Tänan kasulike kommentaaride eest kõiki kirjutajaid. Lugesin mõnuga Raineri üksikasjalikku, omapärast ja naljakat reisikirja 6.02.2012. Tore, et viitsisid päevikut pidada.

Veidi värsket infot Sri Lankalt. Veetsime talvepuhkuse seal jõuludest kuni 9. jaanuarini. Esimeseks majutuseks valisime Mirissas siin palju kiidetud http://ancienttreemirissa.wordpress.com/2012/02/14/hello-world/ Teadmiseks seal käinutele, et Pushpa ja Lali perekond on suurenenud, neil on kolme kuune poeg. Poisike on küll hetkel alakaaluline ja vanemad on silmnähtavalt väga murelikud, aga ikka naeratavad, toimetavad ja on abivalmid. Seal on nüüd kolm tuba, aga kui tahtsime ühe öö veel olla, siis selgus, et kõik on broneeritud. Paar ööd-päeva oli meil naabriks saksa perekond, kes olid seal ka eelmisel talvel olnud ja nende jutu järgi on Mirissa palju muutunud, randa on lisandunud palju restorane. Turiste oli päris palju, aga olime ju seal kõrghooaja tippajal. Aasta viimase päeva õhtul tibas veidi vihma ja elekter läks kolmeks tunniks ära. Taskulamp peab ikka kotis olema! Uue aasta võtsime vastu rannas. Suured lõkked süüdati liival, palmid olid jõulutuledes, lasti ilutulestikku ja muusika tümpsus (igast restoranist erinev!) Lõunarannikul sõitsime bussidega. Punased pidid olema nö.ekspressbussid. Sõit nägi välja nii, et gaas põhja ja siis pidur põhja, no võitiski 10 min. Gallest Mirissasse sõites. Bussi sisenedes peab kohe kusagilt kinni haarama, et mitte kukkuda. Kui buss oli täis, siis kohalikud pakkusid istet! Väiksemaid otsi sai ka tukk-tukkidega sõidetud. Mirissast käisime ka pealelõunasel järve tripil. Päikeseloojangul hakkasid sinna päevaks magama tulnud tuhanded nahkhiired ärkama ja üle meie paadi ühes suunas lendama. Nad olid sellised haraka suurused! Rannapäevi nautides kadus ajataju ja autojuhti sisemaale minekuks hakkasime alles viimasel päeval uurima-otsima. Kuna majutuse perenaine oli eelnevalt öelnud, et transpordi saab ta organiseerida ja lennujaama saatis ta ka meile korraliku juhiga minibussi vastu, siis me ei muretsenud. Aga kahjuks järgmise autojuhiga meil ei vedanud, oma viga muidugi. Erilisi läbirääkimisi ei pidanud ja sõit algas varahommikul mööda rannikut Yala poole. Esimese peatuse tegi ta meile ühe templi juures, seal oli pruutpaar paljude kaunilt riietatud külalistega. Kella 9-10 ajal hommikul! Tatsasime seal veidi paljajalu ja sõitsime edasi, järgmine peatus oli Blow Hole juures. Kuna tahtsime raha vahetada ja neti aega juurde osta, siis sõitsime läbi Hambantota linnast. Sinna pidime autojuhti ise juhatama, kuna ta sõitis lihtsalt õigest tee otsast mööda. Seal vist turiste eriti ei liigu ja noored poemüüjad käisid mind näpuga katsumas. Otsisime söögikohta, aga ei leidnud ja autojuht ei osanud ka midagi välja pakkuda! Sõitsime edasi Tissamaharama poole, seal plaanisime ööbida, et hommikul vara Yala parki minna. Hakkas vihma sadama ja autojuht pööras jälle valele poole, mõtlesime, et ok, ehk on otsem tee. Aga tal oli hoopiski vaja kusagilt külast läbi käia! Selleks ajaks saime aru, et inglise keelt ta eriti ikka ei rääkinud ja tundus, et Sri Lankal oli ta ka "esimest korda", no nagu meiegi. Jälgisime enda telefonist GPS abil tema liikumist ja vajadusel juhendasime. Aga telefon oli tal kõrva külge kleebitud, lootsime, et organiseerib öömaja. Tissamaharamasse jõudes oligi meil vastas üks noormees, vihma kallas nagu oavarrest. Noormees, nimega Sudu juhatas meid söögikohta ja hiljem ka majutusse. Viimane osutus ilusaks väikeseks kodumajutuseks riisipõldude vahel. Tema pakkus meile ka Yala pargi külastust. Hommikul kell viis tuli ta meile džiibiga järgi ja sõit algas. Väravasse jõudes oli seal väga palju autosid, Sudu oli meile eelneval õhtul öelnud, et vahest on pargis liiklus nagu Colombos! Õnneks nii hull asi ei olnud siiski, paaril korral tekkis väike ummik, kui oli leoparde nähtud. Jäime väga rahule, et läksime sinna varahommikul kui loodus ärkas ja nägime päris palju elanikke. Seal olid pühvlid, metssead, kitsed, leopardid, krokodillid, elevandid (koos poegadega), ahvid, erinevad linnud, varaanid-ei tulegi kõik meelde. Seoses varaaniga meenus mul hetkel, et Mirissa rannas olles kõndis minu tooli alt läbi päris suur varaan. Edasi plaanisime sõita Ellasse. Autosse istudes jäime kohe magama ja kui silmad jälle lahti tegime, siis viis autojuht meid jälle templisse. Teele jäi ka kaunis kosk, sealsed kaupmehed rääkisid mõne sõna eesti keelt (kaelakee ja käevõru) Keereldes mööda mägiteed aina ülespoole jõudsime varsti Ellasse, sinna minekuks ja ka majutuse leidmiseks ei küsinudki meie autojuht kordagi teed kelleltki. Majutus ei olnud küll odavamate killast, aga ei viitsinud enam seiklema-otsima hakata. Üldiselt jäi mulje, et pea iga söögikoha juures on ka toad. Ellas oli tunduvalt jahedam ja sadas vihma, jalutasime veidi, sõime rotisid (õlut pakuti seal teekannust!) ja suhtlesime minibussi juhtidega, kes olid tänavale rivistunud. Küsisime hinda, üks poiss ütles, et päeva eest tuleks maksta 10000 ruupiat, aga helistab sõbrale, et head hinda saada. Kui lõpetas kõne, siis ütles kolme päeva hinnaks 35000. Vot selline äri. Jätsime jutu katki, oli meil ju autojuht olemas, kuigi me temaga rahul polnud. Hommikul tahtsime rongi peale minna, et sõita Nanu Oyasse, aga meie auto ei läinud käima. Rongijaam oli küll lähedal, aga me ei tahtnud asju autosse jätta. Nii me rongist maha jäimegi. Tänav täitus kohalikega, kes aitasid autot lükata-tõmmata jne. Lõpuks saadi auto käima, lasime ennast rongijaama viia. Autojuht ütles, et uus aku on vaja osta ja meie peaksime talle 20000 ruupiat andma! Ja nii me autojuhist lahti saimegi, võtsime oma kodinad, maksime kahe päeva eest (ta tahtis küll kolme päeva raha saada, kuna kolmas päev juba kestis) Otsustasime sõita rongiga hoopiski Hattonisse, et Adam`s Peaki külastada. Vaated rongist olid kaunid. Hattoni rongijaamas oli tukk-tukke ja minibusse piisavalt, et uus leida sõiduks Dalhousiesse. Meie Meie pere noored hakkasid öösel tippu ronima, aga päikesetõusu ajal oli ilm kahjuks pilves. Hommikuks kutsusime eelmisel päeval rongijaamast leitud autojuhi tagasi ja hakkasime ranniku poole sõitma, loobusime Kandy ja Sigiriya külastusest. Autojuht Anura (aga vist mitte Tripis reklaamitud, kuna Eestist ei teadnud ta suurt midagi) osutus tõesti heaks, jutustas elust-olust, tutvustas ümbrust, pakkus raftingut ja teeistanduse külastust. Negombosse jõudes viis ta meid ka ühte majutusse, aga kuna tahtsime paar viimast päeva nö. veidi laiata, siis otsisime ise Agoda vahendusel ühe hotelli Wennapuwasse, mis jäi Negombost põhja poole ja ta viis meid sinna. Vajasime selleks ajaks ka arsti, kuna olime kattunud punaste, sügelevate kupladega. Arst seletas, et kuna siseveekogud on väga reostatud, siis võisime mingi patsilli saada Mirissa lähedal järve külastusel (kuigi me seal ei ujunud) või Tissamaharamas paduvihma käes kõndimisest. Kokkuvõtvalt: Meie perele Sri Lanka väga meeldis, võrratu loodus, kliima ja inimesed. Kohalikud olid väga toredad ja abivalmid, pigem alandlikud ja mõni oli lihtsalt totu. Mina väga kaubelda ei tahtnud, kuna nad muutusid siis kohmetuks, liigutasid küll pead nõusolekuks, aga mõnekümne sendi pärast oli piinlik sellist olukorda tekitada. Liiklus polnudki nii hull, kui olin ette kujutanud, aga eks ole veidi reisitud ka. Dialogi internet on uskumatult hea leviga, ole sa rannas, bussis, autos või rongis ja ei maksnud ka palju. Kodustega suhtlesime Skype vahendusel (Euroopas reisides oleme sellega hädas olnud) Kuna mitmed kohad jäid käimata, kus plaanisime, siis peab vist tagasi minema. Kui keegi huvitub hindadest või muust, siis pajatan meelsasti.

Kas keegi teab, kuidas Sri Lankal kliima, hindade ja üldse turistidega märtsikuus lood on? Kas julgeksite Sri Lankat üksinda reisivale noorele naisele soovitada? Olen üksinda varem Indias ja Argentiinas seigelnud/backbackkinud.

RuthS, Sri Lanka ühiskond on oluliselt kaasaegsem kui Põhja-Indias ja usun, et üksinda seal ringi reisides probleeme ei teki, kuigi üksinda ringi liikudes pead suure tähelepanuga muidugi arvestama. Colombo haritud noored on igatahes samasugused nagu meie siin Euroopas (st oma silmaringi ja mõttemaailma poolest) ja naisterahvaid koheldakse üldiselt suure austusega. Aga üldiselt arvan, et naisena Sri Lankal raske ei ole (välja arvatud tähelepanu muidugi), pimedas ehk üksi ringi kolistada ei maksa.

Märtsis on palav, kohe kohutavalt palav, iga liigutus võtab läbi ja leevendust ei saabu ka öösel, sest seal lihtsalt on palav kogu aeg. Soojemate riiete arvelt võid kotti ruumi jätta (kui sisemaale plaanid minna, siis seal on öösel jahe, seal peab midagi soojemat kaasas olla), ranniku ääres olles on pikad riided täiesti ebavajalikud. Sajab ca iga päev, aga tunnike õhtul või siis öösiti ja 30 min hiljem on jälle kõik kuiv (või õigemini siis sama niiske, kui muidu, st seal ongi niiske kogu aeg).

Toidu-joogi hinnad on randades laias laastus nagu Eestis (sutsu odavamad, ja mereannid on muidugi palju odavamad ja väga head), Colombos võid sama raha eest saada oluliselt parema kvaliteediga asju kui rannapiirkonnas.

Olen Sri Lankal mitu korda käinud (sh bäkkbäkkinud), kui midagi konkreetsemat huvitab, siis küsi :)

to rinoke. mõned küsimused oleks küll- 1) kuidas on lood võimalike tervise ja kõhuhädadega mis siit poolt minejat tavapäraselt Aasias tabab? Kuidas sinu perel sellega kogemus. 2) Kas Adams pick on extra ettevalmistust vajav- ehk kas soovitad pigem pingutada ja minna või ei ole nii oluline- sain sinu kirjast küll aru, et ise sa ei võtnud matka ette 3) tavapärane päeva kulustus toidule- hinnavahemik? Me ise läheme veebruari teises pooles ja lõpetame tripi Mirissas. Mis soovitusi Mirissas oleku ajaks omast kogemusest jagad- kuhu minna, mida teha - ilmselgelt plaan ikka lähilinnades ka ära käia. Muidu on reisi esimeseks pooleks tehtud diil siin tripsi palju kiidusõnu saanud Donaldiga.

olime dets 2013 2,5 nädalat sri lankal rändamas. kogu selle aja jooksul ei tabanud meid ükski tervise v kõhuhäda. sõime kõike ja igal pool, ka suvalistes kohalike nn sööklates, ostsime ka tänaputkades müüdavaid pirukaid. jõime ainult pudelivett, pesime sellega ka hambaid. Kulutus toidule- oleneb kus sa sööd ja mida sa sööd. kõige odavam on praetud riis köögiviljadega ja nende curry. colombos maksime õhtusöögi eest 900 ruupiat- kaks suurt taldriku täit praetud riisi(tõesti suur), kaks koolat, kaks kanakoiba, maja poolt deville krevetid. samas lõunas rannas oli üks praad 1300 ruupiat- 10 grillitud krevetti, friikad, salat, puuviljad. seega seinat seina, oleneb kus sööd. liikusime kohaliku transpordiga, eelmistasime rongi, sest bussid olid kogu aeg rahvast pungil. seega kui mirissast colombosse lähete kasutade rongi, hommikul läheb nn ekspressrong. ostke pilet teise klassi vagunisse ja saate nautida rannikuäärset elu ja kohalike tegemisi. Mirissa järgi saan aru et soovite rahulikumat randa, me viibisime ühe osa puhkusest lõunarannikul- dickwella rannas. olgugi et oli dets jõulude paiku siis mõni päev olime rannas ainult meie- 2 km vasakule ja 2 km paremale, ei kohalikke ega turiste. super rahulik rand. Julgustan ka rollerit rentima, niimoodi näeb natuke rohkem ligikaudseid külasid, mägesid jne. olge valmis suhtlema- kohalikud soovivad hästi palju jutustada, absoluutselt igal pool ja kogu aeg. naeratage:) Kui miskit huvitab veel siis anna aga teada

olime dets 2013 2,5 nädalat sri lankal rändamas. kogu selle aja jooksul ei tabanud meid ükski tervise v kõhuhäda. sõime kõike ja igal pool, ka suvalistes kohalike nn sööklates, ostsime ka tänaputkades müüdavaid pirukaid. jõime ainult pudelivett, pesime sellega ka hambaid. Kulutus toidule- oleneb kus sa sööd ja mida sa sööd. kõige odavam on praetud riis köögiviljadega ja nende curry. colombos maksime õhtusöögi eest 900 ruupiat- kaks suurt taldriku täit praetud riisi(tõesti suur), kaks koolat, kaks kanakoiba, maja poolt deville krevetid. samas lõunas rannas oli üks praad 1300 ruupiat- 10 grillitud krevetti, friikad, salat, puuviljad. seega seinat seina, oleneb kus sööd. liikusime kohaliku transpordiga, eelmistasime rongi, sest bussid olid kogu aeg rahvast pungil. seega kui mirissast colombosse lähete kasutade rongi, hommikul läheb nn ekspressrong. ostke pilet teise klassi vagunisse ja saate nautida rannikuäärset elu ja kohalike tegemisi. Mirissa järgi saan aru et soovite rahulikumat randa, me viibisime ühe osa puhkusest lõunarannikul- dickwella rannas. olgugi et oli dets jõulude paiku siis mõni päev olime rannas ainult meie- 2 km vasakule ja 2 km paremale, ei kohalikke ega turiste. super rahulik rand. Julgustan ka rollerit rentima, niimoodi näeb natuke rohkem ligikaudseid külasid, mägesid jne. olge valmis suhtlema- kohalikud soovivad hästi palju jutustada, absoluutselt igal pool ja kogu aeg. naeratage:) Kui miskit huvitab veel siis anna aga teada

Adam`s Peaki külastuseks olulisi ettevalmistusi pole vaja. Meie pere noored (kolmkümmend ja alla selle)võtsid sinna kaasa vahetusriided, taskulambid (kuna õhtul hotellist vaadates oli rada pime) veidi näksimist ja vett. Viimast kulus neil vist üksjagu, kuna olid suht tipus ühe pudeli veel ostnud ja seal osati selle eest hinda küsida! Vist oli 400 ruupiat. Nad ise rääkisid, et kuna oli pime ja tippu ei näinud, siis oli kergem ronida. Eesmärgiks võtsid ikka ja jälle järgmise valgustatud koha. Kokku kulus neil üles minekuks 3h. Tippu jõudes oli hea kuivad riided selga panna. Hommikul hotelli tagasi jõudes olid nad väga väsinud, aga õnnelikud (noorpaari värk) Hiljem kulus neil valuvaigistavaid kreeme ka üksjagu ja lonkasid veidi. Kõhuhädad meid oluliselt ei tabanud, kuigi paaril korral oli mul sees kuidagi õõnes tunne küll, siis võtsin ühe Smecta ja korra mägedes sõites, kui auto väga raputas, siis sõin 4 söetabletti korraga ja kõik oli jälle korras. Tõsisema häda puhul peab ikka arsti või apteekeri poole pöörduma. Kuna mina ärkasin hommikuti enne päikesetõusu, siis sain ka veidi sääskedelt pureda. Kasutasin "Pliksi" kupuleevendajat ja taruvaigu saialille tinktuuri. Suurtest, punastest, sügelevatest kupladest rääkisin juba eelnevalt. Olen mõelnud, et ehk oleks pidanud peale suurt vihmasadu jalad puhtaks pesema, kuna igas veidikenegi korralikumad tualetis on pesemisvõimalus olemas. Sõime paljudes erinevates kohtades erinevaid sööke. Jõime pudelivett, aga hambaid pesime kraaniveega. Ühes Mirissa ranna restorani kööki nähes tabasid mind küll külmavärinad, aga söök oli selleks hetkeks tellitud ja elus oleme siiani. Hindadest- kuna seal armastati käsitsi arveid kirjutada, siis on mul mitmed alles. Kann kohvi u. liitrine 250 rp. (Kuna ise olen varajane ärkaja ja soovin kohe kohvi juua, siis oli mul kaasas kohv ja väike keeduspiraal. Õlu 0,7 pdl 250rp. Vesi 1,5 l 100rp. ) poes maksis 50-80rp Karastusjoogid (vist olid 0,5) 80-100rp. Nuudlid munaga/kanaga 350-500rp. Rice&Curry kanaga/kalmaariga 450-700rp Fritüüritud kalmaarid 600rp. Pitsa mereandidega 600rp. Sri Lanka omlett 200rp. Kreveti kreemsupp 350rp. Juustu/kana rotti 350-450rp. (Magusaid šokolaadiga sõime ka, aga nüüd avastan, et arvel polegi, vist maksid 250rp.) Tomati-sibula salat 350rp. Praetud banaanid jäätisega 200rp. Curd meega 200rp. Kõige kallim õhtusöök neljale rannas maksis 6700rp. ja see sisaldas 4 kokteili, pudeli valget veini, pudeli vett, rotti kalaga, rotti mereandidega, pasta tuunikalaga ja praetud kalmaarid riisiga. Kõige kallim päev rannas koos lõunasöögiga kahele maksis 5456rp. ja selle eest saime pudeli vett, pudeli õlut, pudeli veini, devilled krevetid, mereandidega nuudlid, fritüüritud sibularõngad ja valik jäätist marmelaadi ning šokolaadiga. See arve sisaldas ka 10% teenindamise eest. Ja täitsa tasuta kõndis minu tooli alt läbi päris suur varaan. Õhtusöök jookideta, mis tellisime majutuse perenaiselt maksis 2000rp. neljale. Igal hommikul ta küsis, et mida soovime. Kahel korral sõime grillitud kala (Dallu ja Parava-tänud Siddharthale siin tripis, kes seda soovitas), kahel korral praetud krevette mmm...ja sinna saabudes esimeseks õhtuks oli ta meile valmistanud Rice&Curry kana,juurviljade ja jumal teab millega veel, aga see oli ikka väga väga vürtsikas. Kalale ja krevettidele lisaks pakkus ta riisi, nuudleid, kartuleid ja värskeid ülimaitsvaid salateid. Kord, kui palusime kartuleid keeta vaid soolaga, vaatas ta meid kummaliselt ja oli õhtuks kartulid praadinud õli, porru ja erinevate maitseainetega. Väga hea oli, aga portsjonid olid ülisuured. Kallim lõunasöök neljale Tissamaharamas, kus valisime odavamad söögid, maksis 6127rp. ja sisaldas loomaliha mingis kastmes, tomati suppi, praetud siga, nuudlid kanaga, tass teed, kaks suurt klaasi õlut ja kolm capuccinot. Toidupoodidest: Suurematest hakkas silma vaid Food City. Mõned tšekid on alles, kui hinnad huvitavad. Seda Mirissas pole, aga seal on väiksemaid poode, mis müüvad vett, näksimist, puuvilju, kreeme, šampooni jne. Mirissast käisime Galles bussiga, pilet maksis 57rp.ühele üks ots. Jalutasime vanalinnas, shoppasime veidi ja käisime pangas raha vahetamas, aga see viimane protseduur oli väga aeganõudev ja mõttetu. Pank oli ülerahvastatud. Pass peab kaasas olema, avaldus täita ja siis oodata ja oodata, kuni mitme inimese käest käib läbi sinu avaldus, raha ja pass. Kurss oli ka kehvem, kui suvalises rahavahetus punktis. Veel käisime Weligamas, see oli lähim linn Mirissale. Bussipilet maksis 20rp. Ja tukk-tukkiga edasi-tagasi maksis 600rp. Noored käisid ka Mataras, aga see linn erilist muljet neile ei jätnud. Nad tutvusid seal kohalike noortega, kes tahtsid oma inglise keelt nendega harjutada. Veel käisime järvel, millest olen eelnevalt kirjutanud. Mirissas on ka üks tempel. Meie päevad möödusid põhiliselt rannas puhates ja suurtes lainetes möllates, seal tasub rand otsast otsani läbi kõndida. Ühel päeval kõndisime rannal peaaegu lõppu välja. Kui ookeani poole vaadata, siis paremale poole. Seal saime lamamistoolid puude alla varju. Varsti avastasin, et ühes kohas on rahvas rinnuni vees ja laine ei löögi üle pea. Läksin siis vaatama, seal oli väike laguun ja merelainete eest kaitses riff, vat nüüd oli mõnus vees olla. Saab ka snorgeldada, samas restoranis lõunatada ja pärast võrkkiiges väike siesta teha. Kuna pidasin reisikirja, siis küsimuste korral saan oma märkmed üle vaadata ja vastata. Kahjuks siin külmas ja tööl käies hakkab juba kõik ununema. Oli see unes või ilmsi?

tänud tänud tänud. siin palju kasulikku infot. Usutavasti saab kõik veebr keskel ilmsiks- hetkel veel unes.-)

Kuidas on rannaolud Kalutara piirkonnas??

Ise ka alates 7 sep. seal piirkonnas köik soovitused tere tulnud.