Tere,
soovitage palun, kuhu kohta Lõuna-Ameerikas minna. Ihkan näha vapustavalt kaunist loodust, kliima võiks olla pehmem, soojemapoolne. Tšiili lõuna osa on jahe, aga ilusa loodusega? Palun jagage oma reisikogemusi.
Ja veel, kas seal on mõeldav, et ostad auto ja kimad ringi, st kas on kerge kusagil autoga campida või keelatud. Telkimisplatsid, kas neid leidub? Toidu hinnad...kõrged, madalad? Palun igasugust infot!
Aitäh, aitäh, aitäh!!
Ja mitte vähe nt siit saab http://www.trip.ee/taxonomy/term/7 ja siit http://kikamele.trip.ee/
Sa räägid ju siin tervest mandrist. Et miskit täpsemat nõu anda, peaks sul endal veidi selgem soov olema. Muidu kukub välja samamoodi kui siinsamas tripis üks varasem küsimus: kas Aasias (st. Maa kõige suuremas maailmajaos, sic!) ka telkida saab?
Peruu ja Ekuador on väga sarnased, see sõltub, et mida sa näha tahad. Mõlemas riigis on rannik, mäed ja dzungel (selva), ainult, et teekond Ekuadoris ühest kohast teise on tunduvalt väiksem, kui Peruus (vt kaardilt riigi suurusi), seega läbid vahemaid palju-palju kiiremini. Tshiilis ei ole ise käinud, tean, et seal on ilusaid kohti, eriti just lõunas, sest põhjast kuni Santiagoni on kõrb. Santiago ise pole linnana midagi erilist, see rohkem ärilinn ja mitte turistidele. Ise soovitaksin Peruud või Ekuadori, kuna Peruus olen kaua aega olnud, siis tegelikult Peruud, mulle on see südamelähedasem. Aga Ekuador on rohkem organiseeritud ja kuidagi "korralikum".
"...sest põhjast kuni Santiagoni on kõrb". See, et kõrbes midagi huvitavat pole, on küll äärmine eksiarvamus. Atacamas endas, rannikul ja piirnevates Andides on vaatamist ja elamusi küllaga.
kindlast on, aga nagu ma kirjutasin Peruu ja Ecuador on väga mitmekülgsed riigid, sh ka Peruus on kõrb olemas, kui selle vastu huvi on.
Meil oli päris tore reis 2002 lennukiga Santiagosse ja autoga roundtrip põhja - Atacama ja Lõuna-Peruu kuni Cuzconi välja. Kokku 7000 km. Täna enam korrata ei viitsiks, natuke liiga palju sõitu. Lennukiga oleks ilmselt mugavam liigelda. Santiago-Antofagasta-Cuzco-Lima näiteks.
Veel Karinale. "Agad" sinu jutus viitavad sellele nagu ei oleks Tšiili nii mitmekülgne maa kui Ekuador või Peruu. Tuletan meelde, et kõne all oleva riigi pikkuseks põhjast lõunasse on üle 4000 km, mis on võrreldav ehk vaid kunagise Nõukogude Liidu läbilõikega kliimavöönditest. Seega sisuliselt pea polaaraladelt läbi tundrate, parasvöötme okasmetsade, veinimaastiku kuni maailma kõige kuivema kõrbeni. Euroopa kogemusega inimestele võiks see erinevate olude poolest tähendada riiki, mis sisaldaks loodust Norrast kuni Marokoni. Lisaks äärmiselt karmid Andid, ookeanirannik ja Lihavõttesaar. Nõustuda jääb sellega, et ehkki põhi on väga põnev, on lõuna veel paar korda põnevam. Ei sobi küll eriti kuurordituristile.
Ei ole kahtlust, et Ekuador ja Peruu on äärmiselt huvitavad ja vaheldusrikkad riigid. Mis Tšiilis puudu on, on vihmamets ja indiaani kõrgkultuuri jäänused.
aitäh Jyrka; jääb vaid tõdeda, et ei tasu sõna võtta, kui riigist midagi ei tea, ega ma paha pärast kirjutanud. Võtan Tsiili ka endale reisiplaani. Lihtsalt peruulasest abikaasa on koguaeg rõhutanud, et ega seal Tsiilis midagi vaadata ei ole - aga Peruu ja Tsiili on omavahel alati nö sõjajalal ja sellest ka siis see seisukoht. Käin seal ära, kui järgmisel korral reisimiseks läheb.
Peruu andku Tshiilile kõigepealt enda ära reostatud Tacna tagasi, siis kobisegu edasi:) Kui me Peruust lahkusime, siis esimene peatus oli lähimas supermarketis, kust sai lõpuks kõiki neid neetult maitsvaid asju, mida Lõuna-Peruus kordagi ei olnud. Muide, kui Peruus olid inimestel vanad ja lagunenud autod ning politseil uued uhked dzhiibid, siis Tshiilis olid pigem politseil tagasihoidlikumad ja inimestel uhkemad autod. Meenutab ühte CNNs jooksnud reklaami: "this disease robs children of their future. this disease kills. this disease is CORRUPTION" Karina, mine kindlasti Tshiilisse ja võta oma peruulasest abikaasa kaasa.
Hulkusin Lõuna-Ameerikas nats üle 2 kuu (Peruu, Tshiili, Boliivia, Argentiina). Ka mulle jätsid parema mulje Tshiili ja Argentiina. Erilise mulje jättis Argentiina. Tshiilist on samuti palju vaadata: põhja pool - eelpoolmainitud Atacama kõrb, kesk-tshiilis Valparaiso ja lõunas siis ilus loodus -Puerto Monnte-ni välja (edasi lõunasse ma ei läinud - nats niiske ja külm oli.) Kuid arvan et rohkem veel vaadata/nautida on Argentiinas.
Kuskil siin tripis kirjutati, et Peruu küsib riigist lahkumise maksu. Oskab keegi äkki öelda, kas see on endiselt nii? Ja kas selliste maksudega peaks arvestama ka siis, kui liikuda läbi Ecuadori, Kolumbia ja Venezuela? Mis suurusjärgu summadest räägime?
Kolm aastat tagasi maksis Peruust lahkumine 26 dollarit ning seda taheti saada sularahas. Mingit kaardiga maksmise võimalust polnud.
Tegelikult sellist asja nagu "Peruust väljumise maksu" kohe kindlasti olemas ei ole- kui keegi nõuab, on see ilmselt tüng. Küll aga peab Limas maksma lennujaamamaksu, mis on rahvusvaheliste lendude puhul üsna kõrge, nii 30 USD oli vist 2007. aasta alguses. Sama maksu peab maksma ka siselendude puhul, aga siis oli see oluliselt väiksem. Maad mööda piiri ületades midagi maksma ei pea. (kuigi me ükskord Aguas Verdesest Ecuadori minnes sattusime mingi libapolitseiniku küüsi, kes üritas meilt 20 USD välja pressida, päris kole olukord oli aga põgenema pääsesime...seega ettevaatust!!). Peruulastel on jah juba väga vana vimm tšiillaste peale, tegelikult kuulusid enne sõda lisaks praegusele Tacnale ka Arica ja Tarapacá provintsid Peruule. Limas olla siiamaani kusagil "Tarapacá kvartal", kus elavad sealt tšiillaste poolt väljaaetud peruulaste järglased. Ja nad kõik seal ikka veel ennem sureks kui suhtleks mõne tšiillasega :) Ilmselt igasuguse laimu taga lõunanaabrite kohta peitub siiski sulaselge kadedus tänapäeval, sest jah, Tšiilis on ju elu palju parem. Reisimiseks soovitan soojalt Peruud, kuigi Ecuador oli ka vahva ja sõbrad, kes Tšiilis käinud, on sedagi kõrgelt kiitnud. Peruu plussiks on kindlasti mitmekesisus, inkade kultuuri jäänused ja võimalus džunglisse põigata (Iquitos on parim).