Jagan teiega kokkuvõtet meie kevadisest reisist Jaapanisse, täpsemalt öeldes küll reisist Honshu ja Kyushu saartele, sest 3,5 nädalat seadis omad piirid. Käisime omal käel ning reisijaid oli 3 - mina abikaasaga ja meie 6-aastane tütar. Kuna Eestist saab Jaapanisse kõige kiiremini endiselt läbi Helsingi, siis kasutasime Finnairi. Läksime aprilli esimesel nädalal ja tagasi kodus olime kuu viimasel päeval.
Alustasime Tokyost, kus siis aklimatiseerusime mõned päevad, avastasime üllatusega, et kirsiõite hooaeg polnudki veel läbi ja käisime näiteks ära ka Disneylandis. Järgmiseks paariks nädalaks sai renditud auto ning Nikko oli esimene sihtkoht - see asub Tokyost paaritunnise sõidu kaugusel ning see oli ka reisi põhjapoolseim punkt. Seal matkasime Senjogohara mäestikurabas ja Kanmangafuchi kurus, loomulikult vaatasime üle ka Toshogu pühamud. Sealt juba joonelt Fuji juurde, kus siis üritasime ka mäe jalamist veidi kõrgemale tõusta, kuid kahjuks ei olnud see tol momendil võimalik. Lääneküljel asuval Subaru Line teel oli olnud varing ja see oli suletud ning idapoolsed teed matkamiste baaslaagritese olid blokeeritud seetõttu, et ronimise hooaeg polnud veel alanud. Aga kuna ilmad olid kenad, siis saime mäge vaadata nii ühest kui teisest küljest ja loomulikult igal pool õitsevad kirisd andsid kaunidusele lisaaktsendi. Sealkandis ekseldes jäid ette ka Shiraito Rahvuspark oma koskedega ja Shiba-sakura festival.
Karuizawa sai plaani võetud seetõttu, et seal asub metsalindude kaitseala suure hulga matkaradadega ning kuna mul on muuhulgas kaugele arenenud looduspildihobi, ei olnud võimalik seda paika vahele jätta. Koht on ideaalne ka niisama matkamiseks ja looduse nautimiseks. Olümpialinn Nagano ja selle lähedal asunud Jaapani makaakide elukoht kuumaveeallikatel oli järgmine sihtkoht, see oli ka paik, kus kevadest sai järsku suvi, sest temperatuurid kasvasid 30 kraadini. Läbi Matsumoto (kindlus, "konna" tänav) siirdusime Takayamasse, kus on väga lahe vabaõhumuuseum, stiilne kesklinn ja hulk onseneid. Pärast Takayamat said kõrged mäed jäetud selja taha ning pühendasime mõned päevad Kyotole ja Narale. Sealt edasi aga mere äärde - Genbudo koopad, Tottori liivadüünid ning kogu San'in Kaigani rahvuspargi rannik on päris ägedad, aga samas üsna turistivaesed paigad. Tottorist viis tee meid Hiroshimasse ning veel üks päev läks linna lähedal asuva Miyajima saare peale.
Pärast Miyajimat jätsime Honshu ning liikusime Kyushu saarel asuvasse paika nimega Beppu. Tegemist on populaarse onsenite linnaga ning lisaks on kohalikeks vaatamisväärsusteks 7 erinevat jigokut ehk põrgut, kus saab näha vulkaanilise pinnase efektseid väljundeid - erinevat värvi keevad järved, mulksuv muda, geiser jms. Jaapanile kohaselt on tegemist maksimaalselt välja arendatud paikadega (poed, müügiletid, haljastus, piirded, asfaltteed jne), kuid külastamist väärt paigad sellegipoolest. Enne Nagasakisse jõudmist sõitsime veel mõned vulkaanid läbi - Aso-Kuju rahvuspark ja Sensuikyo kuru ning ka Unzeni mägi kohe Nagasaki külje all. Lisaks oli väga põnev paik Yoshinogari ajaloolis-arheoloogiline park. Peale Nagasaki aatompommiga seotud paikadele, sai ära käidud ka Hashima saarel, mis on hooneid täis ehitatud vana söekaevandamise kaljusaar, mis sai eriti kuulsaks Bondi Skyfalli filmiga. Edasi juba Fukuokasse, kus veetsime samuti päevakese ning andsime oma rendika tagasi ja sealt juba shinkanseniga pealinna tagasi. Mõned päevad hiljem olimegi juba lennukis ja teel koju.
Reisikava oli enda kokku pandud arvestades meie huvisid ja soove. Kavasse mahtus muidugi palju rohkem kohti kui läbi sai käidud, kuid nagu tavaliselt otsustasime koha peal, et kuhu läheme ja mille vahele jätame. Kuna enamuse ajast liiklesime rendiautoga, siis broneerisime ööbimispaikasid ka maksimaalselt 1-2 päeva ette, sest tahtsime jätta endale vabaduse viibida mõnes paigas kauem (juhul kui väga meeldib) ning samuti vajadusel oma algset planeeritud marsruuti ümber teha (mida juhtus mitu korda). Kevadine kirsiõite aeg on minu hinnangul ideaalne aeg Jaapani külastamiseks, sest ilmad on reeglina ilusad ja meie mõttes ka soojad (keskmiselt 20-22 kraadi). Kuna jeen on euro suhtes viimase 30 aasta madalaimal tasemel, on riik muutunud ka eurooplasele mõnevõrra taskukohasemaks. Ööbimine on kallim kui Eestis (eriti suurlinnades), kuid muus osas avastasime tihti, et kodus maksaksime sama asja eest oluliselt rohkem (nt kütus või väljas söömine).
Nagu ikka, olen valmis värsket kogemust jagama, seega kel näiteks Jaapan plaanis või lihtsalt huvi antud riigi kohta, siis püüan vastata, kui oskan. Looduspilte hakkab vaikselt tilkuma ka minu fotoblogisse.
Kus ööbisite, äkki saad panna hotellide või Airbnb nimed, kas jäite rahule ja palju maksite? Eelkõige huvitab just Tokyost/Kyotost väljas.
Airbnb-d kasutasime ainult Tokyos, mujal aitas booking.com. Ma kõiki hotelle siin üles lugema ei hakka (neid tuli kokku üle 10), aga meeldejäävamad olid B&B Hotel Hyochoan Karuizawas, kus pererahvas pakkus meile sellist pool-gurmee Jaapani hommikusööki (suurusjärk 15 kausikest, igas kausikeses erinev väike amps). Fuji jalamil aga oli selline vana kooli võõrastemaja Minshuku Kobayashi, mis võib-olla oli veidi väsinud, kuid selle eest oli omajagu iseloomu ning hommikul aknast Fujit täies ilus näha oli ka väärtus. Suurematest hotellidest olid meeldejäävamad Rihga Royal Hotel Hiroshima (kuna tuba oli kõrgeimal korrusel ja vaade linnale oli vägev), Green Rich Hotel Tottori Ekimae (suur Jaapani stiilis tuba, mitu onsenit hotelli territooriumil) ja JR Kyushu Hotel Blossom Hakata Central (asukoht Hakata rongijaama vastas oli igas mõttes ideaalne).
Hotellidega jäime kõigiga väga rahule, kuna jälgisime nii bookingu kui tripadvisori reitinguid enne broneerimist. Loomulikult olid kõik öömajad laitmatult puhtad (sest Jaapan) ning kuna otsisime tube kolmele, siis need olid ka keskmisest hotellitoast suuremad. Hinnatasemed olid erinevad, julgen arvata, et keskmine hind jäi sinna 150€ lähedale öö eest. Saab kindlasti ka odavamalt, kuid me otsisime alati midagi rohkemat kui lihtsalt 4 seina ja voodi.
Tore kirjeldus ja viskas silme ette Kahe Kange reisi Jaapanisse. Nad täpselt samal ajal olid. Ja huvilistele annan teada, et hetkel on TV 3-s kordus käimas. Homme jõutakse Beppusse ja Fukuokasse.
Väga tore reisiülevaade. Mis kohad kõige meeldejäävamad olid? Meil just väga sarnane ringreis algamas.
Marsruudi osas - tõenäoliselt see kattub paljuski üsna valdava enamuse Jaapani esmakülastajate teekonnaga. Tokyo-Kyoto-Hiroshima telg ning sinna vahele jäävad paigad paistsid välja ka Eesti reisikorraldajate reisikavadest. Kahe kange saadet pole veel näinud, kuid kui seda kunagi esimesest osast alates järgi saab vaadata, siis kindlasti võtame ette, sest nende reisisaateid oleme ikka vaadanud.
Mis puudutab kõige meeldejäävamaid kohti, siis jube keeruline on midagi esile tõsta. Oma võlu oli nii Tokyo metropolimelul kui Nikko lumiste mäetippude taustal toimunud praktiliselt inimvabal soomatkal. Aga kui peab valima, siis sinna Fuji-Nagano-Takayama kvadraati jäänud kõrgemate mägedega piirkond ja Kyushu. Kyushu osas olid meil suuremad plaanid, kuid kahjuks aeg sai otsa. 2-3 päeva oleks tahtnud kindlasti veel sellele saarele kulutada, kuid nagu kirjutasin, kujundasime oma marsruuti jooksvalt ning kui lõpuks Kyushule jõudsime, oli autorendi lõpuni jäänud vaid loetud arv päevi.
Väga lahe! Nõrga jeeni tõttu on Jaapani suunaline turism väga võimsalt kasvanud ja mõnes kohas on sellega tõsised probleemid, Washington Postis oli selle kohta ka artikkel. Kas te kogesite ka midagi sellist? Kas väiksemad kohad olid rahulikumad?
Ei, otseselt midagi väga suurt ei pannud tähele, kuid Kyoto geikode (geishade) piirkonnas olid osad tänavad turistide jaoks suletud (st olid sildid, et kui tuled, maksad trahvi).
Aga jube keeruline on ka külalisena hinnata, et kas turiste on ülemäära palju või parasjagu. Kuna me paljuski liikusime turistitrajektooril, siis kõigile teada-tuntud kohtades oli alati hulganisti teisi teelisi (peamiselt siis Koreast, Taiwanist, Hiinast). Samas kui sattusime kohtadesse, mida polnud igas riiki tutvustavas bukletis mainitud, siis võis juhtuda et seal polnud peale meie mitte kedagi. Ehk siis meile kui turistidele ei jäänud kusagil sellist tunnet, et see hord (sh meie) on siin nüüd liiast, aga kohalikud muidugi võivad asju teisiti tunnetada.