Trip.ee

Oleme koostamas hagi Ryanairi vastu. Seega kui kellelgi on endiselt piletiraha Ryanairilt raha tagasi saamata või ei soovi kasutada Ryanairi poolt pealesurutud vautšerit, siis olete oodatud meile avaldust esitama ja esitame selle ühe hagina. https://www.lwrd.eu

Samuti on endiselt oodatud ka kõik muud nõuded teiste lennufirmade vastu.

Midagi hõlpsat ja tulusat selles tegevuses on keeruline leida. Eks meile esitatakse samasuguseid põhjendusi nagu ka lennupileti ostnud reisijatele. Näiteks - pöörduge vahendaja poole; - väljastame ainult vautšereid; - tagastame piletiraha 12 kuu pärast jne. Kõike seda on siin paljudes teistes teemades korduvalt arutatud. Kui kõik oleks nii lihtne, ei oleks nendel teemadel ka ajakirjanduses kümneid artikleid ja siin sadu postitusi. 

Omalt poolt esitame vastuseks õiguslikult argumenteeritud seisukohad ja/või suhtleme vastava lennufirma klienditeeninduse juhiga või juristidega. Kui ka nii tulemuseni ei jõua, siis pöördume viimase võimalusena kohtu poole. Kokkuvõttes on tegemist tavapärase õigusabiteenusega, kuid võrreldes vandeadvokaadi tunnitasuga, on meie teenus oluliselt soodsam. Suurt äri antud tegevuse tagant ei ole mõtet otsida ja see ei olegi olnud omaette eesmärgiks. Pigem soovime omalt poolt trip.ee kasutajaid võimalikult palju aidata ja mis seal salata, edasiste plaanide jaoks, millele hakkame keskenduma peale kriisi lõppu, meie platvormi võimalikult palju testida ja sisse töötada. Samuti võib seda võtta kui sellist teenust, kus klient ei pea ise lennufirmadele kirjutamisega ega helistamisega aega kulutama ega vaeva nägema, sest teeme kogu selle töö ise ära.

Chargeback-i oleme nii antud teema alguses kui ka oma kodulehel avaldatud KKK-s täiesti käsitlenud ja tehingu vaidlustamisel on omad eeldused ja reeglid. Kui õnnestub sel teel raha tagasi saada, siis ongi kõik hästi. 

Kuna chargebacki lahendamine võtab aega kuni ca 2 kuud, siis ei ole ka piisavalt palju aega veel möödunud, et praeguses olukorras saaks tõsikindlalt järeldada, et suurem osa neist nõuetest rahuldatakse. Meile teadaolevalt on mitmed chargebacki nõuded jäänud siiski rahuldamata. Näiteks on chargebacki eeldusteks mh. see, et tehing on ebaseaduslik või see, et tarbija ei saanud tellitud toodet/teenust. Samas peab tarbija enne chargebacki nõude esitamist pöörduma ka kaupmehe poole ja juba siin tekib mõningaid probleeme. Esiteks on arve makstud üsna sagedasti vahendajale, aga lennupileti ostmisega sõlmib reisija lepingu lennufirmaga, mitte vahendajaga, seega piletiraha tagastamise nõude peab lahendama lennufirma. Mõningatel juhtudel ostetakse vahendajalt lisateenuseid (nt. customer care support vms), mille osas peab nõude lahendama vahendaja eraldi. Samas isegi ainuüksi töötava e-posti aadressi leidmine võib mõne lennufirma või vahendaja puhul osutuda ootamatult keeruliseks. Lisaks võib klient olla tahtlikult või tahtmatult vautšeri juba vastu võtnud või esineb mõni muu asjaolu, millele tuginedes saab lennufirma väita, et nõue on alusetu ja lennufirma ei ole poolte vahel kehtivat lepingut rikkunud. Chargebacki nõue peab olema võimalikult selge ja tõendatud, aga praeguse olukorras võib olla seda lihtne tõrjuda.

Oleme koostamas esimest kohtuhagi KLMi vastu. Seega kui kellelgi on endiselt piletiraha KLMilt tagasi saamata või ei soovi kasutada KLMi poolt pealesurutud vautšerit, siis olete oodatud meile avaldust esitama ja esitame selle ühe hagina. https://www.lwrd.eu

Loomulikult on endiselt oodatud ka kõik muud nõuded teiste lennufirmade vastu.

Mitmeid kordi on meilt küsitud, et kui nõue on väike – a la 30 eurot, et kas tegeleme selliste nõuetega ka ja kas on olemas miinimumtasu.  

Kuna meil hetkel on veel nn. testperiood, siis me ei ole minimaalset käsitlustasu kehtestanud, vaid soovimegi kõik nõuded vastu võtta ja ära käsitleda, et saaksime koguda lennufirmade käitumise osas rohkem informatsiooni,

On omajagu uut ja omajagu ka vana.

Meile teadaolevalt ei pakuta vähemalt eesti keeles sellist teenust. Eestis tegutseb küll mitu lennuhüvitiste menetlemisele spetsialiseerunud ettevõtet, kuid koroonakriisi valguses nad selgelt piletiraha nõuete esitamise võimalust ei reklaami. Need nõuded on ka erinevatel alustel ja kõiki nõudeid ei saa lahendada Eesti kohtus. See ei tähenda, et nad sellega ei tegele, kuid kodulehtedelt me sellekohast informatsiooni ei leidnud. Lisaks võib meile esitada avaldusi ka nõuete osas, mis on tekkinud väljaspool Euroopa Liitu. Nendega käsitlemine on küll pisut keerulisem ja võib võtta kauem aega, aga mitte midagi ületamatut.

Oleme leidnud küll ühe Saksamaa ettevõtte ja ühe Portugali ettevõtte, kes ka piletiraha tagastamist menetlevad, kuid nende teenus ei ole eesti keeles. Portugali ettevõte käsitleb ainult EL-i siseseid nõudeid. Saksamaa ettevõte käsitleb ka nõudeid, mis on tekkinud väljaspool Euroopa liitu. Kas antud Saksmaa ettevõte vajadusel ka hagi esitab ja millisel kujul, seda ma ei oska öelda. 

Muuhulgas valmistume ka selliste nõuete menetlemiseks, mis ei ole seotud ainult lennundusega vaid võivad kuuluda ka mõnda teise valdkonda.

Täna on Eestis tarbijal sellised võimalused:

1) Pöörduda lennufirma poole ise;

2) pöörduda ise õige kohtu poole, sõltuvalt kohtualluvuse reeglitest. 

3) Küsida nõu advokaadilt ja pööduda lennufirma poole ja kohtusse advokaadi vahendusel;

4) Pöörduda Tarbijakaitse- ja Tehnilise Järelevalveameti poole, kus võib valida, et kas  lahendada vaidlus vaidluste veebipõhise lahendamise platvormil või Euroopa väiksemate kohtuvaidluste menetluse platvormil. Üldjuhul peab sel juhul enne pöörduma nõudega kaupleja poole. Täpse informatsiooni saamiseks tuleks kindlasti pöörduda TTJA poole, sest me ei ole nendega seotud ega saa neid võimalusi täpsemalt kommenteerida. 

5) esitada oma panga kaudu chargeback nõue. Enne tasub kindlasti suhelda pangaga, et selgeks teha selle toimingu eesmärgid, tagajärjed ja menetlusaeg. Üldjuhul on eelduseks ka see, et enne nõude esitamist peab ise pöörduma kaupleja poole.

6) pöörduda mõne välisriigi ettevõtte poole, mis pakub analoogset teenust.

Võimalik, et erinevaid lahendusi on veel, aga need meenusid esimestena. 

Meie poolt pakutav alternatiiv on selline, et ei pea tegema muud kui avama meie eestikeelse veebilehe, täitma avalduses neli lahtrit ja lisama lennubroneeringu. Vajadusel pöördume kindlasti ka kohtu poole.

Kas see on uus lahendus või mitte? Kindlasti, kui arvestada eelpool välja toodud kuut alternatiivi.

Märkus igati õige :)

Viitasin küll, et kodulehel on täpsemalt, sest ei tahtnud kodulehe sisu ümber kopeerida. 

Siin kogu info: https://lwrd.eu/meist/

.

Räägime pisut erinevatest asjadest. Pidasin silmas, et ühe panga goldi ja teise panga platinumi võrdlus ei ole päris asjakohane. Võrdlus oleks parem kui oleks gold vs gold või siis ühe panga sees gold vs platinum. Kaitsete ulatused on üldjuhul ikka erinevad.

Dante, see võrdlus ei ole päris õige. Iga krediitkaardiga on ka eraldi tingimused. Swedil on gold ja platinumi puhul eraldi tingimused ning SEB-l on platinumi puhul eraldi tingimused. Ühe panga gold-i teise platinumi kaitset omavahel võrrelda ei ole vist mõtet. Platinumil on arvatavasti laiem kaitse kui goldil, kuigi ega ma ise võrrelnud ei ole :)

Ma võtaks kõigepealt lennujaama kodulehe ette ja vaataks, millised rendifirmad seal üldse tegutsevad. Vaataks need kõik läbi, kes mõistliku hinnaga 0-omavastutusega või madala omavastutusega pakuvad. Itaalia on üks väheseid kohti, kus ilma selleta eriti sõidukit rentida ei soovi. Esiteks on need kohalikud frantsiisipidajad tihti sullerid ja teiseks, teades kui hooletult seal kohalikud sõidavad, siis ei tahaks rendifirmale 1200€ omavastutust kinkida. Siis kui valikust on pilt ees, vaataks konkreetselt selles lennujaamas tegutsevate pakkujate review-sid. Hind ei ole ainus argument, pigem kas sõidukid on puhtad ja korras, kus on vähem negatiivset tagasisidet jne. Kui siis 2-3 veel sõelal on, teeks kiire otsingu vahendajate seas, et kas saaks sama pakkumist samadel tingimustel pisut soodsamalt. Vahendajad ei paku tavaliselt 0-omavastutust oma kanalis vaid pigem antakse vahendajate müügikanalisse lihtsalt mingisugune soodsam netohind, millele vahendaja lisab siis oma teenustasu ja täiendavad lisateenused (nn. omavastutuse tagasimaksmine vms). Samas saab vahendajate kaudu sõlmitud rendilepingu puhul vahel 0 omavastutuse letist juurde osta, mille maksumus on tõenäoliselt kuskil rendifirma kodulehel olevates tingimustes ka olemas. Seega lõpphinna teadasaamiseks (kus sisalduks ka 0 omavastutus), peab sel juhul pisut vaeva nägema. Kui vahendaja kaudu midagi paremat ei leia, broneeriks otse rendifirmast.

Võid rentida ka mõne vahendaja kaudu (rentalcars.com, argus jne), kes pakuvad sulle sisuliselt sama asja, kuid sinu vastutus on 0, mitte 200. Ehk siis juhtumi korral kasseerib rendifirma sinult 1600 ja vahendaja maksab hiljem tagasi. Aga kindlasti loe enne tingimused läbi, et millised toimingud tuleb juhtumi toimumisel teha.

viisat mitte, aga esta on vaja ikka teha

See worldwideinsure on samuti ainult omavastutuse kindlustus ehk sellega sa ei kindlusta sõidukit ega enda vastutust (ehk siis nn. liikluskindlustus) vaid kahju korral hüvitavad ainult omavastutuse. Mis on ka loogiline, sest £70-£90 aasta oleks täiesti olematu raha kui kogu sõiduk oleks kaitse all. Eestis ju odavam kasko on al 350€ aastas, et vaevalt nüüd rendiautole saaks väiksema raha eest aastaringse kaitse, mis kehtiks üle maailma.

Vaatasin suvalist pakkumist rentalcars.com-ist. Nende kaudu tehtud pakkumisel oli küll võimalik kindlustus juurde osta ning siis see omavastutuskindlustus viiks su enda riskid nulli. Et mis rendifirma see on, mis kindlustamata sõidukeid rendib?

Mõni Eestis tegutsev selts pakub tõepoolest rendiautole kaitset, kuid üldjuhul hõlmab see ainult omavastutuse osa ehk tegemist ei ole eraldiseisva sõidukikindlustusega ning sellega ei kindlustata sõidukit ennast. Hüvitise saamise eelduseks on siis see, et sõiduk on kindlustatud rendifirma vahendusel võetud kindlustusega või mõne kolmanda kindlustusandjaga sõlmitud lepinguga ning Eesti kindlustusandja maksab omavastutuse osa, mida rendifirma poolt pakutud kindlustusandja ei hüvita, tagasi. 

Teemaalgatajale - kas Mehhiko rendifirma tingimused lubavad sõidukiga vabalt üle piiri sõita?

Isenesest huvitav lähenemine. Müüb end bookingu lehel, aga vahendustasu maksab homeaway.com-ile. Ju siin nende vahendustasu on niipalju väiksem. Booking ilmselt rakendaks head leppetrahvi sellise lähenemise puhul.

Vabandust, aga $50-$60 on üle makstud. Sõltub muidugi täpsemalt asukohast ja kuupäevadest, aga $30+- (päev) (sisaldab LDW ja SLI) eest on saadaval nii SUV-id (a la RAV4) kui ka full size (a la Camry) . 

Kui sõidukil on kaskokindlustus ja soovid, et sellest ka Türgis kasu oleks, siis kontrolli kindlustuslepingust, et kas see ka Türgis kehtib. Üldiselt on kehtivuspiirkonnaks Euroopa majanduspiirkonda kuuluvad riigid, kuid osad seltsid annavad ka laiema kaitse. Kui see Türgis ei kehti, siis küsi seltsist, et kas Türgi reisi ajaks oleks võimalik saada lisakaitse. 

Siit leiab info viisataotluste juurde lisatava broneeringu osas: https://www.schengenvisainfo.com/flight-itinerary-visa-application/

Minnesota osariigi põhjaosas on üpris suur soomlaste kogukond. Suurem
ränne toimus küll 19. Sajandi lõpul, kuid järeltulijad on Soome kultuuri hoidnud. Seal peaks olema nii mõnigi muuseum ja ka sauna peaks saama. Kui on
huvi, siis vast leiad netist ka rohkem infot selle kohta.  

Kui keegi on hiljuti Marokot külastanud, siis pakuks huvi ka Maroko antud teema võrdluses.

Momondo leiab nendeks kuupäevadeks 165€+pagas millest üks ots on Jetblue-ga. Nende pagasipoliitika tundub esmapilgul samasugune olevat kui Deltal, aga peaks täpsemalt üle lugema. Lennujaamad ka teised ehk Palm Beach ja Fort Lauderdale. 

Vähemalt Delta lehel ( https://www.delta.com/content/www/en_US/traveling-with-us/baggage/before-your-trip/checked.html/#DetailsRules ) ka sama jutt kirjas ning hinnaks 30$ (kuni 23kg) suund:

Valisin enne 5-tärni hotellid ja siis tekkis see kast juurde. Kui seda valikut ei lisanud, siis ei näinud samuti.