Soovitus piiratud eelarvega tulevastele mt.Kinabalu vallutajatele

Kes viimasel ajal Sabahil Kinabalu pargis k2inud, teab et sealset majutust haldab Sutera Sanctuary Lodges nimeline yritus. M2ele ronimiseks on vajalik (soovitav) yks 66 viibida 3300m peal vahelaagris. Lisaks , sellele et majutuse saadavus ilma reserveeringuta on suht olematu, on ka hinnad Malaisia m6istes klass omaette. N2iteks soojenduseta dorm(66sel v2ljas ca 5 kraadi) maksab 208RM.(Ok sees on muidugi toit, aga siiski ysna kr6be hind imho) Sellele lisanduvad siis m2emaksud ja muu jura, nii et yhe ronija min eelarve j22b natuke alla 400RMi.
Reisijuhiks oli meil 2001 aasta Rough guide, kus kirjas et majutus m2el ca 30 RMi. Kuna ylej22nud hinnad pidasid enam-v2hem paika, siis selline hyperinflatsioon antud juhul tundus natuke yle m6istuse. Sutera tegelased kinnitasid vankumatult, et 208 on k6ige odavam, ja isegi kui me sellega lepiks, siis me j2rgmisel p2eval ronida ei saaks kuna kohad kinni.
Jalutasime, siis k6rval olevasse putkasse ja tegime juttu seal viibiva pargivahiga. Kysimusele, kas alternatiivset v6imalust pole, naeratati kavalalt ja paluti umbes 4 tunni p2rast tagasi tulla. Selgus, et 60 RMi eest on meil v6imalik 66bida mingis x nimega shelteris, mis ilusasti ka j2rgmisel p2eval vaba on.
Kohalej6udes avastasime putkast eest veel yhe hindu-kanada paarikese, kes majutati sinna, kuna hindul oli ronides paha hakkanud. Tyybid olid yritanud ronimist yhe p2evaga, sellisel juhul pole magamist vaja yldse bookida. Aga kui ronimisel "paha" hakkab, siis ilmselt saab seda putkat kasutada ;) Neilt kysiti selle ainulaadse v6imaluse eest ainult 50RMi .
M2gi ise on super ning Sabathit kylastavale inimesele t2iesti "must", kui fyysiline vorm lubab. Tegelt komberdas sinna yles igas vanuses ja m66dus tegelasi. Kui liiga karmiks l2heb, siis on v6imalik lasta ennast 4-l porteril kanderaamiga tassida. N2gime ka sellist vaatepilti. Kui kanderaam pargi v2ravasse j6udis, krapsas sellel lebav hallip2ine ameerika aksendiga tegelane pysti ja jalutas omal jalal edasi...

Kuskil 50 RM-i maksis veebruaris 2008 koht kütteta dormis poole mäe peal. Ilmselt sisaldas sulle pakutav hind mäeluba ja sööke vms.

"Sutera"-inimesed jätsid igati meeldiva ja ausa mulje ja kogu korraldus, rajad, tähistus jm oli mäel ok. Ilmselt tänu sellele, et pargi manageerimine on erakätes.

Soovitustega jätkates on budget-reisi puhul mõistlik ise parki bussiga kohale minna ja vajalikud teenused kohapealt osta. Kota Kinabalust algava 2-päevase paketi hinnad olid al 680 RM-st.
Mäe jalamil on soodsam väljaspool pargi territooriumit ööbida.
Poolel mäel, st Laban Ratas ööbida plaanides on mõistlik öömaja eelnevalt reserveerida. Kohti seal on, aga rahvast käib ka palju. Söögi ja joogihinnad on mäel krõbedad, nt 0,3 õlu on 20 RM.

Kui pargi väravast hommikul vara alustada ja vorm on mõistlik, siis on mõeldav ühe päevaga tipus ära käia, aga selle peaks algselt "Suteraga" kokku leppima, kuna giid peab tippu minnes kaasas olema. Meil tekkis see "ühe päeva mõte" siis, kui suht kiiresti üles Laban Rata'sse jõudsime, aga ei leidnud seal giidi, kes meiega tippu oleks viitsinud tulla, sest enamus neist oli hommikul just käinud.

Mägi ise oli mega ja hästi ronitav - soovitaks seal kandis seiklejatel igal juhul aega planeerida ja Kagu-Aasia katusel ära käia.

Elu on n2idanud, et k6ige lihtsam ongi r66vida v2ga meeldivat ja viisakat teenindust pakkudes.
Ilmselt on midagi siis nende 2 kuu jooksul muutunud. 208RMist odavamat 66bimiskohta sai kysitud nii KKs asuvas Sutera esinduses kui ka m2e all olevas peakontorist ja m6lemas vastati v2ga viisakalt, et ilma s66gipaketita 66bimisv6imalust pole.See 208RMi siiski m2eluba ja giiditasu ei sisalda. Toit ja 66bimine ainult.
Aga jah, m2e jalamil tasub kindlasti 66bida pargist v2ljas.2ne tuba 300m v2ravast Sandakani poole, maksis 40RMi.
Enne kui m2e-,giidi ja taksomakse hakkad maksma, v6ib veel lasta ennast panna jagajate listi. Siis on v6imalus 70RMine giiditasu ja 30RMine takso n2iteks 6e peale jagada.

Mida siis ikkagi Kinabalu otsa ronimiseks kaasa vedada ja mida kohapeal laenutada? Ühtegi üleliigset riietuseset küll ei tahaks mitu nädalat kaasas tassida.

Minek paari päeva pärast. Kui külm seal ikkagi võib olla?

olen mina kuulnud. Olin peaaegu sinna ronimas, aga teised ei viitsinud/julenud ning nii me siis ainult sukeldusime tookord ning Kinabalu jääb ootama järgmist korda.

"Average temperature range from 15°C-24°C (60°F-78°F) at Kinabalu Park HQ at 1,563m (5128 feet), where it can be quite hot during the day but much cooler at night. At Laban Rata at 3,270m (10,728 feet) on the summit trail, average temperatures vary from 6°C-14°C (41°F-58°F), but can sometimes reach almost freezing at night."

Erinevad allikad väidavad kõik, et seal ON külm. Nüüdseks suhtun riietuse valimisse juba tõsisemalt ja eks varsti kommenteerin, kui sinna jõuan.

Ronimist või õigemini jalgsimatka Sutera peakontori eest alustasime vihmaga. Sooja oli u 15C ning lühikeste pükste ja t-särgiga ülesmäge rühkides oli palav mitte külm. Kuni Laban Ratani ei tekkinud mingit tahtmist midagi selga toppida. Laban Rata juures oli õhtul 9-10 C ja öösel tippu tõusma hakates sai hakkama üles keeratud säärtega dressipükstega ja t-särgiga. Kaasas olid suusakindad, müts, soe jope ja tuulekindel jakk, mis ülevalpool kõik käiku läksid. Kuid seda vaid viimasel 500 m-l.
Kaasa võtsin vanemat sorti matkatarbed, mida polnud hiljem kahju sinna jätta - sellega lahendasin tüütu asjade tassimise probleemi. Kindlasti pole mõtet kaasa vedada spetsiaalseid matkasaapaid, tavalise kergema matkajalatsiga saab väga hästi hakkama, peaasi, et tald ei libise.

Neile, kes kahtlevad, kas vihmaga üles minna, võin öelda, et vihm kergendas meie üles ronimist olulisel määral ja kuna ilm Borneol muutub pidevalt, siis saime Laban Ratas ja tipus nautida imeilusaid vaateid, mis ei ole seal sugugi igapäevane luksus.

Mägi on tõesti kergesti ronitav, kuid eeldab siiski head füüsilist vormi. Laiskadel ja spordivõõrastel tegelastel (nagu mina), tapab see lõputu eri suuruse ja kujuga astmetest üles rühkimine jalalihased ikka päris mitmeks päevaks korralikult ära. Mingeid sportlikke lõbustusi ja jalgsimatku ärge peale Kinabalu otsa ronimist paaril järgmisel päeval küll planeerige:)

Tere

ma pole kindlasti mäe otsa ronimas, aga jalamil tahaks ära käia. Kuidas on öömaja, mäepileti ja broneeringutega sellisel puhul lood?
Kas tasub öömaja leida pargist väljas või teha hoopis päevasõit KK-st? Plaan on teha rahvuspark 2-3 päevaga, sõita Poringisse ka. Kas peaks võtma takso ja giidi või saab minibussidega ise minekud-tulekud planeerida?
Tänud.

Seal saab "päevapiletiga" enamvähem poole mäe peale minna (oli vist umbes sinnamaani, kus sealt teisest kohast ülestulek kohtub pargist tuleva teega). Me hommikul alustasime KK-st suure liinibussiga (neid liigub Sandakani suunas ikka üsna tihti), umbes 2h pärast olime pargi väravas. Päris tippu ei saanud, kõik majutused olid broneeritud. Aga siis öeldigi, et poole mäeni saab niisama. Jätsime kompsud hoiule, transpordiga mäe väravasse (jala natuke pikk maa ja tuim minna), sealt sai pileti soetada (paar aastat tagasi oli vist ca 10RM) ja hakka astuma nii nagu jõuad ja viitsid. Üleval pool peaks väidetavalt mingi järgmine värav olema, kust selliseid päevapileti mehi edasi ei lasta, kellel öömaja ei ole. Enam täpselt ei mäleta, aga mingi 2-3h läks üks suund. Tagasi pargis lõunatasime ja siis hääletasime bussi Ranau poole ja saime ka. Kuigi pargist saab takso ka võtta, aga oli tavahinnatasemest ikka kallim. Kui mitu päeva sealkandis aega olla, siis esimese öö võib ju kohe pargist välja võtta (seal majutuskohti oli). Mingit giidi vaja ei ole ja KK-st taksoga tulla ka ei ole mõtet (kohapeal võib olla mõtekas kasutada).

Käisin paar aastat tagasi.KK-st saab igasuguste väikeste bussidega hommikul, kui buss täis, sõidab välja, päris tihti. Mäe all küll midagi huvitavat polnud, ostsime ette mäeloa majutse ja ööbimisega. Ronisime tippu välja, igati lahe retk oli. Üleval täitsa tipus on ilm nullis, loodus täiesti teine. Minu mäeltamist mööda 4-5 tundi ronisime ööbimiskohta, seal oli igati lahe olla , ilusad vaated ja loodus. Öösel läksime edasi, nii 3-4 tunniga tipus kella 6-ks hommikul, et näha päiksetõusu. Sealt lõunaks alla parki tagasi. Reaalselt kusagil keegi mingit luba ei küsinud ja teepealses "kontrollpunktis" ka kedagi polnud.

Aitäh!
Kuidas oleks KK-Poring-Mt. Kinabalu? Kui juba 2 päeva Poringis olla, kas on mõtet mäele lähemale sõita, kui ronimas ei ole? Plaan on edasi sõita Kudati.

Paari aasta tagused kogemused. Kuna Poring ei asu KK-Sandakan tee ääres eelistasime sõitu siiski bussiga KKpargi juurde. Kui mäge ei valluta, seal võib ka pool päeva ronida mööda kohalikke mägiseid matkaradu, on ka tagasihoidlik botaanikaaed. Järgmine hommik mikrobussiga Poringi ja õhtupoole tagasi. Meile jatkus Poringi kuumavee basseinidest ja Canopy walk ronimisest poolest päevast. Kudati sõiduks tundub, et on vaja tagasi KK sõita. Taksot ja giidi ei ole vaja.Ööbimiseks võtsime pargi sees odavaima variandi- neli koikut dormidoor tüüpi toas ja garanteeritud kahene majutus (Rock Hostel-80 MR päev). Võibolla saab väljaspool parki paremaid lahendusi, meie ei proovinud.

Tänud Tera! Kas oskate kommenteerida KK turismibüroosid? On kohal olles mõttekas büroost nõu küsida atraktsioonide, transpordi, majutuse kohta ja broneerida tuure või saab öömaja lihtsalt kohale sõites ning tuure ja edasist transorti organiseerida käigu pealt?
Reisikava on järgmine:

  1. KK- 2-3ööd
  2. Mt Kinabalu ja Poring- 2-3 ööd
  3. Kudat- ööbimisega pikkmajas + külaelu ja kultuur, edasi on plaan rannale lähemale sõita, kas peaks linnas majutust otsima või on seal väiksemaid külasid ka, mis asuvad vahetult ranna lähedal (snorgeldamisvõimalusega) ning kust saab päevareise teha kasvõi saartele? kokku 5 ööd
  4. Kinabatangani jõgi (ilmselt tuur koos majutusega Sepiloki lähedalt) 3-4 ööd
  5. Tun Sakaran Marine Park või Semporna/Tawau, kus saab teha PADI kursuse- 5-6 ööd

Suured tänud iga kommentaari eest!

Aasias käib kõik lihtsalt koha peal, ei ole mõtet turismibüroole niisama maksta. Tun Sakaran Marine Park võib olla koht, kuhu enne tasuks majutuse broneering ära teha, võib olla kitsas.

  1. KK - ise olin seal vist 2 ööd, ega seal midagi suurt teha küll ei ole - ei ole suurlinn ega mingi looduskaunis koht. Oleks täiesti piisanud 1 ööst aklimatiseerumiseks ja järgmine hommik juba Mt Kinabalu poole teele. Vabanenud aeg veeda parem seal, kust sa Euroopasse tagasi lendad (Singapur, KL);
  2. Ma Poringisse ei jõudnud, kuid teel Ranaust Sandakani peatusin Sabah Tea Gardenis (10-20km Ranaust edasi). http://www.sabahtea.com.my/tourism/?page_id=28. Loodus mägede vahel ilus, ööbisin longhouses, lisaks esimest korda teeistanduses, täitsa meeldis;
    Eks ise pead uurima seda transpordi asja, et mis järjekorras asju teha. Kui hea pärast ühendus Kudatist Sepiloki on ja nii edasi. Äkki hoopis mõtekam KK-st kõigepealt Kudati minna, siis KK-sse tagasi ning siis alles Mt Kinabalu/Poring ning sealt Sepiloki/Sandakani edasi.
  3. Kudatis ise ei käinud, ei oska kommenteerida;
  4. Sepilokis tasub 3-4 ööd kindlasti olla - Sepilokis endas tegemist, siis võtsime Sepilokist takso ja käisime ninaahve vaatamas (väga soovitan) ning Sepilokist saad erinevaid päevatuure Kinabatanganile (või ka ööbimisega trippe). Ühe öö olime ka Sandakanis, et hommikul kohe bussiga Tawausse sõita, aga seal midagi erilist ei ole;
  5. Ise Sempornale ei läinud, kuna meil sukeldumishuvilisi ei olnud, aga kohalike jutu järgi vinge koht selleks. Läksime Tawaule - linn ise mõtetu, aga Tawau Hills Parkis sai matkatud, see meeldis. Tawault lendasime siis KL-i.
    Kokkuvõttes Borneol suuremad linnad eriti muljet ei avaldanud (KK, Sandakan, Tawau), selle eest sellised väiksemad kohad jäid meelde. Sepilokis olime vist isegi kauem, kui algselt planeerisime.

KK turismibüroosid ei tülitanud, mälu järgi on linnas turismi infopunkt, sinna tasub sisse põigata, kasvõi linna plaani saamiseks. KK-s üks päev tegime sadamast paadituuri Tunku Abdul Rahman merepargi 3 saarele- 108 MR. Igal saarel paar-kolm tundi ja paat ootab kokkulepitud ajal randumissilla juures. Teine päev sai tehtud väljasõit linnalähedal Monsopiad kultuurikülla- piletid kahele 100MR. Sai treenitud puhkpüssist laskmist ja oli värvikas tantsuetendus. Kui on asja vastu huvi, on KK-s paar huvitavat muuseumi ja saab sisse minna Sabah Riigimošeesse (naistel võimalus kohapeal maani ürp laenutada). Küllalt huvitav on ka kohalik pühapäevaturg-tamu. Üldiselt kõik orgunnimine kohapeal nii transport, hotellid ja üritused.

pifpaf, mina olen selle firma teenuseid korduvalt kasutanud: www.borneoecotours.com Koige odavamad pole, aga neil on oma majutus Sukaus, st. Kinabatangi kaldal- Sukau Rainforest Lodge.

Super, väga suured tänud!
Tera- Kas seal saartel on 2-3 tundi huvitav? Kas seal on rajad ringi jalutamiseks või saab snorgeldada?
Marks66- Tundub põnev see ökotuur. Ka
Ma väga rahmeldada ei viitsi, ehkki tuurid on mugavad, ma pigem oleks mõned päevad kauem kohapeal ja teeks päevakaid oma tempoga. Kas hinna mõttes on mõistlik osta tuur+majutus või bronnida majutus ja kohapeal uurida, milline tuur on sobivaim?

Kõikide saarte kohta ei tea, üldiselt on nii rajad kui ujumis-snorgeldamisvõimalus, mõnedel ka söögikohad.Ühel saarel otsis söögijäätmeid hiigelvaraan- üpris kõhe vaatepilt. Sadamas sai kasutamiseks maski, vist taheti selle eest 5RM. Kas on 2-3 tundi huvitav- kui ei ole , viibata paadimehele, sõita järgmisele saarele ja kokku leppida seal tegutsemiseks rahuldav aeg. Kokku lepitud ja makstud sai lubatud max tundide eest.

Sukau Rainforest Lodge majutust müüaksegi vist ainult paketina, st. paketis paat piki jõge majutuskohta, majutus (2-3 ööd, kõik hinnas) siis väiksema paadiga tripid harujõgedel, päeval ja ka öösel: ninaahvid, orangutanid, pügmee-elevandid, jne. Vt. lingilt, mille lisasin. Aga saab mujale muidugi võtta majutust ja siis vaadata, mida juurde võtta.
Paraku me läheme siin teemast veidi välja:)

Kirjutan siia ka oma kogemuse veebruari keskpaigas läbitud Mount Kinabalu "vallutamisest".

Ei planeerinud antud mäge pikalt ning lennupiletid sai ehk kuu aega ette ostetud. Ja väga palju ei pannud ka rõhku vaatamaks mis nädalapäevadeks piletid ostetud sai. Kuna ainus huvi oli minna mäe tippu siis arvestasime kokku 3 päevaga sealkandis millest kahel siis ronime.

Nädal aega varem hakkasin rohkem uurima ja planeerima ning selgus, et olin ostnud lennupiletid millega saabun laupäeval ja kuna tahtsime läbida ühe ööbimisega ronimise siis see toimuks pühap-esmasp. Aga nädalavahetusel pidavat pargi juhtkoht puhkama ning litsentse mäe peale saamiseks ei jagata. Uurisin ka netist hindade kohta ning tegemist on ühe väga kuluka lõbuga, sest pakkumised tulid 350€ kanti/per person. Kuuldatavasti tahavad kevadel veel 20% hinda tõsta.

Sellist summat ei tahtnud kohe kindlasti maksta ning muutsin lennuaja kaks päeva varasemaks, et saaksin ehk iseseisvalt selle litsentsi sebida. Kuna oli just hakkamas Hiina uusaasta siis öeldi juba Kota Kinabalust, et mägi nö väljamüüdud" ja litsentse pole saadaval. Aga otsustasin ise 2h kaugusele jalamile kohale sõita ning kohtasin bussis teisi backpackereid kes soovitasid "Jungle Jacki . Ta ütles kohe ära et šansid on kehvad aga loodab meid mäe peale saada mida ta ka suutis. Jungle Jack on üks väga lõbus kohalik, kes on elu jooksul palju ringi backpackinud. Ta otsustas 2014 aastal seal valitsevale kartellile "vastu hakata" ning backpackereid 2-3 korda soodsama hinna eest mäele saata. Ta ise on antud pargis töötanud ning teab kõiki otsustajaid ning kohalike seas on tegemist väga kõva autoriteediga.

Ööbisin kaks ööd kohapeal ning pühapäeval saime alustadagi ronimist. Jungle Jacki paketi hind koos ööbimise ning söögiga (lisaks 2 ööd + söögid ka tema backpackersis) tuli 630 MYR ehk 160€/per person. Odavamalt on seal keeruline majandada. Hinna sees oli ka giid.

Kui valida 1 öö/2 päeva ronimine siis esimesel päeval on olenevalt füüsilisest vormist 3-5 tundi "treppidest üles astumist" läbi dzungli kuni ööbimiskohani mis asub siis 3300m kõrgusel. Järgmisel hommikul soovitatakse hakata liikuma 2.30 et näha päikesetõusu, aga me olime juba varasemalt kuulnud, et ei tasu nii varakult minna sest tipus on jahe ja tuuline. Me asusime teele 3.45 ning jõudsime tippu ikkagi kuskil pool tundi enne päikesetõusu. Kindad ning muu säärane soe varustus on must have (Jungle Jackil on kõik vajalik olemas tasuta laenamiseks) . Ronimine tippu polnud väga raske kuna maastik on kivine ning ühtlaselt üles.

Vaade 4095m kõrguselt Mount Kinabalu tipust

Allaminek oli jalgadele, eriti just põlvedele, isegi raskem kui ülesminek aga keskpäevaks olime juba rahvuspargi sissepääsu juures.

Kui kellelgi plaanis seda ilusat vaadet nautima minna siis soovitan Jungle Jacki, võtke temaga läbi FB eelnevalt ühendust ning ta sebib teile mäepääsmed. Ainus konks on see, et tegemist peab olema seljakotiränduritega, sest kohvritega inimesed on tema arust piisavalt rikkad, et osta pakett kartelli käest :)

Kusjuures me polnud esimesed eestlased tema juures. Keegi Liis on novembri lõpus samuti tema abiga Mount Kinabalul käinud ning Jungle Jack Backpackersi ees oleva teepiirde peale ka eesti lipu maalinud: