Heade soovidega,
PS. Palveränduri passi saab ka Eestist kohapealt tellida. Vaata camino.ee. :)
Ostsin just lennupiletid, rongipiletid, ühe mugava hotelli enne retke ja teise peale retke. Käisin ostsin ka uue koti, siidilinad ja muud huvitavat. Lähen 08.07. Edu kõikidele teistele ka, mina tänan heade vastuste ja info eest!
Üldine soovitus on maksimaalselt 10% kehakaalust. Minul on olnud 5 kg ringis. Mäletan esimest kaalumist lennujaamas: 4,5 kg ja kui viskasin jope lisaks (sügis), oli 5,2. Nii selja- kui magamiskott on alla 1 kg. Kotis oli ka toitu, mitte vett. Sinu lõigul on kraane tihedalt ja piisab pooleliitrisest pudelist vee võtmiseks. Kui mõnes kaevus vesi ei kõlba, on silt "no potable". Lääne inimesed kardavad loodust ja mägede vett, kannavad 2-liitriseid poe plastpudeleid kaasas, minu meelest on see narrus nagu rasked saapadki keset suveaega. Mida kergem kott, seda rõõmsam matk!
Ei ole ise käinud ega tunne veel tõmmet, aga sattusin järelkuulama http://r2.err.ee/v/hallokosmos/saated/31ebe929-7198-4c8d-9bd5-e7b4b04858fa/hallo-kosmos-267-maarja-paesalu-uhe-palveranduri-lugu
maree-ga täiest nõus. Üks hea nipp veel, mille õpetas mulle reisijuht Eveli Kilimandjaro võtmisel, on see, et jood vee olemasolul suure koguse endale sisse (nagu kaamel) ja pärast on vee tarvidus oluliselt väiksem. Tavaliselt on mul 0,25-0,33 l õhukeseseinaline veepudel taskus (Kilimandjaro tõusul ei tohtinud keskkonnanõudest tulenevalt tavataarat olla ja seal kasutasin jalgratta pudelit).
@neandertaal Mina olen alati valmis tunnistama, et esitan rumalaid küsimusi, aga samas ei tee nii autoriteetne ekspertarvamus, et ma lihtsalt loll olen, mind justkui kuidagi targemaks. Ma soovisin ilma igasuguse tagamõtteta lihtsalt teada, miks seda rännakut ette võetakse. Ja tore, kui seda lahti seletatakse. Ilmselt võivad erinevatel inimestel olla erinevad põhjused, aga kui selle kohta küsimine kellegi automaatselt lolliks teeb, siis täielikult aktsepteerin. Selles liigas on konkurents niigi tihe.
Minuarust Veigo sa lihtsalt "ussitad" siin teemas praegu.
Lisandina aga ütleks, et maree on andnud väga head infot ning tänan selle eest!
Tekkinud on veel selline küsimus, et jubedalt igaltpoolt imbub infot lutikate kohta. Lisaks olen näinud paljudes kohtades infot, et ostetakse permethrini spray ja lastakse sellega kogu enda varustus üle. Kas keegi oskab enda kogemust jagada seoses ööbimistingimustega ning kuidas kõige "putukavabamalt" see üle elada?
Spreid spreideks. Kõige kindlam variant - ära sinna mine, kus on lutikaid. Kui lähed albergesse sisse, vaata seintele, ega seal punakaid- pruune- musti tapmise jälgi ei ole, võta taskulamp, lase käpuli, vaata voodialune, madratsialune, padi jne üle, ega seal mingit mudru või jälgi ole. Kõik peab absoluutselt puhas olema. Vaata igaks juhuks kõrvalvoodi alla ka. Algul võtsin asja lohakalt, et "ega minuga ei juhtu" ja saime korra lutikatega voodid, pärast istusime kaks tundi pargis eredas päikeses, võtsime end järgukaupa alasti ja leidsime kumbki 2 tk seljakoti ja riiete õmblustest. Hiljem taipasin, et meile, idaeurooplastele, anti üldse kohad teise seina äärde võrreldes prantslastega, kes enne meid järjekorras olid. Edaspidi olin väga hoolikas, oskasin tähele panna ka spreipudeleid (tähendab alberges probleem). Ühel korral oligi asi kahtlane, näitasin kõrvalolijatele ka, joosti abivalmilt hospitalero juurde ja see tuli spreiga. Miks see sprei siis seni ei olnud aidanud? Meie küsisime raha tagasi ja läksime hotelli. Noored sakslased uurisid, mis on lutikad. Nad võisid ka pääseda, kui teises seinas magasid, lutikas ei jookse pikalt, kui kohapealt saab. Kui sa lutikat ei tunne, ta on punakas ja ajab tapmisel jäledat haisu. Nii et minul 8 matka ja ligi 2000 km kohta kaks kokkupuudet.
Mis see tähendab, et prantslased ühes seinas ja idaeurooplased teises. Kas Idaeurooplased siis lükati söödaks? või vastupidi...