Trip.ee

Vabandust, aga $50-$60 on üle makstud. Sõltub muidugi täpsemalt asukohast ja kuupäevadest, aga $30+- (päev) (sisaldab LDW ja SLI) eest on saadaval nii SUV-id (a la RAV4) kui ka full size (a la Camry) . 

Kui sõidukil on kaskokindlustus ja soovid, et sellest ka Türgis kasu oleks, siis kontrolli kindlustuslepingust, et kas see ka Türgis kehtib. Üldiselt on kehtivuspiirkonnaks Euroopa majanduspiirkonda kuuluvad riigid, kuid osad seltsid annavad ka laiema kaitse. Kui see Türgis ei kehti, siis küsi seltsist, et kas Türgi reisi ajaks oleks võimalik saada lisakaitse. 

Siit leiab info viisataotluste juurde lisatava broneeringu osas: https://www.schengenvisainfo.com/flight-itinerary-visa-application/

Minnesota osariigi põhjaosas on üpris suur soomlaste kogukond. Suurem
ränne toimus küll 19. Sajandi lõpul, kuid järeltulijad on Soome kultuuri hoidnud. Seal peaks olema nii mõnigi muuseum ja ka sauna peaks saama. Kui on
huvi, siis vast leiad netist ka rohkem infot selle kohta.  

Kui keegi on hiljuti Marokot külastanud, siis pakuks huvi ka Maroko antud teema võrdluses.

Momondo leiab nendeks kuupäevadeks 165€+pagas millest üks ots on Jetblue-ga. Nende pagasipoliitika tundub esmapilgul samasugune olevat kui Deltal, aga peaks täpsemalt üle lugema. Lennujaamad ka teised ehk Palm Beach ja Fort Lauderdale. 

Vähemalt Delta lehel ( https://www.delta.com/content/www/en_US/traveling-with-us/baggage/before-your-trip/checked.html/#DetailsRules ) ka sama jutt kirjas ning hinnaks 30$ (kuni 23kg) suund:

Valisin enne 5-tärni hotellid ja siis tekkis see kast juurde. Kui seda valikut ei lisanud, siis ei näinud samuti. 

Bookingus kuvab, et Royal Casino Spa & Hotel Resort-is peaks olema. Lisaks 2tk Jurmalas. 

https://www.euronics.ee/t/54644/ilu-tervis-ja-sport/pagasikaal-beurer/732-12

Üks oluline asjaolu reisikindlustuse puhul, mida ka siin tripis sageli segamini aetakse, on see, et reisikindlustust ei pakuta üldjuhul koguriskikindlustusena vaid kindlustuskaitse katab ainult konkreetselt lepingus (tingimustes ja poliisil) kokku lepitud juhtumeid. Ehk siis kui konkreetset juhtumit tingimustes kirjeldatud ei ole, siis kindlustuskaitset sellise juhtumi vastu ei ole. Paraku eeldavad paljud, et kindlustus katab alati kõikvõimalikke juhtumeid, mis reisi jooksul tekivad, mis tekitabki arusaamatusi. 

Kas riietele on eraldi kastid? Minu arusaamise järgi on ainult ühed kastid ja need ongi mõeldud käsipagasi (ja kõige muu) jaoks. Ei meenu ka, et mujal lennujaamades teistmoodi oleks. Eraldi kastide jaoks peaks olema ka eraldi kastide tagastamise süsteem ning kokkuvõttes ajaksid suurem osa reisijatest need ikka omavahel segamini. Ehk siis see oleks mõttetu investeering kuna ei täidaks oma eesmärki ja sellega jändamine suurendaks ainult julgestustöötajate töökoormust ning pikendaks järjekorra ooteaegu. Kui esemete paigutamine ei õnnestu kuidagi nii, et määrdumine vältimatu oleks, siis pane turvakontrolliks mantlile mingisugune kott ümber. Ma ei oska öelda, kas see on lubatud või mitte, aga kui see nagunii skännerist läbi käib ja keelatud esemeid ei ole, siis ei tohiks sellest probleemi tekkida. 

Artiklis on niipalju ikkagi selgitatud, et läbirääkimised käivad ja leping Majandus- ja Kommunikatsiooniminiseeriumis on koostamisel. Ilmselt muuhulgas arutatakse, kas Tallinna elanikud ikka tasuta sõita saavad ja kuhu rohelise kaardi validaatorid paigutada - kas lennukisse või väravasse. 

Teinekord siis suhtle teenindajatega sel teemal, küll nad lahenduse leiavad. Erandlikke olukordi tuleb ikka ette, aga ega erandite pärast ei hakka ükski lennufirma siis suuri ja kulukaid ümberkorraldusi tegema. 

Tõenäoliselt ei tulegi kuna selleks ei ole piisavalt ruumi või peaks pardale lubatav käsipagas olema oluliselt väiksemate mõõtmetega. Mõned lennufirmad (nt Nordica) korjavad käsipagasi väravas ära ja peale lendu saab lennuki kõrvalt kätte, aga see ei ole igas olukorras teostatav. 

Täienduseks, et buss+kohalik rong Märsta kaudu variandi puhul on võimalik osta ka 75 minuti pilet, mis mälu järgi maksis ca 50 SEK (täpset hinda ei mäleta, kuid see on netist ilmselt leitav) ja seda ka nädalavahetusel. See sobib hästi juhul kui ei ole vaja kesklinnas rohkem ühistransporti kasutada. 

Loogika on selline, et Salva pakub seda reisikindlustuse paketis lisakaitsena. Kindlustusest on maakler ning pakub lihtsalt lisateenust omavastutuse vähendamise  näol nende vahendusel sõlmitud kindlustuslepingutele. Samasugust teenust pakub ka nt Iizi. Ehk siis, selleks et saada nt. PZU kaudu rendiautole 0 omavastutuse kaitset, tuleks kaskokindlustuse leping (see kaitse sisaldub kallimas kaskopaketis, mitte tavakasko paketis) sõlmida Kindlustusesti või Iizi vahendusel ja võtta lisaks vastav teenus, mida maakler pakub. Juhul kui nüüd toimub reisil rendiautoga kindlustusjuhtum ja rendilepingu excess on näiteks 1500€, siis võtab rendifirma selle krediitkaardilt maha (või esitab nõude muul viisil), millest tuleb kindlustusandjat teavitada ja kes hüvitab siis 1300 ning 200 hüvitab maakler. Kas selline poliis maakleri kaudu sõlmides ära tasub, eks seda saab igaüks ise otsustada. Ma ei ole selle teenuse hinda kokku vaadanud, sest see sõltub riskiasjaoludest ja on iga isiku puhul erinev.

Reisitõrkeks loetakse üldjuhul kas reisi katkemine, ärajäämine, või reisile hilinemine. Silmas tuleb pidada, et tegemist on kahe erineva reisiga, seega ei saa olla tegemist reisi katkemisega (kuna reis ei ole veel alanud).

Meditsiini kate võiks olla olla ikkagi võimalikult suur. Võid vaadata hinda ühe või teise kindlustussummaga, kindlustusmakset mõjutab selle suurus suhteliselt vähe. Üldjuhul mõjutab reisikindlustuse puhul makse suurust pigem reisitõrke summa ja igasugused eritingimused a la riskiohtlik töö jne. Seega kui nende vastu huvi ei ole (tõrke minimaalne kaitse võiks muidugi olla), siis on hinnavahed väikesed ja pigem võtaks meditsiini katte võimalikult suure. Kui midagi juhtub, siis on see ka tunduvalt olulisem kui ärajäänud lend või kadumaläinud kohver. Kindlasti loe ka tingimusi, kuna seltside tingimused pole sugugi ühesugused. Ehk isegi kui summa on suur, võib mõni juhtum olla välistatud, mis teises seltsis, kus on väiksem maksimaalne summa, juhtumiks tunnistatakse. 

Ilmselt oleks kõige rohkem abi sellest kui helistaksid mõnele seltsile ja küsiks? Või kui ei viitsi kõiki seltse läbi helistada ükshaaval, helista mõnele maaklerile. 

Vastus oleks rendiautoga. Aga üldplaanis on see teemapüstitus küllaltki mõttetu, sest see ei Anna mingisugustki olulist infot. Huvitavam oleks see arutelu teemal isiklik auto vs rendiauto, sest mõlemal on omad plussid ja miinused. Teatavasti kulutab üks kolmenädalane ca 8k km tripp sõidukit üksjagu. Rendiauto puhul see kliendivaates jällegi rolli ei mängi ja saab valida täpselt sobiva suuruse, -mootori ja -varustusega sõiduki. Isikliku sõiduki puhul lähed sellega, mis on :) Samas, kahjuks ei paku Eestis rendifirmad nt eriti cng sõidukeid, mis vähendab oluliselt kulutusi kütusele. Kui isiklik sõiduk kasutab cng-d, siis on suur kiusatus sellega minna ning tavalisest bensukast või dislast ei taha enam midagi kuulda. Seega küsiks pigem, et kas reisite isikliku sõidukiga või rendisõidukiga ning miks just selline valik.

Tavaoludes on kindlasti piisav ja lennujaam ei ole tõepoolest kuigi suur, aga turvajärjekord oli viimati pikk ja aeglane. Kohver jõudis lindile ca 20 minutiga. Kõik sõltub täpselt sellest, palju on teisi lende samal ajal saabumas-lahkumas ja kas RIX-SXF lend saabub õigeaegselt. Ma ilmselt käsipagasi võtaks lennukisse kaasa, aga muidu pole põhjust väga muretseda. RIX-SXF lennu hilinemise korral on sel juhul vähemalt pagas kaasas ja saad järgmisele lennule joosta ning kui väga vaja, siis turvajärjekorras ettepoole trügida, aga kui pead kuskil lennujaama avarustes tiirlevat kohvrit ootama, siis seda protsessi kiirendada ei saa.