Nädal tagasi tulime tagasi Lääne-Aafrikast, kus 3 nädala jooksul sai külastatud Senegali, Gambiat, Guinea-Bissaud. Kuna Senegali osas pole pikalt värsket infot ja Guinea-Bissau kohta puudub sootuks eestikeelne info, siis jagan nähtut ja kogetud. Tegu oli as local as it gets seljakotireisiga, koondnimetusega - elu on seiklus. Alljärgneva eesmärk on jagada värsket infot nende riike kohta ja julgustada ka sinna seiklema minema. Eeltööna sai uuritud ja väljavalitud kohad, mida tahtsime külastada, kõik muu - transport, öömajad, tuurid organiseerisime jooksvalt kohapeal vastavalt vajadusele, nii päev ette valisime öömaja ja sebisime tuurid/transpordi. Praktikas tähendas see hotellis oma soovide avaldamist ja käigu pealt leiti meile kohalike poolt giid ja transport. Kõik see oli odavam kui kohalikelt reisikorraldajatelt need teenused osta, rääkimata netist bronnimisele. Kaubelda tuleb, läbirääkimine kulges alati rahulikult, nende eeldus on see, et turistid ei tea kohalikku hinnataset (kohalike käest sai infot ja nad ka lahkelt rääkisid meie eest hindu läbi). Tuleb arvestada, et ka seal on kiire inflatsioon ja hinnad tõusevad kiiresti, lääne foorumitest nii 6 kuu vanune info enam ei pädenud. Läbiv iseäärasus kõikides riikides oli, et puudus praktiliselt sooja tänavatoidu pakkumine. Samas leidus piisavalt kohalikele mõeldud söögikohti, kus söömas käisime, tuleb muidugi arvestada, et sooja õhtusööki sai tellida alates 19.00 . Päeval toitlustus sisuliselt puudus või siis tuli leida need üksikud pop-up kohad, kus chebu jën'i (riis kalaga) ja chebu yap'i (riis lihaga) pakuti. Joogiks sisuliselt vaid vesi-coca-fanta-sprite ja analoogid. Hommikusöök sisuliselt vaid pikk sai, mille vahele sai muna/kartulit/majoneesi jne. Ahjaa, kohvijoojatele on need riigid paradiis, praktiliselt igal nurgal müüdi kohvi, tops küll pisike nii 10cl, kuna me kohvi ei joo, siis maitse kommentaare jagada ei ole. Turvalisus, sõbralikus ja abivalmidus oli kõikjal tuntav, hetkekski ei tundnud end ebaturvaliselt, isegi mitte õhtusel ajal pimedas kolades (öösel me ringi ei kolanud). Sama tunne on olnud kõikides nn soft islamiriikes. Loomulikult on selle eeldus viisakas käitumine ja kohalike tavadega arvestamine. Keelega polnud ka probleeme, prantsuse (Senegalis) ja portugali (Guinea-Bissau) keelt me ei räägi, aga alati leidsime/leiti keegi, kes inglishit rääkis ja asjad said aetud. Turiste üldiselt väga vähe ja needki valdavalt prantslased, samuti selliseid klassikaliseid turistidele mõeldud teenuseid väga ei olnud ja see tegi reisi vahetumaks. Hinnatase suht kõrge võrreldes Aasiaga, öömaja (2ne tuba) alla 25eur ei leia, õhtusöök kohalikus restos nii 6eur, õlu 2 eur, mitte alko nii 1 eur. Peamine söök kohalikele mõeldud restodes erinevad praetud/grillitud kalad (kõik olid väga head), riis/friikad, salati sai ka kui küsida. Veiseliha ja kana sai sama garneeringuga ka igast restost. Jookidest sai veel hibiskuse ja tamariini siirupist tehtud jooki, oli väga hea. Värsket pressitud mahla sisuliselt ei saanud (pakimahl vaid), kuigi nt arbuuse müüdi siseluliselt igal nurgal. Täpsemat infot veel riikide kaupa.

Senegal

Külastasime järgmisi kohti: Dakar, Saint-Louis, Toubakouta, Ziguinchor, Cap Skirring.

Dakari lendasime Turkishiga (fun fact: kes alkot tahab lennukis, siis valige teine lennufirma, Turkis sellel liinil alkot ei paku, toit muidu väga hea). Lennujaamast (nii 50km) linna 20000 XOF (1 EUR - 650XOF parim kurss kohapealt). Lennujaamas vahetasime vaid min summa, jooksvalt sai hotellis parema kursiga vahetada. ATM:e oli igalpool, aga kurss oli halvem. Dakar ise suurlinnana meeldis, äge oli ringi kolada ja kohaliku elu uudistada, mõnus tuuline, tänavad kõik liiva täis. Peatusime Yoff linnaosas, kus elavad vaid kohalikud. Dakaris olles tasub kindlasti Goree saarel käia, 30min laevaga 5700XOF edasi-tagasi. Saar audentse arhitektuuriga ja rikka ajalooga (orjandus) nii 2h on piisav, kui ei taha eraldi muuseumides käia. Aafrika renessansi monument väärib külastust, Aafrika läänepoolseim tipp ka. Linnas taksoga sõit nii 1000-3000XOF ots.

Saint-Louisesse sõitsime autoga, sebisime hotellist, nii 45000XOF ots, nii 4,5h. Linn ise ajalooga, Senegali esimene pealinn, rajatud prantslaste poolt. Nägime audentsemat elu kui Dakaris. Kuna tegu piirilinnaga, siis käisime ka nö illegaalselt Mauritaanias, mööda rannikut kõndisime Mauritaaniasse ja tagasi. Päris riskivaba see tegevus ei ole, kuid kohalikke igatahes meie seiklus ei häirinud, nad ise liikusid sama mood mööda randa edasi-tagasi) Kohapealt võtsime ka tuuri Djoudj National Bird Sanctuarysse, 25000XOF nägu, millest 4h loksusime autos ja nii 1,5h olime paadis. Pelikanide saart näha oli elamus (saar tihkelt pelikane täis) ja ka see kui nad parvena üle paadi lendasid. Saint - Louisest Toubakoutasse nii 6h läksime autoga, see sebiti meile 70000XOF eest. Üldiselt me eelistame kohalikku transporti, aga aja kokkuhoiu mõttes ja kuna meid 3 siis mõistlikum oli pikki distantse autoga läbida.

Toubakouta oli küla Saloum jõe deltas. Peatumine seal oli meeldejääv, nägi ja koges jällegi Senegali uue nurga alt. Seal võtsime paadituuri deltasse, 25000XOF 3le, 3h, oli väga huvitav kohaliku giidiga seigelda looduslikult väga ilusas deltas, külastada püha saart ja näha lindude saart. Edasi Gambia piirile kauplesime juhi, kes 5000XOFga meid piirile ära viskas. Viisata saime Gambiassa, kuigi juriidiliselt ei oleks tohtinud ilma viisata saada. Aafrika ikkagi ja seega kõik võimalik. Tagasi Senegali lõuna piirile tulime taksoga. Serekundast Giboroh piiripunkti 1500 GMD (1EUR - 62 GMD) 1,5h. Senegali poolelt saime jutule kohalikega, kes meid Ziguinchori ära viskasid 15000XOF ja 90km läbiti kihutades 1:15h NB! teedel olid augud, kus enda autost hooliv juht sõidab läbi esimese käiguga). Aga jõdsime jalka teiseks poolajakas kohale ja tunnistasime oma silmaga, kuidas Senegal Ecuadorile ära tegi :) Ziguinchoris oli meil üks reisi ägedamaid öömajasid (Camping Casamance), kus kohtasime motoriseeritud maailmarändureid (motikad ja veokite šassiile ehitatud camperid), lähemalt saime tuttavaks kahe tüdrukuga, kes ühe adventure motikaga Aafrikale tiiru peale teevad ja ühe inglasega, kes sama tegi oma adventurega, kuna me oleme samuti adventure motikate omanikud ja motomatkajad, siis juttu jätkus kauemaks. Ziguinchorist külastasime ühel päeval Cap Skirringut, kus Senegali ilusaimad rannad (Guinea-Bissau tegi suurelt ära) ja turiste rohkem. Erilist muljet koht ei jätnud, ootused olid kõrged. Kohapeal tegime ka Guinea-Bissau viisad, 25000XOF ja 5 minutiga oli viisamark passis. Guinea-Bissaust tagasi tulles sõitsime Ziguinchorist Dakari laevaga (kutsusime seda mini Tallinkiks), koht 4ses kajutis nii 27000XOF, sõit kestis 17h.

Guinea-Bissau

Külastasime järgmisi kohti: Bissau, Bjagose saared (Angurman ja Bubaque). Bissausse tulime Ziguinchorist marsaga, ostsime sisuliselt kõik piletid ära 45000XOF kolmele, sõit ise kestis 6h, kokku oli 9 erinevat check pointi koos piiriga. Bissau linna piiril pandi veel eraldi kõigi turistide andmed kirja, kohalikud pääsesid lihtsalt dokumendi näitamisega. Õhtul Bissaus ringi kolades oli tunne nagu olen Leonardo diCaprio filmist Blood Diamond. No nii ehe ja vahetu kui vähegi olla sai, isegi kohalikud lapsed mõtlesid mind nähes tükk aega mida teha, enne kui käe ulatasid ja raha nuiama hakkasid ning pilti teha soovisid. Bissau ise selline poole miljoni elanikuga pealinn, mõnusalt tolmune nagu Aafrika ikka, segu ajaloolisest ja Aafrika arhitektuurist. Takso kesklinnast nn bussijaama 3000XOF, meile juhtus korra takso, mis oli seest nii korralik, nagu oleks uus olnud, kuigi tegu MB E190ga 90ndate algusest. Bissaust liikusime edasi kiirpaadiga Bjagose saarestikus asuvale Angurmani saarele, olime seal 4 ööd. Tõeline paradiisisaar, üks majutusasutus 10le inimesele, bangalod otse rannas, full board, toidud nagu restoranis, mõned road olid fine diningu tasemel! Kõik see maksis 45000XOF öö/inimene. Saare ümbermõõt kõndides 2,7km, 3 privaatset randa, vesi ja rannad ilusad ja puhtad, ühes sai paljalt ujumas käidud ;) Angurman oli igat senti väärt! Koht kiirpaadis 25000-30000XOF, sõitsime 2-2,5h, tava paadiga saarte vahel 5000XOF koht. Ühe öö pidime veetma Bubaque saarel, kuna kiirpaat tuli Bissause tagasi hommikul vara. Bubaque oli Angurmani kõrval ilmetu saar, tavaline külaelu ja mõned hotellid. Bissaust tulime kohalikus marsas tagasi Ziguinchori 4000XOF nägu. Muide, Elisal puudub Guinea-Bissaus isegi roaming, Telia on selle koha pealt rahvusvahelisem.

Gambia

Gambia osas on siin foorumis piisavalt infot. Gambia polnud meie teema, kuidagi ei istunud meile see vibe seal, liiga võlts tundus ja valgeid vanaisasid mustade lastelastega (nii 17a tüdrukud) käestkinni käimas näha oli veits rõve, jms... eks ise peatusime vales piirkonnas (Serekunda), aga nii läks, liikusime kiirelt tagasi Senegali, kus oli tunda seda Lääne-Aafrika vibe, mida otsima ja kogema tulime.

Kokkuvõttes leidsime ja kogesime seda, mida otsisime. Esimeseks Musta-Aafrika reisiks Senegali ja Guinea-Bissaud ei soovita, va kui on piisavalt kogemusi omapäi arengumaades reisimisest.