Laen on laen, eriti kole elukas on tarbimislaen. Kinnisvara ostes jääb sulle midagi reaalselt kätte. Reisilaenu puhul jääb ainult emotsionaalne elamus. Ise töötan reisimise nimel, tean mida lubada saan ja reisides sente lugema ei pea. See häbiväärne kannatamine on minu jaoks naljakas väljend, alati on võimalik teha lisatööd vms. Keegi ei ole öelnud, et raha peab kergelt tulema. Mul on kontor kodus, seega 24/7 tööl ja kui vaja, siis raban ööd-päevad läbi.

Et kui saada reis järelmaksu peale, siis ei olegi see nii kole. Küsimus on ikkagi enda või pere rahavoogude planeerimises. Samuti on palju neid inimesi, kes ei ole head rahasäästjad, küll aga on korralikud laenumaksjad. Et kui hakkavad koguma, siis kohe kuidagi ei suuda säästa. Lähed õhtul välja(see ilmselt küll rohkem meeste kohta käib) ja tead et Sul on raha kontol( säästetud raha reisi jaoks), siis ei pane tähelegi kuidas õhtu(öö) edenedes kulutused kasvavad ning oled asunud säästude kallale. Või lähed kuhugi "hulludele päevadele" ja tundub, et ostan selle, see on nii soodne. Reisile lähen hiljem,... ja siis veel hiljem. Alati on kuidagi kergem raha välja anda osade kaupa, mitte kõike korraga. Teine küsimus on selleks laenu võtmine ja täiendavalt intressi maksmine. Tegelikult ega see 200-300 krooni rohkem kuus maksta ei olegi nii palju. Seda küll üksinda, kahe peale või perele on see kulu juba arvestatav. Siinkohal mõelge oma igakuistele kuludele: kommunaalmaksed, turvafirma, kaabel TV , laenud, elekter, liisingud, kindlustused,telefon, internet , lasteaed-kool, trennid jne. Igaüks neist tundub üksinda võttes pisikene, kokku aga saad sellise summa, et elamikseks nagu ei jagugi. Kas me tahame kogu oma elu võlgu elada, ja kas ei tee me seda oma tervise arvel? Sellele saab igaüks ise vastuse leida, naabrist ei pea parem olema, naabriga peab hästi läbi saama. Kurimoorile ekstra: kaua Sa oled 24/7 tööd teinud? Kaua vastu pead? Olen minagi teinud tööd 24/7 ja kirunud looduse poolt peale sunnitud und, mis head tööaega ära võtab, aga...
Tead kui hea on laiselda:)?

To hbert: tean kui hea on laiselda. Naudin puhkust välismaal olles. Ja seetõttu lahkungi Eestist nii tihti kui võimalik. 24/7 ei ole kohustuslik, lihtsalt ei tasu hädaldada, et miks teistel on võimalused ja mul mitte. Kui pole materiaalset võimalust minna Austraaliasse, siis käi enne ära Pariisis. Nauditavad on mõlemad reisid. Ei ole mõtet võistelda naabrimehega.

teema algatajale Arusaamatuks jääb natuke minule Sinu postitus - mis Sind nüüd siis lõppude lõpuks huvitab, kas laenuteema või oled mures selle pärast, mis kohal ollakse reisimise edetabelis naabrite ja klassikaaslastega võrreldes.. või miks peaks keegi häbiväärselt kannatama..? Ise reisin pidevalt nii teenitud raha kui ka laenu eest, ei ole täheldanud mingit emotsionaalset vahet. Laen on nagu laen ikka, ei tohi hinnata üle oma võimalusi selle tagasi maksmiseks.

Mina usun, et kui on ikka suur tahtmine reisida, siis leitakse võimalused selleks ka ilma laenudeta. Tõsi, siis tuleb küll ka rohkem kodutööd teha ning leida võimalusi vastavalt oma rahakotile. Väikese rahakoti puhul - kui on kindel soov peatuda 5* hotellides ja süüa ainult restoranides, tuleb kauem raha koguda ja saab harvem käia, teine võimalus on ka soodsamaid variante leida, kui see rahuldab. Mittetöötava tudengina pole ka minu võimalused teab mis laiad, kuid selle pärast ei lähe veel laenude peale välja (no kasvõi õppelaen oleks teoreetiline variant ju). Praegu sõidan sooduspakkumistega ja ööbin hostelites või tuttavate pool, mõne aasta pärast, kui sissetulekud kasvavad, tekivad loodetavasti ka võimalused mugavalt, kauemaks ja kaugemale reisida. Ma ei ütle, et kõik peaksid kindlasti budget-tüüpi reisimise valima, aga kellel selle vastu midagi pole, saab ka sel viisil maailma avastada ning ei pea tingimata omale laene kaela tõmbama. Parem nii kui üldse mitte :)

Mõni aasta tagasi põgenesin hetke ajel enne jõulu soojale maale. Jõulustress või valguse puudumine või mis, kes teab, aga tundsin, et pean minema. Ootamatu minek oli järelmaksuga. Natuke kripeldas küll algul, aga huvitaval kombel ei saanud ma hiljem aasta otsa seda raha tagasi makstes arugi, et paar tuhat iga kuu kuskile kaob. Vahel põen telefoniarvet rohkem :) Nii et minu arvates ei ole hullu midagi kui seda mõistlikult teha ja võlgu reisimine harjumuseks ei saa. Peamine on, et pead kindel olema oma sissetulekute säilimises (või suurenemises) laenuperioodi jooksul. Reisima ei pea iga hinna eest ja eesmärk ei saa olla naabrist kaugemal käimine. Reisima peab mõnuga ja eks iga inimene peaks ise teadma, kus tema jaoks piirid on. Muide, ma olen vist see ainuke eestlane, kes Soomes pole käinud. (Sadama ja Vantaa vaheline kurseerimine ei ole ju Soomes käimine.) Noh, lihtsalt ei ole selleks raha jätkunud :P

ei huvita mind laenuteema ega ka mingid edetabelid...mind lihtsalt huvitab, mis kedagi reisima ajendab ja milliseid vahendeid selleks ollakse valmis kasutama...foorum peaks andam selleks piisavalt objektiivse läbilõike...ärge jumala pärast võtke asja kellegi lahterdamisena...mind ei huvita ju nimed ja aadressid...irw

ja mis veel...foorumis võiks ju arutleda ka millegi üle, mitte ainult vastata KKK-dele, milledele on niikuinii pühendatud sadu postitusi ja millede kohta web on niigi infot paksult täis...

...karta oli, et ka see teema võib jälle ajendada mürgiseid nooli mu pihta lendu laskma...ikkagi rahateema...samas vaadakem ümberringi - laenuhullus on niikuinii tippu jõudnud - kinnisvara, autod, tarbimine, shoppamine ja reisimine ka, et kas ikka kõik veavad välja...

...otsesteks mureallikateks mu oma firma töötajad ja oma 13 aastane tütar, kes kõik ka kõike ja korraga tahavad saada - ja tundubki, et ei kiputa aru saama, et maailmas on neid, kes kõike ja kohe võivad endale lubada alla 0,1%...