Turismikohtede populaarsus ei võrdu alati sealt saadavate muljete kvaliteediga. The Telegraph pani kokku nimekirja Euroopa vaatamisväärsustest, mille kuulsus sotsiaalmeedias ja mujal ei pruugi tagada oodatud elamust reaalelus.
1. Julia rõdu, Verona
Sellel 1930-ndate lõpus ehitatud Verona rõdul pole midagi pistmist ei Shakespeare’i ega tema tragöödias jäädvustatud noorte armunutega. Nüüd tuleb selle pildistamise eest ka maksta.
2. Leicester Square, London
Leicester Square on turismimagnet, mille rahvahulgad, järjekorrad, reklaamid ja liiga kallid kohad on muutnud pigem massiturismi sümboliks kui autentseks Londoniks.
3. Blue Lagoon, Island
Instagrami fotod loovad mulje kui millestki erilisest. Tegelikkuses on see kunstlikus termaalspaas toimiv inimsupp, mis jätab reisieelarvesse märkimisväärse augu.
4. Blarney Stone, Iirimaa
Sajandeid on reisijad roninud mööda Blarney lossi kitsaid keskaegseid treppe, et suudelda ühte niisket kivi. Et ronida kõige ebahügieenilisema kivitüki juurde, tuleb seista järjekorras ja veeta kogu ülejäänud Iirimaa puhkus sellele mõeldes, kas oled saanud külge mõne haiguse.
5. Reeperbahn, Hamburg
Hamburgi punaste laternate piirkond on pikka aega nautinud oma mainet kui Euroopa metsikuim ööelukoht. Tänapäeval on Reeperbahn paraku umbes sama boheemlaslik kui Travelodge'i odavhotelli söögisaal, kuhu on saabunud pidutsema ragbi amatöörmeeskond. Viisteist minutit sellel tänaval kõndimist ja te tahate hotellis CNN-i vaadata.
6. "Pissiv poiss" (Manneken Pis), Brüssel
Turistid, kes ootavad midagi suurt, peavad pettuma, sest tegemist on pisikese kujuga, mida ümbritsevad rahvamassid.
7. "Mona Lisa", Pariis
Leonardo da Vinci meistriteosel on kahtlemata tohutu ajalooline väärtus. Louvre'i reaalsuseks on aga rahvahulgad, karmid turvameetmed ja paar sekundit pildistamiseks, mis jätab esteetilisele tajule vähe ruumi.
8. Gondlisõit Veneetsias
Gondlisõit Veneetsias peaks olema romantika tipphetk, kus saab liuelda barokkstiilis sildade all, laguun kauguses sätendamas. Põhiliselt näed linnavõimude poolt kehtestatud 90 eurose hinna eest 30 minuti jooksul aga teisi turiste, kes parasjagu filmivad oma tegevust.
9. Väike merineitsi, Kopenhaagen
Veel üks näide kujust, mis on palju väiksem, kui fotodel paistab. Turistid tunglevad, et fotosid teha ja paratamatult jääb sinuga koos pildile veel keegi.
10. John O'Groats, Šotimaa
Seda kohta kutsutakse "Suurbritannia ääreks", kuid see on kõige vääritum turismiatraktsioon neist kõigist. Kogu John O'Groatsi kontseptsioon on võlts. See ei ole ja pole kunagi olnud Suurbritannia mandriosa põhjapoolseim punkt. See tunnustus läheb Dunnet Headile, mis asub mõne miili kaugusel.
Kokkuvõtteks
Massturismi maailmas tähendab turismiatraktsioonide suur populaarsus üha enam pigem järjekordi, ülepaisutatud hindu ja sageli ka pettumusi. Euroopa reise tasub teadlikult planeerida, otsides ülehaibitud vaatamisväärsuste kõrval neid kohti, mis on suutnud säilitada oma autentsuse, sest enamasti jäävad kõige soojemad mälestused just sealt.
Vaata ka: Need on 10 maailma kõige mõttetumalt kallist vaatamisväärsust
Pean tunnistama, et ma pole "Pissiva poisi" fenomenist tõesti aru saanud.
Ja eks mitmed teised siin nimekirjas on samuti sellised, mis pole tõepoolest midagi erilist. Aga ikkagi käiakse ja vaadatakse!
Selle pissiva poisiga oli esimene emotsioon tõesti "Et siis mis?!". Aga samas, Brüsselis käies tundub kuidagi imelik, kui pole seda näinud.
Julia rõdu Veronas oli sama päeva õhtuks ununenud (see oli sotsiaalmeedia eelsel ajal).
Pissiv poiss on siiski sajandeid vana ja huvita(vate) legend(ide)ga, siis sellest nüüd mitte kaugel on alles lähiajal (1987) püstitatud pissiv tüdruk (Jeanneke Pis), kes on tänu vandaalidele "trellide taga", ja ka pissiv koer (Het Zinneke). Huvitav, kas tulevikus on oodata muid pissivaid tegelasi nagu näiteks laia kaarega soristav pereisa, vm taolist?:)
Iseenesest pole ju selle "Pissiva poisi" äravaatamises ka midagi halba, aga asja iva on ju selles, et Brüsselis on hulganisti märksa huvitavamaid kohti. Seda nii "ära nägemise" kui "lugude-legendide" seisukohalt. Ja sama kehtib ka paljude teiste osas selles nimekirjas. Aga kui võtta ette turismiteatmikud siis on nii "Pissiv poiss" kui paljud teised siin nimekirjas olijad seal raudselt "must see" nimekirjas. Samas kui mitmed kohad, mida ka päriselt tasuks näha või kogeda seal puuduvad. Ehk lühidalt kokkuvõttes - pinnapealsus ja pealiskaudsus paraku ruulib.
Tegelikult - jäin mõtlema, et poleks ju paha kui kasvõi siin foorumis oleks kogenenumatelt reisijatelt soovitused kasvõi väga poppide ja tuntud sihtkohtade osas mida tegelikult näha ja teha tasuks. Näiteks 3 asjad mida Brüsselis või Londonis, Pariisis, Roomas päriselt näha/teha tasub!
Brüsseli osas soovitaksin näiteks - 1) vaadata Kuninglikke kasvuhooneid (need avatud siiski vaid mõned nädalad kevadeti); 2) Jalutada Matonges ja teha üks drink vms. seal või naabruskonnas; 3) Käia muusikainstrumentide muuseumis (või siis näiteks Gaasbeeki lossis Brüsseli lähedal). Need lihtsalt mõned asjad mis esimestena kiirelt pähe tulid (Raekoja platsile või Eurokvartalisse jõuab igaüks ilmselt nagunii).
Kindlasti on Islandil palju vaatamisväärsemaid kohti, kuid minule (kes ma olen lubadeta ja iseseisvalt paljusid ägedaid kohti avastama minna ei saa) Blue Lagoon meeldis - ilmselt mängis suurt rolli selles ka asjaolu, et läksin sinna varahommikul ning sain osa imelisest päikesetõusust. Jah, rahvast oli palju, aga mul õnnestus seal kuskil tagapool leida täiesti inimtühi sopike, kus sai omaette olla.
Selle pissiva poisiga oli kord veel selline lugu, et auto oli meil pargitud suht kesklinna ja sealt ärasõites suunas GPS meid linnast ärasõiduks otse, noh sealt küljepealt minnes otse pissiva poisi juurde.
Nähes ees rahvast ja taibates, kus me oleme, oli kitsal ühesuunalisel teel tagurdamisega ikka tükk aega ja vaeva, enne kui sealt pääsesime. Aga tänu sellele me seda linna mäletame hästi:)
Mina ei võtaks selle vaese poisi kallal nii palju. Selliseid näiteid on veelgi ja osad ka siin artiklis välja toodud. Omaltpoolt lisaksin veel kuulsa Praha kellamängu. Nii "tore" on seal olles vaadata filmivate turistide nägusi selle mängu ajal/lõppedes :). Neile on ju pool päeva tambitud pähe imelist kellamängu... Taolisi näiteid omajagu
Sellise asja nimi on turundus, miski ei välista, et ka meil Eestis on tulevikus midagi taolist. Tartu Isa ja Poja /piip-piip/ on korralikult läikima löödud :)
Külastasin Kopenhaagenit selle aasta kevadel, aprillis, kui Langelinieparken uppus jaapani kirsside roosasse õievahtu. Sellesse ümbrusesse sobis väike merineitsi väga hästi, küllap ka seetõttu, et kui seda kujukest varahommikul kl 7 paiku külastasin, polnud seal peale minu tõesti mitte kedagi teist. Ja väike merineitsi peabki ju väike olema! Eks oma osa mängivadki sobiv aeg ning reisija avatus, ootused ja taustateadmised. Pean küll tunnistama, et nt Trevi purskkaev ja Rooma kesklinn üldisemalt panid ka minu kannatuse turistide rohkuse osas korralikult proovile, kuid ei vähendanud huvi selle linna põneva ajaloo ja arhitektuuri vastu.
