Viimased kommentaarid
Vaata: https://www.cbp.gov/travel/international-visitors/visa-waiver-program
Seal selgelt kirjas, et kui oled peale 1. märtsi 2011 mõnedes "no go" riikides käinud, siis USAsse enam ei lasta. 

Kui Sa vene või inglise keelt ei oska siis Sa seal üksi hakkama ei saa. Vanem generatsioon, kes üldiselt ka kodumajutusi pakuvad, räägib suhtlemiseks üldjoontes ainult vene keelt ja seda ka kohaliku aktsendiga, nii et vahel peab ka keelt oskav inimene mõtlema, mida üldse öeldi. Inglise keelega saab noorematega jutule. Nii et kui Sul majutusi ette broneeritud ei ole, siis vaevalt Sa ilma keelt oskamata endale midagi eriti soodsat suudad välja kaubelda, kui see on eesmärgiks.

Kardan, et ainult sõbralikkusest ja abivalmidusest ei piisa, kui teine ikka üldse ei mõika, mis teema üldse on. 
Muidu on Gruusia tore kant ja pakub palju võimalusi ka kohapeal kõike organiseerida. Olin seal mõned aastad tagasi 4-kesi ja majutused ning liikumised (taksod jne) organiseerisime kõik koha peal. Aga me kõik rääkisime vene keeles ka, nii et meil probleemi ei olnud.

Mul olid ööbimised kõik ette broneeritud. Viequesil telkimist tõepoolest ei näinud ja ei tea ka öelda, kui head võimalused selleks oleks. Võib-olla kuskil päris rannas, kui täitsa metsikult sinna kohale minna. Seal on palju hobusefarme ja suur osa maast on nende käes, nii et kuskil suvalises kohas võivad ka hobused vastu jalutada. Poleks vist meeldiv, kui nad õhtul kuivama jäetud rätiku või susped on hommikuks ära söönud :) Pool Viequesist on rahvuspark ja osadele aladele minekuks olevat looduskaitseameti luba vaja. Saar ise oli tore, aga Mosquito Bay on ikka sealne peamine tõmbenumber.
Mul oli seal kohapeal olemise aeg piiratud ja Arecibo-Ponce joonest lääne poole ei sattunud kahjuks. Cueva Ventana tasub ka kindlasti uudistamist. Kui ma ise nüüd uuesti läheks siis ilmselt prooviks kuskilt kaljude pealt üles leida taino indiaanlaste petroglüüfe.

Mina olin seal 2014 novembris, ööbimisi oli mitmeid nii San Juanis, Fajardos kui ka Viequesil ja iga koha hinda täpselt ei mäleta. Kindlasti ei saanud see ööbimine rohkem maksta kui 50 usd kopikatega öö (ma ööbimiste puhul tärne ja Coca-Cola automaati taga ei aja). Viequesil on olemine üldse pastoraalsem, tuleb harjuda kukkedega, kes kirevad akna taga ööpäev läbi jms. Väga suuri hotelle seal ei olegi, rohkem sellised B&B tüüpi majutused. Ja ma ei usu ka, et väga nii saab, et lihtsalt koha peale minna ja seal vaadata, mis pakkuda on, sest ilmselt majutuskohtade vähesus lubab olemasolevatel hindasid üles viia, kui pakutavaid tingimusi arvestada. Oleneb muidugi mis eesmärgid endale seadnud olete. Kui niisama päikest võtta, snorgeldada ja paadiga mööda rannikut sõita, siis oleks Vieques väga hea valik. Paremaid võimalusi selleks tasub ilmselt Esperanzast ja saare lõunarannikult otsida.
Lahtedest - Laguna Grandes on liikumist päris tihedalt, kuna kajakifirmasid on palju. Mina broneerisin oma kajakitripi seal neti kaudu päev ette, nii saab mingit mõttelist soodustust ka. Kajakid on kahekohalised. Reisid komplekteeritaksegi nii, et paarisarv sõitjaid täis tuleb. Muidugi kanali läbimine lahele tähtede valguses on ka omaette elamus. Pidevalt peab võitlema roigastega, et kogemata kuhugi mangroovi sisse ei sõidaks ja kajak ümber ei läheks. Minu kajak õnneks ei läinud, aga seda juhtus seal küll. Sama kanalit pidi lähevad ja tulevad teiste firmade paatkonnad ka, nii et kohati on seal päris kitsas ja keeruline manööverdada. Kui olete väga abitud ja jääte grupist maha siis keegi korraldajate tiimist võtab sleppi ja veab kohale. Nendel trippidel on oluline ajafaktor, et õigeks ajaks tagasi olla, sest ühe õhtu jooksul teevad firmad vähemalt 2 reisi.
Mosquito Bayl viiakse sind otse randa, sumpad läbi vesikasvude ja oledki juba lahel. Kuna seal on korraldajaid vähem ja paljud on pigem 3-4 kajakiga pereettevõtted siis on seal lahel viibimise aeg tublisti pikem ja saab sisuliselt ise otsustada, kui palju ringi sõita (oleneb muidugi korraldajast). Ja oluliselt rohkem on kalaparvi, mis oma liikumisega paadi all vee helendama ajavad. Laguna Grandes neid eriti ei olnud. Vesi helendab mõlemis samamoodi. Ujuda enam ei lubata, kuna mingid aastad tagasi oli keegi seal ujudes haikalaga kokku sattunud. Reisikorraldajad ise kinnitavad küll, et see on nii haruldane sündmus nagu hairünnak Londonis vms. Et kui kellelgi nüüd veel on kahtlust, kas ikka teha trippi helendavale lahele või mitte, siis KINDLASTI teha! :) Mina käisin Laguna Grandel ära ja tahtsin veel, seepärast sai ka Mosquito Bay tehtud.

San Juanis soovitati küll pimedal ajal mitte väljas olla. Ja osades piirkondades pannakse ka randa minevatel teedel ööseks väravad lukku eelkõige turvalisuse kaalutlustel, kuna seal pidada toimuma "mitmesuguseid asju" :) Ei läinud öösel seda ise uudistama. Päevasel ajal tundus küll kõik väga rahulik nii vanalinnas kui ka mujal San Juanis, mingit ohtu ei tajunud. Mujal väiksemates kohtades tundub elu üldse kogukondlikum ja seal ei usu turvalisusega mingit probleemi olevat. Lugesin ka ise netist, et nt autot rentides ei maksa sinna midagi nähtavale kohale laokile jätta, sest juba tühi joogitops võib tekitada kahtlust ja soovi sisse murda. Mina ütleks, et tuleb olla lihtsalt tavapäraselt tähelepanelik.

Kui teed on asfalteeritud, siis on need üldiselt heas seisukorras ja sõidetavad. Mägedes tuleb muidugi arvestada pidevate kurvide ja üles-alla kulgemistega. Kruusateede läbitavuse kohta ei oska öelda. Väiksemates linnades on tänavad üsna kitsad, kuna varasemalt pole majade ehitamisel arvestatud, et ka suur hulk autosid seal vurama hakkab. Tipptundidel on ummikud vältimatud, eriti San Juani suunal. Maanteedel tuleks ettevaatlik olla ka rekkade ja veoautodega, sest nende juhid täiesti ignoorivad teisi liiklejaid.

Ühistransporti väljaspool San Juani sisuliselt ei ole. Ainus võimalus oleks taksod või mingid jagatud taksod, mis on siis mikrobussid, kuhu niipalju reisijaid peale võetakse kui kohti on, ja alles siis hakkavad liikuma. Nii et mingeid kindlaid ajalisi plaane nendega sõites teha pole mõtet. Ma ei oska öelda, kustkohast sellised mikrokad San Juanist võiks selles suunas väljuda. Fajardos on taksod ja mikrobussid otse sadamas inimestel vastas. Seal võib ka otse juhtidelt pakkumisi küsida, st kui ka väiksemas autos ruumi on ja teised nõus, siis saab ennast ka sinna peale rääkida. Fajardo ise on selline ameerikalik "üle kogu maa laiali" tüüpi koht, kus ringi liikumiseks oleks ka mingit oma transpordivahendit vaja. St poed, sadam, laguun, ööbimiskohad on kõik üksteisest üldiselt nii kaugel, et jala seda maad käia oleks päris ebamugav ja aeganõudev. Seal mingit linnasisest ühistransporti ei ole. Autoga sõites tuleb arvestada künkliku maastiku ja väga suurte tõusu- ja laskumisnurkadega mõnedes kohtades.

Mida veel külastada. Vieques on üsna "aeg maha" koht. Väga palju suht inimtühja mereranda palmide ja kookospähklitega. Viequesil on ka üks tore musta liivaga rand, kus pinnas on sisuliselt vulkaaniline rauapuru. Jääb hästi magneti külge, kui teaduslikum huvi oleks järele kontrollida :) Viequesi linnad on kompaktsemad, nii et pole suurt probleemi ka jala hotellist õhtul baari või mujale linna peale minna.
Puerto Rico saarel on loomulikult kuulus Arecibo observatoorium, mis peaks veel hetkel olema maailma suurim teleskoop. Seda saab siis niiöelda äärest vaateplatvormilt näha, kuigi koha peal öeldi, et mingitel päevadel on ka "all inclusive" paketid, kus saab minna lisaks kupli alla. Selle kohta saab ilmselt alles kohapeal uurida.
Observatoorium asub sisemaal mägedes, eemal samanimelisest linnakesest. Arecibo linn on rannikul ja kuskil selle lähedal pidada olema üks hästi liigendet rannaala, kus seitse suurt kivikaart otsaga merre laskuvad. Sinna kahjuks ei jõudnud.

Juhuks kui kellelgi oleks veel soovi sealseid helendavaid lahtesid külastada ja tahaks teada. Puerto Ricol on tegelikult neid kaks, üks Fajardo lähedal Laguna Grande ja teine siis Viequesi saarel Mosquito Bay. Mina käisin mõlemil, väga ulmeline kogemus :) Helendus meenutab mingit radioaktiivset substantsi, mis iga vee häirimise peale tekib. Fajardos on palju firmasid, kes Laguna Grandele kajakkidega väljasõite teevad ja pimeda saabudes läheb siis lahel suureks sagimiseks. Seal on firmad omavahel ajad ära jaganud, kes millal oma grupiga alustab, et päris üksteisele jalgu ei jääks, aga kunagi ju ei tea, kui osavad kajakitajad seltskonda satuvad (kas keegi läheb oma alusega ümber jne). Kindlasti tuleks eelnevalt registreerida ja endal tuleb lihtsalt õigel ajal lahe ääres kohal olla. Grupid saavad kergesti täis ja kui mina käisin siis vabu kohti ühelgi firmal ei jäänud. Laguunile sisenemine käib läbi mangroovidest ümbritsetud kanali ja üsna pilkases pimeduses. Ärge ehmatage, kui puude otsast mõni iguana teile paati prantsatab :) Kanal on üsna pikk ja suur osa sõidust kulubki selle läbimise peale.
Viequesisse ja teistele lähisaartele on regulaarsed praamisõidud Fajardost, minu mäletamist mööda päris mitu korda päevas. Sõidugraafikut tasub sadamast uurida. Mosquito Bayle teevad reise samuti paljud firmad. Mina sain enda tripi organiseeritud hotelli kaudu paar tundi enne pimeda tulekut ja sain seepärast suisa privaatsõidu, nii et võisin lahe peal olla nii kaua kui tahtsin. Huvilised võetakse hotelli juurest peale ja viiakse-tuuakse reisikorraldajate poolt kohale. Teed päris Mosquito Bay lähedal on täis põhjatuid auke ja porilompe, nii et omapäi ja enda transpordiga ma sinna sõita ei julgeks. Ja ranna äär Mosquito Bayl on täis vetikaid, mille peal on üsna kerge libastuda. Mosquito Bay on tsipa suurem ja pole nii ülerahvastatud. Seal on ka rohkem kalaparvi, kes kajaki alt läbi sööstavad ja oma liikumisega vee alla helendavaid kiiri tekitavad.
Mingeid asju nendele lahtedele minnes endaga kaasa võtta pole mõtet, kõigel on oht märjaks saada. Igatahes soovitan kindlasti külastada, kui keegi sinnakanti minemas on.

Olin Batumis koos sõpradega 2014 augustis ja ööbimiskoha leidsin bookingu kaudu. Üldiselt on sealkandis reegel, et hotelliomanikud tunnevad isiklikult tervet nimekirja taksojuhte ja kui vaja sõita, saab transporid juba hotellis kokku leppida. Samamoodi tegime seda Mestias, Kutaisis ja Goris. Ning mingit jagelemist hindade pärast polnud, maksime nii nagu hotellis kokku lepitud sai.
Vene keeles on seal võimalik kenasti hakkama saada nii et mingit jagelemist hindade pärast ei tekigi.

Šveitsi rongiühendused on väga head. Sõiduplaanid: http://www.sbb.ch/en/home.html
Seal saab otsida ka Milanost algavaid reise. Saab ka pileteid ette osta, kuid ei usu, et selleks suurt vajadust on.
Milano raudteejaamas on piletijärjekorrad äärmiselt pikad, aga on ka ridamisi piletiautomaate, kust saab ilma järjekorrata samu pileteid osta. Samas töötajad oskavad selgitada ümberistumisi või aidata rongi valida, juhul kui võimalusi on mitu.

Käisin eelmisel aastal ja mulle meeldis kõige rohkem Sevastopolis - väga nostalgiline linn, nõukogude perioodi olemust on kenasti säilitatud :)
Rannaäärsetest kohtadest on ehk kõige huvitavam Koktebelis, kuna sealne rannik pakub huvitavat avastamist ja Koktebel ise on muude paikadega võrreldes vabameelsem :) Ikkagi 'strana konjakov' nagu seda piirkonda seal nimetatakse. Mööda rannikut liikudes tunduvad lõpuks kõikide linnakeste naberezhnajad üsna sarnased.
Mulle meeldis iseenesest ka Kertši piirkond, peaasjalikult mudavulkaanide pärast. Neid on seal tegelikult üsna keeruline leida, sest ühtegi konkreetset teejuhist sinna ei ole ja kui lõpuks mööda tühje välusid tammudes ühe leidsingi siis õnnestus mul sinna lõpuks kuni põlvedeni sisse vajuda :) Ei maksa ikka minna väga lähedale.
Marmorkoopad jätsid aga mõnes mõttes pettumuse. Tundub, et enamus saalidest seal on juba ammu ära rüüstatud. Koobastega karstialasid on seal kohaliku kaardi järgi muidu päris palju ning kui nüüd uuesti läheks siis teeks tutvust nendega.