Ei ole veel jõudnud vága palju reisida, minu úleúldse esimene válisreis oli 19-aastasena Londonisse (see oli 5 aastat tagasi). (Imelik kúll, aga Soomes ma polegi káinud.) Nii palju on maailmas kohti, mida tahaks náha, ei tea kas jõuan ikka kõik need paigad úle vaadata oma eluajal... Praegu hakkasime mehega plaanima úmbermaailmareisi, veidi pikema peatusega Prantsuse Polúneesias - ja hoolimata sellest, et kardan kohutavalt lendamist, ei jõua ma seda reisi ára oodata. Ma lihtsalt tean, et kõik need pikkad piinavad tunnid lennukis on seda váárt!

Ja Tipis káin kaa regulaarselt, et váhemalt teiste reisimuljetest lugeda, kui ise hetkel kõigest tõõ ja kodu vahet 'reisin'.

Eks ta ole nagu kerge narkomaania veits(pole tarbind aga mõtlesin lihtsalt nii). Ise juba 25 aastat reisinud ja viimased 10 ikka tihedalt juba. Kui aastas 5-6 korda ikka eestist eemale ei saa tundub suht mõtetu juba elu. Kunagi hallil vene ajal sai isegi Venemaa Uuraliteni läbi kooserdatud ja Kesk-Aasia ka, kahjuks jäi käimata Taga-Kaukaasia. Siis polnud võimalust läände vaadata aga nüüd kõik teed lahti ja vastupidi Venemaaga ning Kesk-Aasiaga räbal lugu nii et minul igatahes vedas et need kohad nähtud. 80-ndate lõpp ja 90-ndate algus lõi ainult väikse augu sisse sest polnud vahendeid reisimiseks. Viimasel 10 aastal on orgunnitud autoreise, jalgrattamatku ja suusareise ning igakord kui läbi saand reis hakkad juba uute plaanidega pihta. Ka seltskond ootab reisi lõpus, et mis järgmiseks reisiks on ! See ongi vist selline parandamatu haigus pehmelt öeldes millest enam ei vabane nii lihtsalt(elame ka ju ühe korra elus nii et andke minna kui pappi ja vaba aega jagub)

olen ka reisi-matka narkomaan. euroopa risti-põiki läbi reisitud ja ikka on nii palju põnevaid kohti kuhu tahaks minna ja paljudesse kohtadesse tagasi. sutsu aasiast ja aafrikast ka avastanud, ent suuremad avastused jäävad tulevikku. loodetavasti varsti siiski. kui alustasin reisimist koos kindla seltskonnaga ja reisibürooga, siis nüüd on saanud minust backbacker, kes seikleb ise mööda ilma ringi. eks lennupiletite soodukaid jahin ka pidevalt ja kui miskit head pakkumisel, siis ilma mõtlemata piletid ostetud ning küll hiljem jõuab plaane teha. eelistan mitte kõike ette planeerida, kuid olen mõnes mõttes ratsionaalne, st et oman ka mingit varuplaani. nüüd suvel šotimaad ja põhja-itaaliat avastama, unistuse reisiks aga oleks nepaalis ja tiibetis pikemalt ringi vaadata.

Kui ise ei saa reisida, siis loen Krister Kivi "Eesti maja". Siis läheb tahtmine natuke üle.

Reisimine on investeerimine emotsioonidesse ja see on ainus,mida ei võta inflatsioon ega tuli.

Mul tuli küll seda "Eesti maja" lugedes veel suurem isu nendesse kohtadesse uuesti tagasi minna. Mõned otsivad reisides mugavust, teised jälle uusi seiklusi ja elamusi...

Ah mis te siin junnitate.

Vaadake koduukse taha, siin on nii palju vingeid kohti. Usun, et 99 % siinlugejaist ei oskaks unes ka seda kõike ette kujutada.

ja see pole naljana kirjutatud.

võtame nt suvaliselt Pakri poolsaar ja saared. olen käinud ja korraldanud sinna kümneid-kümneid matkasid. Kuid sügav 80 % on ikka avastamata ja käimata. Ja häda on veel selles, et täpselt tean, mis seal veel ootab ees - aga ikka ei jõua.

Vot nii on hoopis lood.

Olen Sinuga täielikult nõus!

... nii arvan mina ja kui ühe koha peal 10x käiakse siis on minu arusaamist tegemist ikka kommertsiga ning eesti vingetes kohtades ma ka ei kahtle. Ka arvan et enamusel siin kirjutajatel on eesti risti-rästi läbi sõtkutud. Olid ajad kus võimalused olid väikesed ja vaheajad kus jälle nutusem ja siis sai tuuritada mööda eestit. Vähemalt minul küll, jalgrattamatkad ja automatkad koos telkidega (teps mitte motellis). Loomulikult ei jõua iga saare, laiu peale ja vaadata iga põõsa taha neid ju nii palju ning selleks elu liialt lühike ja selle investeeringu mis Sa kulutad reisimisele(olenevalt asukohast) saab sinult ära võtta tõesti ainult viimsele rännuteele minek...

Matkaja, vaata ka 10x ühes kohas käies ei pruugi olla tegu kommertsiga. Nt mulle meeldib Itaalias, ja läheks sinna kasvõi 100 korda. Põen kroonilist sõltuvushaigust juba lapsest peale, ja tõesti raha või reisi kallidus pole määrav. Ma tahaks jah nt Lõuna-Ameerikasse, aga rahalised võimalused praegu seda ei luba - samas küll ma sinna ükspäev ikka jõuan ning miks mitte unistada asjadest, mille täitumine tundub ebareaalne.

Te kahjuks vist ei saanud minust aru, kommentaar oli mõeldud pigem neile kes ei saa eestist kaugemale mingitel põhjustel või aja puuduse tõttu ja kiidavad takka ´´et ennem käige Nuustakul ära..´´ kahjutundest. Aga kui Nuustaku on ära vaadatud kas siis peab jälle Nuustakule minema we? Ja 10x käimise suhtes oli öeldud eelnevalt kirjutale mis käis Pakri kohta, et näiliselt tegu vist kommertsiga (kuigi ei tea) nii et lugege palun ka teisi postitusi. Ka sakslane käib Eestis ja tuleks siia võibolla 100x tagasi sest siin on Tema jaoks vaatamist ja avastamist küllaga. Eesti on ´´üks ilus maa´´ aga sellepärast ei jäta ma küll teisi rahvusi ja kultuure avastamatta kui võimalusi on. Olen ise ka 5x itaalias käinud ja võiks ka sinna veel 10x minna, kuid minu jaoks on oluline võimalikult laialdast silmaringi koguda. Ka mina unistan Uus-Meremaast ja Tsiili mäestikest kuid minu jaoks on nad ka hetkel vähemalt kättesaamatud, või tundus minu kirjutistest et torpedeerisin unistajaid, siis eksisite ´´igal juhul sorry siis eksitamise eest´´. Mõnusat reisipalavikku !

Välismaal hoopis teise kultuuri ja loodusega maal on kindlasti reisielamus suurem kui Eestis, millega on ka seletatav fakt, et sinna tõmbab rohkem. See muidugi ei tähenda seda, et Eesti poleks, aga näiteks Aasia, Kesk-Ameerika, Okeaania jt kaugemad kandid tunduvad meile ja ongi palju eksootilisemad, kui "Nuustaku".

Põen ka sama haigust,kahjuks. Tõmbab just sinna allapoole- Aasia, Aafrika, Lähis-Ida jne. Pole käinud ei Egiptuses ega Euroopas va. Soome, Rootsi. Eks sinna jõuab pensionieas minna, praegu tahaks eksootikat.

Ei vastandaks Eestit ja nn välismaad, mina leian oma reisihaigusele ravi mõlemast. Peale kauget maad, elamusi ja eksootikat tundub üks õhtu kuskil Võhandu jõe ääres telgi ja lõkkega super! Või mõni tore turismitalu Paganamaal, Saaremaal või kus iganes Eestis. Ja alati saab lugeda teiste toredaid lugusid, täna veetsin tunni Kristjani blogi lugedes (Nepaal) ja lisaks kaarti uurides.

Oehhh, mina ka klubi liige:) Viimati reisisin aasta tagasi....nüüd juba on hing nii haige...läheks ainult.....olen käinud paar korda nii aasias, kui kariibimere saartel ja sinna kisub ka tagasi...see aasta küll lähen vist ainult kreekani, sest 3 a ja 3 kuune tulevad kaasa.