Esmalt, naljakas on lugeda su postituse esimest (ehk pealkirja) ja viimast lõiku :) Ära nüüd ütle, et sellise pealkirja panid lootuses, et siia rohkem vaatajaid meelitada? :)

Ausalt öeldes ma vist polegi sihilikult nende kultusöömajadega kokku puutunud - kui, siis juhuslikult. Samas seda mõtet, et kunagi võiks mingi väikese enda guesthouse'i kuhugi soojale maale teha, olen mõlgutanud küll. Ja ma arvan, et seda on mõlgutanud paljud. Vahel kui satun LP foorumeid lugema, siis keegi ikka ja källe käib idee välja, et otsib partnerit kellega koos asi ette võtta.

Samas mul tuleb pidavelt igast ideid, lihtsalt nähes kuidas ei tohiks asju ajada. Tekib selline väljakutse, et suudan ka selle asja teha ja paremini. See käib ka guesthouse'ide kohta. Nähes kui mõttetult paljusid asju tehakse ja samas kui palju inimesi seal käib, siis tekib poolvägisi tunne, et tuleb ise ka midagi valmis meisterdada, näitamaks, milline asi tegelikult peaks välja nägema. See kõik kõlab võibolla teiste jaoks viletsalt, kuid umbes niimoodi ma end tunnen. Samas ma tean ka, et mulle meeldib asju käima lükata, kuid hiljem nende vastu huvi kaob - oled ju endale tõestanud, et suudad selle ära teha. Ja asja käigus hoidmine on suht igav. Selline lõputu challenge...

Väga lihtne asi, mida enamikes pleissides pole, oleks see, et kõik töötab! Alates peldikust ja lõpedades jalgrataste, arvutite ja muu sellisega :) Teine asi on see, et koht on puhas. Seda ka enamikes kohtades pole. Samas kui hakata mõtlema, siis enamikel inimestel (loe klassikalistel backpacker'itel) on vist savi. Nad tahavad võimalikult odavalt saada ja ei hooli sellest, et kord majas on. Seega mind huvitav sihtgrupp oleks need "mõtlevad" inimesed, kes oskavad asjadel ja kohtadel vahet teha. Kellel kõik ei ole suva...

Vat sihuke teooria siis pühapäeva lõuna paiku. Mu makaronid said ka just valmis :P

Esmalt, naljakas on lugeda su postituse esimest (ehk pealkirja) ja viimast lõiku :) Ära nüüd ütle, et sellise pealkirja panid lootuses, et siia rohkem vaatajaid meelitada? :)

Panin küll. Eks ma õpin siin töökohas vaikselt kollase ajakirjanduse nippe :)

Et kõik peaks puhas olema? No puhtusel ja puhtusel on vist vahe. Mulle on ette sattund sellised kohad, kus nimme tehakse kohti "metsikumaks", mingid kalavõrgud rippuma, lihvimata lauajupid, kõiksugu veider kola seintel - selline euro-pseudo-metsikus, "wild style". Eelistan selle asemel hoopis päris metsikust, kus tõesti polnud seinte jaoks miskit paremat võtta kui paar tahumata lauda :)

No ma ikka pidasin silmas puhtust, mitte interjööri :) Et dushiruumis julged vastu seina toetada ja astuda, peldikus ei pea akrobaatikat tegema, linad vahetatakse vähemalt peale 5 klienti (irv) ja toa põranda võiks ka pärast igat klienti üle tõmmata... Aga nagu ma ütlesin, paljudele pole need tõenäoliselt mingid probleemid. Saan ma ka vajadusel sellistes kohtades hakkama, kuid miks ei võiks asi parem olla? Ja miks ei võiks dushiruumis seinal mingid nagid olla, kuhu oma rätiku ja riided riputad, mitte ei peaks elektrijuhtmeid lahti ühendama, et nendest mingi konks moodustada? ;) (see viimane läks nüüd küll interjööri valdkonda)

Ma ei tea, kas selliseid keskmisest mõnusamaid ööbimiskohti just sõnaga kultus- saab iseloomustada, aga fakt on tõesti, et mitmel pool selliseid special kohti eksisteerib.

Mulle on jäänud mulje, et on kaks peamist põhjust, miks osad öömajad saavutavad oluliselt suurema populaarsuse:

• Kuna omanik on reeglina ise rändaja, siis mõistab ta teiste rändurite soove paremini rahuldada. See tähendab, et asjad on seal rohkem paigas, kui konkurentide juures. Võimalik, et selle põhjuseks on sügavam läbimõtlemine, mida rändajad ühes majutuskohas kõige rohkem väärtustavad.
• Omanikud on suutnud oma hobi (ehk rändamise ja erinevate inimeste ning kultuuride kogemise) ühendada millegagi, mis ka raha sisse toob. Ja tavaliselt jääb tunne, et rahalist poolt ei kiputa ületähtsustama.

Tulemuseks ongi guesthouse, mis on rohkem kui lihtsalt üks järjekordne võimalus öö mööda saata. Tekkivad stammkunded, info levib nii suusõnal kui elektrooniliselt ja nii populaarsus kasvab.

Muide, minu meelest saab siin paralleeli tõmmata baaridega. Mingil x-põhjusel on igas linnakses alati üks või kaks sellist kohta, kuhu õhtuti (ja mitte ainult!) kogu backpackerite kaader kohale vajub. Tihti ilma nähtava välise põhjuseta, aga kõik mingi kuuenda meelega teavad, et just siin on mõnusam teiste omasugustega suhelda. No ja üks põhilisi teemasid on ju ikka, et mis ööbimiskohta soovitatakse.

Nii palju kui minul kogemust on, siis suhtuvad selliste kohtade omanikud kohalikku kultuuri austusega ja püüavad kohaliku kogukonnaga võimalikult sõbralikes suhetes olla. Mõni on nagu omal moel misjonär.

Eks olen minagi mõtteid mõlgutanud, et poleks paha kuskil väiksemal laiuskraadil sellist kohta pidada. See on vist maailmas ringikolistamisega seotud paratamatu kaasnähtus?

Eks alati leidub seltskond, kellele need special-kohad ei istu, nende arust on seal igasugune kohalik omapära kaduma läinud. Nende argumendid on umbes sellised: "Laiavate ameerika keskkoolilastega saab maid jagada ka Itaalia ja Hispaania hostelites, selleks ei pea veel maailma otsa sõitma. Kui mõne kohaliku muti juures ööbid, siis hea rääkimise korral saad oma pesu tasuta pestud, tänavalt palju odavama kõhutäie kui päkkpäkkeripannkoogid ning videovahtimise asemel võid hoopis kohalikku F-kategooria filmide kinno minna, kah paras kultuurikogemus :)"

Igaühele oma: osad tulevad just otsima "kodust keskkonda" (eriti kui võõrad kombed on ära kohutanud), teised püüavad võimalikult sulanduda lokaalsesse kultuuriruumi ja hoiavad Lääne mõjudest eemale kui tulest, kolmandad asuvad kuskil vahepeal - natuke seda ja natuke teist.

Mõnikord Tais olen kuskil rannal võrkkiiges kiikudes, tähti vahtides ja ookeani müha kuulates (ehee tuletab vägisi Pipi unistust meelde), tihti mõelnud, et paari miljoni bahti eest saaks kuskil kõrvalises kohas, päris looduskaunis kohas, kena kookospalmidega kaetud maatüki, kuhu oleks võimalik paar bambushütti püsti panna ja minimaalne sissetulek oleks sel juhul backpackerite näol tagatud.

Aga raha netu ja eriti ei viitsiks ka biznest ajada. Sestap on märksa lihtsam võrkkiiges kiikuda ja mõtlikult tähti vahtida :))

Üks asi, mida ma püüan endale elu lõpuni meelde jätta, on järgmine:

Viet Nam-is olles peatusin üheks päevaks Lõuna-Hiina mere ääres asuvas kuurortlinnas(-külas) nimega Mui Ne. Sattusin ööbima resorti mille omanikuks oli Shveitsi vanahärra. Täitsa viisakas koht oli - peamaja, bungalod,oma rannalõik ning kõik muu mis vaja. Ühesõnaga onu oli investeerinud korralikult ja saanud valmis tip-top asjaga. Tõsi küll, ta küsis ka mõned dollarid toa eest rohkem, kui naabruses olevad resortid aga eks tal oli grammi võrra kõrgem tase ka. Ma ei küsinud ta käest, et kui kaua ta seda kohta juba seal pidanud oli, aga näis, et mitte üle paari aasta. ....nii, kirjutan siin, aga küllap juba küsite: Kus on siin see point??? The point is - SEE SHVEITSI VANAMEES EI OLNUD ÕNNELIK oma resorti pidades, vaid hoopis õnnetu. Pidevalt kamandas oma vietnamlastest staffi tagant korrahoidmisele ja täpsusele. Need aga ei saanud aru, mõtlesid, et vanamees norib liiga palju. Ühesõnaga päevläbi käis selline pidev kemplemine. Hilisel õhtutunnil nägin vanahärrat üksinda fuajees korvtoolis istumas ja tema näost võis välja lugeda: Jama! Milleks mulle kõik see! Kas see siis ongi see päikeseline Paradiis lõunamaa mere ääres palmide all....kas sellest siis Shveitsis olles unistasingi...?

Vot nii! See selline õnnetuna Paradiisis istumine on asi, mida ei kavatse kunagi elus teha, ega soovita ka teistele.:-)

Mis puutub arutelusse, kas seljakotiränduritele mõeldud öömajad peavad olema korralikud ning puhtad või hoopis naturaalsed, siis on vist mõlemad vastused veidi õiged-veidi valed. Kui Rebaseonu avaks lõunamaal hosteli ja hakkaks seda eestlasliku korralikkusega pidama, siis võib see korralikus saada hoopis ohuks.:-} Sissetulekud ei pruugi selle korralikuse peale suureneda. Küllap nõuab ka sellise teistest parem koht suuremat alginvesteeringut ja pidevaid kõrgemaid ülalpidamiskulusid. See võib tõsta tubade hinnad kõrgeks ja HOSTELIST saabki tavaline HOTELL.:) See aga ei olnud ju me algne eesmärk.

Samuti on väga laiali valguv mõiste - 'korralik'. Lõunamaade elustiili kohaselt ongi neil kõik already korralik. NAD LIHTSALT SAAVAD MAAILMAST NIIMOODI ARU! (Päris surmahirm tuli Ecuadoris peale, kui pidin käima dushi all mille elektrilise läbivoolusoojendi traadid olid lihtsalt lahtiselt kokku seotud...). See, mis eestlastele-eurooplastele on elementaarne puhtus ja kord, on sealmail liigne peenutsemine. Saan aru küll, mida Rebaseonu mõtleb. Eks endalgi ole tulnud hambaid kiristada, et no miks ei ole nagi!, peeglit!,seinakontakti! jm. loomulikke asju guesthouse'ide tubades. Need asjad maksavad ju kopikaid, kuid on klientidele hädavajalikud:-)

Teisalt on jäänud aga just mulje, et seljakotiränduritele mõeldud guesthouse'id töötavad parima tootlikusega, kui need on avatud kohalike poolt ja peetakse kohalike tavade järgi. Siis pole vaja kunstlikult tekitada seda euro-wild-stiili. Kõik on naturaalne. Ka peaks asjale kasuks tulema kohaliku tööjõu kasutamine, vaatamata halvale keeleoskusele. 'Valgeid' staffina kasutades võib koht jällegi 'hotellilikuks' muutuda. Rändurid ei taha, et oleks sarnane nagu kodus!!! Kes tahab võib ju alati otsida kallima ja euroopalikuma majutuse.

Selles osas olen muidugi igati nõus, et lapiga võiks põrandad ikka iga päev üle tõmmata ja voodilinad kasvõi kordki nädalas või peale igat külalist ära vahetada;)

Metsikuma majutuse pooldaja,

Kaerahelves

You know the way to Mordor.You have been there before.Take us to the Black Gate!

...ma ütleks sedasi...

...et pange selle mõttetalgu asemel ise siinsamas Eestis mõni hostel püsti...

Kohti on, kus seda teha... Ja inimesi on, kes seal ööbiks...

Ja kui ei lähtu liialt sellest väärastunud "backpackeri" mõtteviisist, siis võib taoline ettevõtmine ka korralikku kasumit tuua...

Negatiivsete näidetena tooks Niinsaare Puhkekeskuse, mis kukkund P####SE just vale mõtteviisi pärast, positiivseid võiks tekkida juba ka ometi...

Kui kaua võib ajada äri, mis ei ole äri vaid miski nikerdamine mis kellelegi kasu ei too???

Ootan tõsiselt, mil kord Eestis korralike hosteleid leiduma hakkab, mis väärivad oma nime nii kvaliteedi kui muu poolest...

Ise olen selle peale mõelnud (kodulinn Pärnu), aga äriliselt on tegu raske üritusega.

Esiteks hooaeg on ainul max 2 (suve)kuud. Teiseks tuleb öö hind alla 300 eek, et kehvem rahvas suudaks raha välja käia.

Seega ei ole mõttet püsti panna keskküttega, ja kallis rajoonis asuvat suurt (kivi)hoonet, vaid tuleks piirduda hästi kerge (puitkarkassiga) väikeste camping tüüpi majakestega. Mida on näiteks tehtud Pärnu kandis Valgerannas. Aga see eeldab talvel täiesti tühjalt seisvate hoonete valvamist.

Kuskil Tallinna suguses linnas ei näe ma küll suurt võimalust hostel tüüpi võõrastemaja biznes'iks, kuna kinnisvara ostmisel tehtud kulutusi ja lisaks elektri ja soojaenergia (jm) kulud, on väga raske ainult tipphooajal (suvel) saabuvate turistide lainega tagasi teenida.

Jõhvi näitel võin öelda, et ei ole midagi nii raske...

Kinnisvara on küll ja küll saadaval...

Remont ei ole hirmkallis...

Alustama ei pea tipptasemest vaid nt. dorm tüüpi toad pluss paar väiksemat...

Ilma köögita...

Investeering ca. 100 000 (maja + remont + sisustus)...

Ja turg on aastaringne - täituvus ca. 75% talvel, 95% suvel...

Äkki Marek tahad Jõhvis äri käima panna? Lööksin kampa - siiani ajapuudus kummitand et üksi ajada...

Mis arvad?

Ei ole ma miski buzinessman, ma rohkem selline elupõline skeptik ;-)

...aga kui plaanima hakkad - anna teada...

Ghanas sai juttu aetud ühe sakslasest hotellipidajaga, kes meenutas mulle täpselt seda Vitenami-ðveitslast. Hotell oli rannas ja väga kena. Tõesti oli osanud sinna panna, mida vaja. Ja mis peamine - puhas majapidamine ja hea köök. Oli aga teine väsinud moega ning põhiasi, millest jutt, oli: a) kohalikud on MAAILMA KÕIGE LAISEMAD INIMESED, kui iga minut kannul ei käi, siis midagi ei sünni, tuleb anda 1 ülesanne korraga (seda vist on paljud paljudes kohtades kohanud, a la "too mulle söök, see ja see" ja kui ettekandja hakkab minema, hõikad "ahjaa, klaas vett ka", siis on kindle mats, et tagasi tuleb ta ainult veega, kõik muu salvestas üle)

b) kohalik bürokraatia, maksud, kaubandus ja süsteem, lihtsalt ÜKSKI asi ei toimi - kokkulepped, tellimused, tööd, jne. jne. Paradiisi saab nautida siiski ainult külaline

Ja siis vaadatakse talle, kui valgele massale, kes orjandulikku korda edasi kultiveerib. Aga vahest lihtsalt ei saa muidu, kui sõimuga.

Tere, oleme vaikselt tosist plaani pidanud mone aasta parast oma hostel teha,maaks oleme valinud Costa Rica.Siiani oleme Kesk ja Ladina Am. just uurimas kainud.Me pole paris seljakotiinimesed, oleme alati ka auto votnud, aga moningaid kogemusi oleme kull saanud.Veebruari lopus olime Ecuadoris, seal oli just seda tyypi hostel Bambu, mida pidas yks hollandlane ja mis oli selles kandis ainuke monus koht.Tootajad olid kohalikud ja selge silmavaatega, seljakotiinimesi tuli ja laks, oli vaga populaarne koht ja tegelikult ka valge inimene teab, mida teine valge inimene tahab.Hinnad hoiti all, baar oli monus, toit ja teenindus, olid nagu sobrad.Kohalikud loobivad loomulikult prahi maha, aga seal oli vihje.Kes korjab rannalt kotitaie prahti, saab dringi tasuta.Hollandlane kais ise ka vahepeal ja korjas, kuna oli karnevaliaeg ja melu palju, aga tema hosteli ymbrus oli toesti puhas.Panamas oleme oobinud ka 5 taalases toas kahele, mis oli ookeanist moni meeter, tsementporandal madratsil, ilma elektrita ja soonud pohjata toolidel, kui omanik piitsaga koeri eemale torjus, seda on kull vaga eksootiline meenutada, aga yle yhe oo seal olla ei viitsiks.Ma arvan, et sellise hosteli tegemisel peaks seda votma kui elustiili, ega sellega vist rikkaks ei saa, aga monusaid inimesi ja erinevaid vaateid elule kohtaks iga paev ja inimese onnelik olemine tuleb vist ikka seestpoolt.Hostelit ei tohiks vist liiga suureks ajada, et yle jou hakkaks kaima ja see sind rohkem kurnaks kui sulle juurde annaks

Nõustun eelnevate kirjutajatega. Miks ei taha te panna hosteleid püsti siinsamas Tallinnas (ja muidugi mujalgi Eestis). Polegi teisi siin õieti. Kui ikka üks korralik hostel teha. Omalgi on selline mõte peast läbi käinud. kuid kah piisavalt raha netu. Ehk hiljem...

Kuna ise tegelen ka selle reisiäriga väikest viisi, siis pean ütlema, et uutele majutuskohtadele oleks meil siin Maarjamaal ruumi küll ja veel. Hooajalisus on küll üks asi, mis meie majutusärile kehvasti mõjub, kuid suvel peaks see-eest tööd kuhjaga jaguma ja Lõuna-Eestis ei saa ka talve üle kurta.