Venetsueela reisikava

Olen planeerimas 17 päevast Venezuela reisi. Piletid olemas. Esialgne plaan on paigas, ent on mõned "agad", mida ehk siinkirjutajad kommenteerida oskavad.
Plaan on järgmine:
Caracas (kesklinn/vanalinn)- 1 päev (suurlinna melu).
Henri Pittieri national park- 1 päev (pisut hipilikust)
Coro (liivadüünid) - 1 päev, ööbuss Meridasse
Merida- telerifco, Pico Espejo (saab "mäge vallutada")- 1 päev (jääda kauemaks?)
ööbuss Ciudad Bolivari. Angel Falls expedition, 3 päeva (jungli matk, juga)

ja nüüd on küsimus: minna bussiga edasi Puerto Ordazi, kust lennukiga Isla Margaritale?
Kas kogu selles elamuste hunnikus üldse Isla Margarita suudaks midagi pakkuda? Tundub olevat üks kuurortsaar, kus suuri vaatamisväärsusi ja elamusi nagu ei leia?

Edasine plaan oleks:
laev Trinidadi Port of Spain. Asfaldijärv. 1 päev
laev/lend Tobagole. 5-6 päeva. Buccoo beach (Sunday school party), kohalik jungel saare keskel. Rannapuhkus, ühe sündmuse tähistamine.
Tagasi Tobagolt läbi Trinindadi lennuga Caracasesse ja otse järgmise lennuga kodupoole.

Vot selline plaan. Kes arvab, et kiireks läheb, siis igasugused kommentaarid on teretulnud. Olgu öeldud, et Mehhiko reisikava oli meil samuti tihe, mis tegigi sellest senini "elu reisi". Seal näiteks Tulumis (piltilusas rannas, maapealses paradiisis!) hakkas meil 1 päevaga juba igav ja liikusime päev varem Playa del Carmenisse tagasi kui olime algselt plaaninud.

Caracases ei soovitatud mul peatuda,vaid kohe edasi sõita,soovitan seda teistelegi.Kohalikke "bolikoid" (bolivar fuerte)soovitan vahetada lennujaamas,seal saab kaubeldes kõige parema kursi ja kaasa võtta soovitan USD,eurot vahetati kehva kursi ja pika hambaga.Caracases(linnas siis) ja mujal rahakurss märksa viletsam ja väikesi kupüüre ei taheta eriti vahetada.Läbi neti suht keeruline hotelli bronnida,hostelid kui sellised Caracases paraksiselt puuduvad.Ja hotellid on kallid ning eos tuleb arvestada,et sooja vett ei ole ning õhtuti on elektrivarustusega kitsas käes.5 staridel muidugi omad genekad olemas.
Merida "teleferico" ei tööta juba aastat 10,Chavezil pole aega sellega tegeleda sotsialismi ehitamise kõrvalt.Ja turiste Venezueelas pole,ise kohtasin 3 turisti kolme nädala jooksul.
Ööbussid on tase omaette,kindlasti sulejope kaasa,konditsioneere ei regullita - need on kas katki või maximumi peal...
Angel Falls tasub kaasa tegemist,samuiti savannis Los Llanos loomavaatlus.
Margarita sobib juhul kui tahad igavleda ja maksta mandri hindadest 2-3x rohkem.
Lennu-ja laevaühendus saartega pole samuti Venezuela pealiku Hugo prioriteet,muidu hoidku jumal,venetsueelalased näevad kuidas väljaspool sotsialismi elatakse...
Kogu menüü 17 päevaga ära teha on suht keeruline,seal ei välju bussid,lennukid,laevad siis kui nad peavad väljuma,vaid siis kui nad suvatsevad väljuda.

Mis ajal käisid?
Praegu pakub läbi neti küll Caracase hotelle ja LP reisijuhis kah odavamapoolsete kontaktid olemas.
See oli väga hea, et ütlesid et telerifico IKKA VEEL ei tööta. Leidsin virtualtourist´ist aastatetaguse kirjutise kus öeldi et ei tööta ja lootsin et no nüüd ikka ehk juba töötab.
Ööbussidega on kogemus olemas. Ega need Mehhikos paremad ei olnud, aga võtame vanad magamiskotid kaasa, mis on plaanis peale Angel Fallsi, kus neid kah vaja läheb, ära visata.
Los Llanose osas olen olnud kahevahel. Kas ikka tasub? Asi ei ole hinnas, vaid et see on 4 päeva. Muidugi anakondat ja piraajat püüda oleks vahva, kuid reisikaaslasele tundub see kuidagi võlts. Või siiski mitte? Oled ise sellel retkel käinud? Kanuurafting viimasel päeval ei teita kah just elevust.
Margarita saart on kiidetud kui ilusat kohta. Kes kariibidest seal vaid käinud, sellele ehk ongi. Sellep küsingi et kui niigi Tobagole minek, mis on piltilusate randadega ja mitte nii käidud koht, siis kas on mõtet IM-le üldse ronida (et märk maha saada)?
Busside osas jah tunnist-kahest hilinemisest olen lugenud, kuid laevad, mis peaks regulaaselt käima ja lennukid, kellel ju õhukoridorid ja lennurajad on bookitud.. hilinevad?
Palju peaks jätma Trinindadi-Caracase ja Caracas-Frankfurt lennu vahele? Ja kas tagasiteel kuidagi lennujaama saabumis/lahkumismaksu vältida ei annaks (transiitreisijana)?

Käisin veebruaris-märtsis 2010.
Los Llanosega jäin ise väga rahule.Tuuride pakkujaid on palju ja programmid on ka erinevad,aga kuna juba eelpool mainitud turiste võib ühe käe sõrmedel lugeda,siis kannatas ka kõvasti kaubelda.Meil oli Llanose giidiks LP-s kiidetud Tony Martin.
Anakondaga maadlesime,piraajasid püüdsime ja sõime õhtusöögiks friteeritult(väga nmaitsev oli).Veel käisime paaditripil mööda jõge ja päeva hobustega ratsutamas,mulle sobis.Võltsi polnud midagi,kõik oli vägagi ehe.
Caracases pikalt ei peatunud,kuna õhtuti kokkuhoiu eesmärgil tänavavalgustus ei põle,ei ole väga tervislik pimedas jalutada.Kohalikud varjusid peale 19.00 oma kõrgete okastraataedade taha.Käekellade,kaelakettide,sõrmuste ja kaameratega ei maksa ka hämaras eputada,vabastatakse nendest üleliigsetest asjadest suht kiiresti.Ka päise päeva ajal teel lennujaamast Caracasesse lukustas taksojuht autouksed ja öösel iseenda ohutuse pärast foori punase tule taga ei peatuta vaid sõidetakse edasi...
Hispaania keele oskus on väga tarviline vara ilma selleta VÄGA keeruline suhelda või head diili teha.
Sai käidud ka väike suts üle piiri Kolumbias,mis oli võrreldes Venezuelaga paradiis.
Maalt lahkumise maks jõudis kerkida minu sealviibimise ajal reipalt kuna riigikassat on ju vaja kuidagi täita miks mitte väheste turistide arvelt.Mäletamist mööda sain 40 $ hakkama.
Transport ei liigu mitte mingisugust graafikut pidi ja see oli meeletu ajaraiskamine(siselend hilineb 5 tundi jne.),seega sõitsime väga palju autoga,bensiiniliiter oli eegus 0,50.

Olin Venezuelas 21 päeva 2009. a. juulis.
Trivandrumiga olen nõus sells osas, et Caracas on ohtlik. KINDLASTI tuleb väärisesemed hoida peidus ja kui on fotokas, siis seda tuleks hoida seljakotis aga mitte mingis pätte ligimeelitavas eraldi kaamerakotis. Pimedal ajal võtke pigem takso, kui just ei peatu otse metroopeatuse kõrval.
Samuti on õige see, et hispaana keele oskus teeb reisi odavamaks, huvitavamaks ja turvalisemaks.

Samas ei ole ma nõus busside graafiku oas. Minu kogemus oli, et transpordiühendus on suuremate linnade vahel päris tihe. Mõnel pool liikusid marsruuttaksod ja teisal bussid. Kui bussil oli väljumisaeg graafikus kirjas, siis üle poole tunni reeglina ei mökutatud.

Kokkuvõttes- 17päeva teie planeeritud tuuri peale tundub ikka päris intensiivne. Tehtav, kuid intensiivne. Trinidadil ja Tobagol ei ole käinud, nii et oska seda lõiku kommenteerida. Küll aga soovitan Roraimal ära käia. Minu jaoks jäi see Venezuela üheks huvitavamaks kogemuseks.

Olen seal täpselt 17 päeva ka ise ringi kolanud. Ühel mehel on siin väga vana ja vale info. Teleferico töötab väga hästi, küll viis see mind otse pilve sisse kust midagi ei paistnud. Los Llanos, anakonda püüdmine, ahvid, piraajad jätsid kustumatu mulje. Isla Margarita unusta ära. Just dzungel, loodus jne. on see kuhu tasub suunduda. Bussid sõidavad väga korralikult, ainult kliimaseade on põhjas ja seal öösel külm. Ligi viiemeetrise anakonda saime kätte, korralikud pildid kuda seda viiekesi õlgadel kanname.

Mida selle anakondaga siis pärast tegite?

Mulle hakkab see anakonda värk üha enam meeldima. :)

Sel juhul jätaks Caracase, H. Pittieri pargi välja? Coro?
Pigem siis sedapidi:

  1. päev ööbuss Caracasest Ciudad Bolivari
    2.-4. Angel Falls, ööbuss Meridasse (LP väidab nagu sõidaks ööbuss)
    5.-8. Los Llanos + telerifico (kui töötab)
    9.-10. päev Coro (?) ja läbi Caracase kohta kust laevaga Trinidadi saab
  2. Trinidad
    12.-17. Tobago (17. päev on pigem tagasisõit juba puhtalt)

Küsin puht uudishimust, et kas Caracas on ohtlikum kui Mexico City? Võimalik, et see on nüüd väga rumal küsimus, aga sry.

  1. Angel falls on 3 päevaga tehtav (2h lend sama päev paadisõit (Ca 4-5h), järgmine hommik juga vaatama (ca 3h matk edasitagasi), ja siis paadiga tagasi, soovitaks ühe päeva turismikülas (Canaimas) veeta, ujuda ja võimsaid koskesid nautida. Lend tagasi Ciudad Bolivari 2h.

  2. Karta on et ööbuss meridasse võtab ka pool järgmisest päevast ja kohale jõudes olete nii väsinud et selle päevaga peale ööbimis- ja söömiskoha otsimise midagi muud teha ei jõua. Telerifiko vaevalt et töötab, kindlasti ei töötanud aasta tagasi.
    Hea poolepäevane ettevõtmine Meridas on paracliding ja ühepäevane tuur lähedalolevaid kuumaveeallikaid külastada.
    Meridast Los Llanose tuurile sõit kestab terve valge päeva ja tagasi sama (sõit üle mägede, vaadake kaardilt). Seega miinimum tuuri kestus 3 päeva, samuti ei pruugi te kohe tuurile saada, sest tuuripakkuja ei saa gruppi täis (karta on et nad alla 4-5 inimese tuuri ei tee).
    Edasised kohad on omal külastamata, ei oska kommida.

Kindlasti magamiskott ööbussi kaasa!!!

Angel fallsi müüakse 3 päevaseid ekspeditsioone, mille plaanisime võtta. Olen erinevaid pakkujaid uurinud ja kõigil on 3 või 7 päevane reis. 3 päevane tundub väga optimaalne- 2 ööd võrkkiiges jne
Ma just mõtlen Los Llanose osa. virtoaltouristis eiriti ei ole kiitvaud noote, et pigem tavaline. Ise lugesin tutvustusest- loomade osa tundub igati vahva, kuid seda ju korraldajad garanteerida ei saa. Kaaslasele tundus anakonda püüdmine liiga kommertslik... Selle kohapealton kõige suuremad kõhklused.

Ja huvitav huvitav- kas siis telerifico Meridas töötab v mitte? Kes on viimati käinud? Tippude vallutamine on saanud juba üheks harjumuseks ;)

Los Llanose tuuri anakonda püük toimub põhimõttel, nagu läheks Pärnumaal sõbraga metsa, kes lubab sulle jänese metsast kinni püüda (mingit valveanakonda seal nööriotsas Sind ei oota) ja siis ongi nii, et 70% tõenäosusega nad selle leiavad. Meie tuuril muutus see juba üsna ebatõenäoliseks, kuid pea kahetunnine otsimine kandis lõpuks vilja. Sama anakondaotsimise retke üks osa on piraajade püük, mis hiljem õhtulauale serveeritakse.

Tippude vallutamise kohapealt küsimus? Kuidas kõrgusehaigusega lood on? Meil läks 3500m üle merepinna nati pahaks ja ainus soov oli sealt alla saada.

Meie reisikokkuvõttes on kirjas ka tuuripakkujad keda kasutasime. http://www.trip.ee/node/55519

Kaks aastat kinni olnud Merida teleferico igatahes augusti alguse seisuga veel ei töötanud, uurisin ka netist ning kohaliku lehe väitel avatakse see alles kahe aasta pärast: http://www.eluniversal.com/2010/02/24/pol_art_teleferico-de-merida_1772448.shtml

Los Llanosel ise pole käinud, kuid tuttav, kes käis, jagas vaid kiidusõnu ja oleks isegi veel korra läinud.
Margariitale samuti ei jõudnud, kuid ma arvan, et kui Trinidadi ja Tobagosse minek, siis võib Margariitale minemata jätta, T&T-s peaksid olema samuti imeilusad rannad ning kui sinna niikuinii plaan minna, siis ei jää Margariita jaoks eriti aega ning ma usun, et 1-2 päevaks pole ka mõtet minna. Lisaks eks ta ole ka turiste täis. Pigem soovitaks siis minna hoopis Morrocoy rahvusparki (või Chichirivichi randa), kus ilusad rannad ning võib ka lanchaga (väikese paadiga)lähedastele saarekestele sõita.
Corosse soovitan kindlasti minna. Liivaluited jätsid mulle küll suurepärase mulje. Kuid luidetel üle 2 tunni ei lähe (ega suuda ka olla selle palavusega), seega jõuab samal päeval ka Coro vanalinnas käia ja õhtul veel mõnele ööbussile istuda.

Gran Sabana, Canaima ja eelkõige Roraima on ka kõik külastamist väärt kohad, aga ilmselt jääb ajast puudu.

Meridasse tasub minna ka vaatamata suletud telefericole. Seal võib mõnelt kohalikult reisibüroolt võtta mõne retke mägedesse, kuid tunduvalt odavamalt saab ise bussiga nt. La Culatale sõita ning sealt mäest üles matkata, tipus avaneb imeilus vaade. Minna tuleks aga hommikul, et mitte tagasitulekul pimedas eksida. Samuti on Merida linnas erinevaid tippe, kuhu matkarajad viivad. Kui tõesti soov midagi eriti kõrget vallutada, siis Pico Bolivari otsa korraldatakse ka matku, mis paraku on üldjuhul nädalased ja vahel nõutakse ka eelnevat mägironimiskogemust.

Mis eespoolt silma jäi siis: bussid üldjuhul väljuvad enamasti graafikupõhiselt kuni tunnise hilinemisega, mitte rohkem, kuid busside kohalejõudmine võib küll vahest mitu tundi hilineda, olenevalt liiklusest, (vahest korraldab politsei ka terve bussitäie reisijate pagasite läbiotsimist, mis ilmselgelt aega võtab, kuid see on pigem erand); (turistide puuduse üle pole ka põhjust muretseda, sest kuigi enamus neist Margariitalt kaugemale ei jõua, jätkub neid siiski ka sisemaale, eelkõige Meridasse, isiklikult arvan, et mida vähem turiste, seda parem:)

Teneferico juuni lõpu seisuga tegi vaid tühisõite ehk reisijaid peale ei lastud. Väidetavalt on see suletud olnud juba müned aastad.

Trippe tehti ka siis, kui grupiks oli vaid 2 eesti seljakottarit: Orinoco, Llos Lanos.
Ööbussid ei hilinenud ja magamiskott sai edukalt asendatud soojapesu (võtab vähem ruumi), fliisi ja suusasokkidega. Juunis ei olnud vaja Canaima tripil magamiskotti, saad oma kiiku teki kohapealt.

Päevased bussid stardivad suure tõenäosusega siis, kui bussitäituvus enamvähem 100%, ka seda ei tulnud oodata üle poole tunni.

Hispaania keeleta saab hakkama, küll on see raske lõuna pool ja maapiirkonnas (Llos Lanos). Meridas kohtasime meest, kes teadis kus ja mis on Eesti.

Canaima ja Salto Angel on külastamist väärt!

Olen nüüd niipalju uurinud ja teemaga edasi liikunud, et teinud kavasse väikesed muudatused, kuid ikka on lahtisi kohti:

  • Caracas- kesklinn. Kas cable car´iga tasub sõitma minna. Meridas telerifico ei tööta, mõtlesin et sõidaks siis CAracase panoraami vaatama.
  • Henri Pittier NP või Morrocoy NP- rand. Aga kumb? Henri Pittieri parki tuleb 2h sõit, eeldan et mööda fantastilist maastikku. Morrocoys aga on kena saarestik, mille päevatuuri mööda randasid võtaksime. Kumba külastada?
    *Merida ja Catatumbo. Võtame 3 päevase tuuri- kuumaveeallikad ja kohvi istandused ning looduslik fenomen- välk ilma müristamiseta. Telerifico ei tööta ja jääb ära.

Kuidas saada Meridast Ciudad Bolivari? Leidsin et keegi on sõitnud vAlenciasse bussiga ja sealt lennanud Puerto Ordazi (ja sealt edasi bussiga), kuid ma ei leidnud seda lendu. Ainult bussiga läbi Caracase oleks liig.

  • Angel Falls 3 päeva

ja edasi Trinidadi ja Tobagosse. Aga kas laevaga või lennukiga?
Laev läheks Gürijast, lend aga Caracasest.
Kas laev läheb kah Caracasest Trinidadi Port of Spaini?

Valik Morrocoy või Henri Pittier NP on keeruline, sest mõlemad on kindlasti külastamist väärt. Rannad on mõlemas piirkonnas kaunid ja kindlasti ei tasuks piirduda päevatuuriga. Henri Pittieri rahvuspargis on imekaunis rand Puerto Colombias, mis on väga armas väike asula. Morrocoy NPs olevad linnad, kust saartetuuridele minna, ei avalda muljet. Reisisin Venezuelas paar aastat tagasi, aga võib-olla annab meie reisikiri http://airav.travellerspoint.com/ siiski mingit kasulikku infot, sest käidud sai enamikes neis kohtades, kuhu plaanid minna. Igal juhul väga soovitan Venezuelat, tahaks sinna kindlasti veel minna, aga praegu on planeerimisel Colombia :)

Tere Kendra kas sa oskad öelda kui palju maksab laevapilet Guiriast Port of Spaini ja kaua laev sõidab sinna.

Tere, põhimõtteliselt ma varastega mingeid diile ei tee, kuid loodan, et varastad vaid oma külmkapist ja näit. õlle kõrvale.
http://www.bugbitten.com/guide_blogs/destination/Venezuela/Guiria/2690.html

Caracase kesklinn, mida vaadata tasub on väiksem, kui Tallinna vanalinn:-) Caracase cable car'iga sai mäe otsas ära käidud: ausalt öeldes erilist muljet ei jätnud. Kui Puerto Colombiasse kavatsed minna, ürita reede peale tuunida bussisõit. See oli ikka päris raju, mis seal bussis toimus: vana selline ninaga fordi buss, mis oli noori täis, kes läksid nädalavahetust randa veetma. Bussijuhid on oma bussidele korraliku tümaka sisse kruttinud, mis on loomulikult sellistel puhkudel põhja keeratud, samuti on võimalusel põhjas ka gaasipedaal. Huvitavaks teeb asja see, et sõit toimub üle mägede, parem kui on väljas pime. Kui oma alkot pole, siis ära muretse, pakutakse.
Catatumbo osas, kes seda vaatamas käisid, eriti rõõmsad ei olnud. Meridas, kui jõudu on, tasub võtta mägimatk, näiteks kolmepäevane.
Angel Falls osas, kui vett on vähe pole erilist efekti. Parim selles regioonis Roraima jalgsimatk, ajaliselt Sulle kahjuks vist ebasobiv, 5-6 päeva.
Me olime kohal ühe kuu ja jäi aega puudu, selles valguses, tundub Su programm päris ambitsioonikas:-)

Tere!
Lugesin eelnevat postitust ja tuli meelde üks meie reisil kuuldud lugu Caracasest.
Trekking Roraima Tepuy matkal oli meil üks pakikandjatest esimesi päevi ametis. Giid ja pakikandjad rääkisid õhtuti lõkke ääres legende ja muud mudru ning siis see esimesel reisil olev pakikandja rääkis, et elas ja teenis leiba taksojuhina Caracases. Seal aga läks elu nii hulluks, et ta oli sunnitud kogu perega kohe ära kolima. Üks näide tema jutust elust Caracases. Takso valge turistiga ootab ristmikul foori lubavat tuld. Üks natuke eemal aega parajaks tegeva jõugu liige märkab taksos valget rahakotti, astub takso kõrvale ja tulistab läbi küljeklaasi turisti. Taksojuht (me ei saanudki teada oli see tema) annab pagasnikust turisti seljakotigi pätile, sest kui ta seda ei tee, siis ei pruugi see ei temale ega tema perele midagi head tähendada...

Terv,
Aare

Meie Venetsueela reisi kava oli selline: 1. päev lennukilt ööbussiga Ciudad Bolivari. Kohe avamisel ostsime 3p Canaima-Angel Falls tuuri. Soovin tugevat närvi pisikeste lennukitega, meie omal ei töötanud isegi mõõdikud. Pakkisime endid mehed-naised eraldi lendudele, et lastele kodus jääks vähemalt üks vanem alles. Aga midagi ei juhtunud. Kui seal pakutakse võimalust jääda tasuta 1p kauemaks "küla vaatama" siis ettevaatust. Tegelikult on tagasilennud siis üle bookitud ja raiskate asjatult mitu päeva. Peate kindlasti saama tagasi ööbussi väljumise ajaks, muidu kaotate lisaks tasuta päevale veel 1p. Nii et lennukite- busside tagasiminekuaegdega alati arvestage.

Edasi võtsime caracasest 3p lennu Los Roquese arhipelaagile. Saab võtta snorgeldamistuure, paremates kalavaatamise kohtades on ka teisi rannalisi mõned üksikud, kes on tulnud jahtidega, kuid muidu jumalast mahajäetud koht. Ilusad kalad, ilusamad kui Mehhikos. Kaugema saare peal oli ka kilpkonnakasvandus. rand oli nii ilus, et lausa igav hakkas.
Tagasi caracases rentisime auto, et Meridasse ja Henry Pittieri sõita, sest nagu siin juba keegi mainis, maailmas ei ole olemas odavamat bensiini ja paksema asfaldiga teid. Kaardi pealt on näha, et teed on mägised. Nii et kindlasti minge ringiga ja mitte otse mägedest, kaotasime palju aega 40 km h, kuigi vaade muidugi oli vaieldamatult ilus. Tee äärest sai osta keraamikat, laamakarvadest karukesi, kohalikku kitsepiimast dulce de lechet, rippkiikesid ja muud prahti. Merida iseenesest ei ole mingi tõmbenumber, kole ta ei ole, kuid noh.. üliõpilaslinnake. Kui käisime, siis ka Teleferico ei töötanud, kuigi selle pärast saigi mindud. Henry Pittieri rahvuspark on vaieldamatult väga ilus ja ka rand oli seal ilus, suurte lainetega, aga sinna saamiseks tuleb sõita mööda kõige võikamaid mägiteid ja seetõttu kulub aega.
Coro oli kena nagu kõik sedalaadi linnad, mitte päris võrreldav San Cristobaliga Mehhikos. Düünid on nagu üks suur liivahunnik linna serval, kuhu tasub minna hommikul varakult, enne kui koolilapsed bussidega kohale jõuavad.
Ma ise Los Llanosel ei käinud, kuid need, kes käisid, olid väga rahul. Kui on kohalik tuur koos söökidega, siis poisid teevad head tööd, värsked kanad-kalad lõkkel küpsetatud, et turist nälga ei jääks. Kuna lennukitega dzunglisse palju pagasit ei saa vedada ja samuti paadimatkal ei ole lisaraskus teretulnud, siis kästi meil Ciudad Bolivaris seljakotid hotelli bambusriiulile jätta, üllataval kombel oli pärast kõik alles. Samuti jäi kaasavõetud pagasist osa Canaimas lihtsalt varikatusega majakese laua alla (kasutasime Tiuna tours, kas nad veel töötavad, ei tea) ja ruttu paati 3p varustusega, nii et pakkige oma asjad kohe sobivate kogustena. Dzunglis oodati tippi sularahas kohalikele laagripidajatele ja paadipoistele, nii et varuge pisut peenemat, metsas pole seda kuskil juurde ka enam trükkida.

Margarita saare kohta räägiti meile väga halvasti, ses mõttes kindlasti valige enne Los Llanos kui Margarita. Ise ma Los Llanose tuuril ei käinud, aga need, kes käisid, olid super rahul, kõigil muidugi ka pildid ala madu kaela ümber. Kui Mehhikos oli näiteks turiste tuubil paatidega krokodille vaatama minek, siis seal oli krokodilli juures ka "krokodillivalvur" tööl, kott puu otsas- no Venetsueelas sellist asja küll ei ole, seal see krokodill ongi otse loodusest ja kindlasti mitte kommerts. Venetsueelas on imeilus loodus. Nii et keskenduge loodusele.

Meie reisi highlightid olid lisaks jõetuurile ka juhuslikud mägikülad, kuhu jäime pimeda tulles lihtsalt ööbima. Ei olnud neid kirjas kuskil raamatus, kuid ööbisime suursuguses posadas, küla ainukeses, ja perenaine tegi kiiresti valget leiba ja imehead suppi. Serpentiinidel sõit oli ka unustamatu, seal on kombeks iga hukkumiskoha juurde panna väike mausoleum või ristike.. no mõnel pool oli neid ikka hirmutavalt tihedasti.