Reisisõltuvus

Mul on tekkinud täielik sõltuvus iga päev vaadata trip.ee, Finnairi soodukaid ja mis iganes reisilehekülgi. Käisin kevadel Pekingis, enne seda olin käinud Iirimaal, no Soomes-Rootsis ka. Ma tahan VEEL ja kindlasti Aasiasse tagasi minna. Mu mees ega sõbrannad ei arva reisimisest (eriti Aasiasse) midagi.No ja muidugi ega seda raha ju ka nii väga pole.Nii ma siis unistangi ja vahin netti. Päris huvitav on vaadata satelliidifotosid erinavatest kohtadest hästi lähedalt.Üritan kas sügiseks või siis järgmiseks kevadeks oma reisifondi täiendada, ega ikka minemata ka ei jää. Kodused ja töised asjad enam üldse korda ei lähe. Ikka haigus vist...

...on oma raamatus nii toredasti öelnud et ´Kui oleksin rikkaks saamist ootama jäädnud, oleks mu elus siiamaani kõik reisid tegemata´ või kuidagi sedaviisi. Tore mõte ju, ja õige ka.

0
0

Loodan, et siin on ka lapsevanemaid. Mulle jätsid enne väljamaadel käimist kooliajal unustamatu mulje meie oma Paganamaa ja hiljem Lahemaa koos loodusraja giidiga. Fantastiline teave! Kevadised klassireisid tulemas, hakkaks ikka a la Nuustakust pihta. Siis oskavad lapsed hiljem väärtustada ka kaugemaid reise.

0
0

Laste sõidutamine klassikaupa soojale maale on tihti mõne üksiku mammonateenrist lapsevanema idee. Teised vanemad ei taha vastu vaielda, et mitte vaesed või koonerdajad näida. Abi on lihtne - tuleb rahulikult selgitada, et kui 5. klassis Hispaaniasse sõidetakse, siis 10. kuhu? Kosmosesse? Lastel on tore lihtsalt reisida. Mida väiksemad lapsed, seda vähem huvitab neid sihtkoht. Põnevaks organiseeritud kodumaa-reis on lastele kindlasti etem kui igav odavreis soojamaa kuurorti. Ei ole ju mõtet lugeda raamatut, millest sa aru ei saa - nii ei ole ka mõtet rutata maale, mille võludest sa veel aru ei saa, neid otsidagi ei oska. Küsimus ei ole reisi maksumuses vaid kvaliteedis. Korralik kodumaareis võib kallimgi olla. Mõned lapsevanemad lihtsalt ei suuda oma laste tähelepanu võita muu kui kinni maksmisega. Ärgem laskem seda enda lastele peale sundida.

0
0

Ei ole nõus. Saan reisida just tänu sellele, et seda maaniat ei põe. Kui reisid seljakoti, mitte kohvritega, ei teki ka erilist võimalust tarbimiseks ka väljamaal. Selle eest ei jää aga kuskil käimata, midagi nägemata, söömata , joomata. Oluline pole omamine, vaid olemine. Minule on kõigel kogetul püsiväärtus, mis käib minuga kaasas surmani. Kuigi kiusatus on pidevalt reisimas käia, tasuks mõni suvi aeg maha võtta ja kodu kallal toimetada +raha koguda. Lahedaid odavaid reisisutsakaid saab teha ka Eestid, Lätis. Positiivne on see sõltuvus seni, kuni tead Miks Sa reisid ning sihtpunkte valid oma unistuste, mitte odavate viimasehetke pakkumiste järgi..

0
0

paneks ja varba klubi ukse vahele. Pole teab mis veel käidud - aga küll jõuab. Pooldan reisimist (üle)tarbimisele.

0
0

Ma ei saa pihta, kuidas saab reise võrrelda, esimene tase teine tase jne. See kas laps käib esimesena ära soomes ja siis egiptuses või vastupidi, ei oma absoluutselt vahet. Need inimesed kes reise lahterdavad maksumuse või kurat teab mille põhjal, ei ole reisi olemusele pihta saanud. Olen enda last üritanud võimalikult palju reisidele kaasa võtta ja ma ei ütleks, et laps nina vingu ajab kui teie mõistes mõni lahjm reis ette tuleks. Mulle tundus küll, et klassi reis tsehhi meeldis talle rohkem kui lapsena tehtud ntx kanaarid või inglismaa. Kui laste reisidest üldse rääkida, siis vahed võivad olla reisi iseloomudest(ajaloo, lõõgastus, loodus) ja kuidas see antud lapsele sobib. Ärge üritage mingit reiside topi teha ja teil on hoopis lihtsam reise valida.

0
0

Tore, et nii palju kommentaare tuli. Ise läheksin ikka sinna, kuhu tõmbab, mitte lihtsalt kuhu soodukaid saab. Aga kui sihtpunkt sobib ja veel soodus ka... Ma pole kunagi nn. seljakotireisil käinud, aga arvan, et just nii tahaksingi minna. On vist kõige põnevam. Grupireisil olles kogesin mega elamuse kui ma 1,5 tundi üksi linnas kolasin. Vahepeal oli tunne, et ma kaon lihtsalt ära, keegi mingist keelest aru ei saa, üldse ei orienteeru, kus ma parasjagu olen... Selline pildi sisse mineku tunne oli. Aga mina suvel kindlasti ei läheks, meil on ju suvel Eestiski nii ilus ja pealegi on palavaga jama reisida.

0
0

Ei ole minagi sellest pisikust pääsenud :) Miskit pärast on nii kujunenud, et olen nõus kõigest muust tühjast-tähjast loobuma, et saaks vaid käia ning vaadata. Ja see kõik on seda väärt! Sellistel hetkeldel muutuvad kõik ülejäänud asjad suht teisejärguliseks. Minu jaoks ei ole võrreldavadki võimalused, et kas lähen reisile või`s ostan kuhjaga riideid vms, mis tegelikult ju meil kõik olemas on. See oleks lihtsalt mingi materiaalne väärtus. Ja juba tavapäraseks on kujunenud, et igapäevaste uurimiste alla käivad ka reisid ning maksumused. Tavaliselt on ikka nii olnud, et reisilt saabudes olen juba samal päeva uut plaanimas, kuna elevus ning ootus uue ees on liiga suur :) Reisimise pisik on vist põhjatu.

0
0

Olen kindel klubi liige - ei saa ühtegi päeva ilma selleta, et ei vaataks tripi või reisibüroosid ning ei paneks kokku reisiplaani. Reisimine on nii vahva, avastad maailma, näed midagi rohkemat kui see mis meie ümber iga päev on. Ja tagasi tulles tõded, et elu siin Eestis polegi nii hull. Tuult tiibadesse kõigile reisihuvilistele!

0
0

"Ennem" on eesti keeles sünonüüm sõnale "pigem". Sinu lausesse oleks paremini sobinud "enne" (sünonüüm sõnale "varem").

0
0

Reisisõltuvus on minu puhul kitsendunud saartesõltuvuseks. Alguse sai kõik tegelikult Vormsist, kus ma avastasin, et elu ja inimesed saarel on hoopis erinevad elust ja inimestest mandril. Nüüd olen näinud saari ka mujal maailmas ja see avastus on saanud veendumuseks. Tänaseks päevaks on see veendumus viinud mind selleni, et olen mandririikide külastamisest (puhkuse ajal) hoopis loobunud. Uuemaks unistuseks on Bahrein. Sinna on ilmselt väga raske saada, aga nagu keegi eelpool väga õigesti ütles: "Kui piisavalt sihikindllt unistada, lähevad unistused täide." Oleme mehega paljust maisest mugavusest reisimise nimel loobunud. Aastas kaks reisi on miinimum. Ja kuigi kumbki ei armasta eriti lennata, on reisikihk nii suur, et surume hambad risti ja lendame ikkagi (mees tõmbab enne lennukisse astumist nina täis ja mina varun kaasa piisaval hulgal ristsõnu, mida lennu ajal nüri järjekindlusega lahendan). Kui täna ämma aedmoone vaatasin ja ütlesin, et ma pole neid kunagi õitsemas näinud, siis ütles ämm nii pooleldi etteheitvalt: "Sa oled ju sel ajal alati kuskil ära." Olen ka vahel mõelnud, et tea kas miski haigus vä? Aga kui on, siis pagana meeldiv haigus ;)

0
0

Olen samuti pidev Tripi külastaja ja otsin juba varakult reisikaaslast järgmise aasta kevadeks.Olen päris palju reisinud ,tulin hiljuti Kesk-Ameerikast.Kui oled huvitatud ,palun kirjuta.N 46 Kirjutada võivad ka teised huvilised. [email protected]

0
0

Tore on lugeda neid kommentaare ja näha, kui palju on veel inimesi, kes ei mõtle ainult asjade ostmisele, edukale karjäärile või kiirele rikastumisele, vaid unistavad millegist, mis rikastab nende hinge. Tunnen samuti, et reisimimälestused on miski, mis jääb sulle hinge kogu eluks. Ja need hetked, kui saabud võõrasse riiki, siis tunned nagu oleks uuesti sündinud. Vaatad kõike silmad pärani, tahad kõike endasse ammutada, kõik argipäeva mured on nagu peast pühitud - tunned, kuidas kõik hakkab äkki sinus elama. Juba see, kui istud töö juures arvuti taga ja tsekkad reise või loed mingeid põnevaid reisikirju ja unistad, et oled ise juba kuskil kaugel maal, tekitab juba sellie mõnusa tunde. Ja siis tuleb hakata tegutsema, et ka enda unistused täide viia...

0
0

Ka mina olen reisipisikusse nakatunud. Reisimise all ma ei mõtle küll mitu korda aastas Soomes käimist (tihemini kui Saaremaal :)), või Baltikumis tuuritamist. Ikka pean silmas pikemaid reise. Kui paar kuud pole kusagil käinud siis hakkab vaevama mingi seletamatu rahutus. Eriti hulluks läheb asi siis kui veel mõnd põnevat reisijuttu saab loetud või kui reisibürood järjest sind kõikvõimalike pakkumistega pommitavad. Siis tunned end kui nurka surutud ;o) Ja praegugi oleks ma juba läinud siit kui vaid puhkust tihemini saaks... nuuks... Ja mis siin salata eks Tripis saab ka peaaegu sama tihti piilumas käidud :O)

0
0

Olen nooremast peast klassiga nii soomes kui lätis käinud aga sellisest ajast reisimaaniat ei tekkinud kuna ei osanud tõesti kaugetest kohtadest midagi arvata. Tähtis oli lihtsalt klassiga kuhugi reisida. Praegu, üle 1,5a tagasi Lääne-Euroopas hariduse omandanud ja seal väga palju ringi reisinud on tekkinud meeletu reisimaania. Hoolimata sellest, et selle 1,5a jooksul olen leidnud omale ilusa kodu, laps kohe tulemas, abielu ukse ees läheks või homne päev kuhugi mõneks ajaks, kasvõi elama. Arvasin, et see Lääne-Euroopasse tagasi tahtmine läeb aja jooksul üle aga olen aru saanud, et see soovläheb pigem suuremaks kui kahaneb ja nii ma ükspäev end leian kasvõi Prantsusmaalt koos perega. (Tulevane) naine küll pole eriti vaimustuses kusagil väljaspool eestit elamisest aga enne tuleks temagi reisipisikuga nakatada :)

Päevi tagasi pakuti näit. tööd Angolas koos kõikide kulude hüvitamisega, kus on imeilusad vihmametsad ja võimalus nö proovielamise ajal paari-kolme aasta jooksul läbi käia kasvõi terve Aafrika. Oleks üksi, pakiks juba asju...

0
0
Lennupakkumised
Reisikaaslased