Kas kellegil on kogemus matkaja kindlustuse osas?
Nimelt enamus kindlustustel välistused matkamisel üle 4500-5000m või nõuab professionaalseid giide või võtab paari nädalase kindlustuse eest sadu eurosid. Lisaks segane, kuidas reageeritakse kui rada läbib 5500m kuru aga juhtub midagi 4000m pealt.
Nimelt plaan matkata Peruu Cordillera Blanca, Huayhuash piirkondades, kuigi piirkond üsna kõrge (kõik ööd üle 4000), siis baasrajad seal üsna kerged ning ekstreemmatka mõõtu välja ei anna ülearune seal alpinisti kindlustust võtta.
PS: Worldnomads vist Eestit ignoreerib.
Swedbank kindlustuse ohtliku harrastuse lisakaitse on kuni 5500m (kuni kategooriani AD) ja paar nädalat maksab ca 100 Eurot, mis vist nii kauge reisi puhul reisi üldmaksumusega võrreldes eriti kallis pole.
Ma võtaks samuti Swedbank'i ohtliku tegevuse lisakaitsega kindlustuse matkamise ajaks. Olen ise praegu matkareisil, käisime üle 5000 ja matka ajaks oli enamikul siis Swedi lisa võetud. Ülejäänud reis siis tavakindlustusega (krediitkaardi oma).
Mul on olnud ka Austria alpiklubi aastane kindlustus, kuid sel on mõtet vaid veel kõrgemal või rohkem käimise puhul.
tripp, kas kogemust kindlustusjuhtimitega just matka osas? Nepaali reisil kus oli paar kuru üle 5500, aga ülejäänud trip alla 5000, pärisin lisaselgitust enne kindlustuse vormistamist ja siis hakkas swedbank vastustega keerutama, et ei saa kinnitada, kuidas käituvad, kui mingi õnnetus juhtub 4000 peal, aga enne seda oled läbinud 5050m.
Austria Alpiklubi kirjelduse järgi ca 70EUR/aasta, mis maksab vähem kui swedbangi 2,5 nädalat täiendavat ohlikute tegevuse katet. Põhikindlustus mul tööandja poolt, s.h puhkusel, enam vähem standardse reisikindlustuse katega, seetõttu pole selle tava reisimise osas muret.
Ma soovitaks Austria Alpiklubi (alpenverein.at või alpenverein.at/britannia/). Astud liikmeks, kalendriaasta põhine, 70 eur/aastas, saad igal aastal vajadusel ära lõpetada, kuni 6000m mäed kaetud, Eesti alpinistide seas päris levinud.
Kindlustusjuhtumitest nt Nepaali Everesti BC 3 kuru trek, kus kõrgeimad punktid olid 5500+m, helikopteripääste toimis.
Swed ja muud madalamad kõrgused - kui päästmist vajad 4000m peal, aga matka kõrgeim punkt 5500+ m - ma ütleks, et libedale jääle astumine, sest kui kindlustusega vaidluseks läheb, siis ei pruugi läbi minna (kuskil kindlustusel oli isegi tingimustes kirjas, et a la kui reisi jooksul läbitakse punkt, mis on kõrgem kui ettenähtud kõrgusepiirang, siis kindlustus ei kehti. Seega tasub väikest kirja ka lugeda). Mu meelest pole riski väärt. Madalamatel kõrgustel on ok.
Seitseteist ütles minu arust kõik ära.
Mul on nii isiklikke kogemusi kui pealt nähtud kindlustusjuhtumeid, ka Nepaalist üle 5000, aga neist vist pole abi. Ükski kindlustus ei ütle ette, mida olukordi nad täpselt katavad ja mida mitte. Iga suurem juhtum läbib kahjumenetluse protsessi. Mis siis võib uurida "aga äkki sa olid rajalt meeter kõrval" või "mis hetkel ja mis kõrgusel te täpselt selle kopsuturse saite".
Ma olen kuulnud ka juhtumitest, kus mäekindlustust sisuliselt väärkasutati. Nii et uurimine on kindlasti vajalik, muidu lendame me kõik mägedest tagasi põhimõttel "käisin tipus ära, rajoonist välja ei viitsinud enam kõndida, mõtlesin endale kopsuturse välja ja kutsusin kopteri järele".
Enamik matkamisel juhtuvaid õnnetusi on ärahoitavad. Eeskätt aeglasem aklimatt, aeglasem tõusugraafik, vähem kiirustamist. Kuid lõputult ettevaatlik ei saa ka olla, siis ei saa üldse matkata. Loodetavasti tõmbavad kindlustused piiri mõistlikku kohta, kus normaalseid riske tohib ikkagi võtta ja õnnetuste korral saavad suuremad kahjud kaetud.
Eile lendasin matkamast koju. Käisime Karakorumis 5000 meetri peal. Lennuki aknast pildistasin Elbrust. Selle nõlval oli mul minu elu kõige teravam juhtum - kukkusin, sain selgroovigastuse, teadvuse kaotus ja operatsioon Tõrnõauzi haiglas. Swedbank kattis kulud - aitäh. Vaatasin siis eile seda mäge eemalt ja mõtlesin mägimatkamise riskide peale. Kui kindlustusteenust ei oleks, siis mida see muudaks? Loodan, et teiste tripikate matkad oleksid põnevad ja pakuks elamusi, kuid et õnnetusi ei juhtuks. Kuid igaks juhuks ikkagi - nii korralik kindlustus kui vähegi saate. Sest kukkuda, haigestuda või muu jama sisse sattuda võime me ikkagi kõik.
Soovitan Ergot - mõistlik hind , paned kirja , et aktiivne puhkus ja kaitseb , kui ei ületa kõrgust 4500 m. Sel teemal olen konsulteerinud kogenud kindlustusspetsialistiga ja kogu aeg Ergot kasutanud.
Teistel Eesti kindlustusfirmadel on minu teada kuni 3500 m.
Üks reaalne näide elust, kuidas kindlustuskaitset veidi väänati.
Grupiga Nepaalis olles muutus ühe inimese enesetunne peale 4 tuh niipalju viletsaks, et tark oli kutsuda helikopter, kuna tal oli selleks piisav kindlustuskaitse. Aga ka teise inimese enesetunne oli niipalju vilets, et üle 5,4 kuru ta ilmselt läinud ei oleks (kuid tema kindlustus polnud tasuta kopteri jaoks piisav). Ning siis orgunnis grupijuht asjad nii, et too teine inimene oli 'hädavajalik haige saatja' - seega pidi haige mängima kopterisse mines veelgi haigemat ning saatja pidi tol hetkel olema piisavalt reibas, et keegi teda ei kahtlustaks. Kõik läks hästi !