Vikerraadio "Reedeses intervjuus" kõneles Tallinna lennujaama juht Riivo Tuvike Tallinna lennujaama käekäigust ja kasumist, lähiaastate arengutest ja eesmärkidest, Hormuzi väina kriisi mõjust sektorile, regionaallennujaamade tulevikupotentsiaalist ning unistuste otselendudest Tallinnast. Mõned väljavõtted intervjuu olulisematest teemadest:

Milline lennufirma või sihtkoht võiks Tallinna lennujaama tekkida? Millest te unistate?

Meil on päris mitu sõlmjaama, millega me töötame. Londoni Heathrow on kindlasti koht, kuhu me väga tahaksime, sest seal on nii palju lennuvõimalusi ja see aitab tugevalt kaasa Eesti ühendusele. Teine on Madrid – sama teema. Madridist on väga head ühendused just Lõuna-Ameerika poole, mis aitaks samuti kaasa. Ja kindlasti ka erinevad puhkusesihtkohad, mida odavlennufirmad pakuvad. Eks neid ole veel. Loodetavasti need unistused ühel hetkel täituvad.

Aeg-ajalt käib uudistest läbi, kuidas Ryanair käib pidevalt lennujaamatasusid läbi rääkimas. Kas sügisel on oodata uut läbirääkimisvooru, millele järgneb Ryanairi teade, et üks või teine lennuliin Tallinnast suletakse?

Kui vaadata Wizz Airi, kellel on täpselt samasugused soovid nagu Ryanairil, siis siin ei ole mingisugust vahet, ainult stiilivahe on – Wizz Air laieneb ja kasvab väga jõuliselt, Ryanairil on needsamad tingimused ja võimalused olemas ning ma ei imesta, kui ühel hetkel paneb Ryanair siia liine juurde.

Kuidas on sihtkohad viimastel aastatel muutunud? Võib-olla valib inimene oma puhkuse selle järgi, kuhu otselend läheb.

See on tõsi. Wizz Airi lennusihtkohad on päris populaarseks saanud. Mida me täna näeme, on see, et puhkusele minnakse rohkem hoopis Ida-Euroopa poole. Kui mõni aeg tagasi valiti pigem Itaalia ja Lääne-Euroopa, siis täna liigutakse Ida-Euroopasse. On tõsi, et just otsesihtkohad Tallinnast dikteerivad paljuski selle, kuhu lennatakse.

Kas tavaline inimene, kes meid kuulab ja mõtleb oma sügisplaanidele, võiks Tenerifele või Malagasse Air Balticu piletid osta?

Air Balticu raskused on kõigile teada, kuid praegu on võlausaldajad andnud Air Balticule hingamisruumi. Nii et meie hoiame igal juhul pöidlad pihus, et Air Baltic jätkaks. Tallinnast on Air Balticul mõningad üksikud liinid puhkusesihtkohtadesse, kus täituvus ei olnud hea ja mis võivad kaduda. Mõned liinid kindlasti kaovad, aga mitte seda, et hakkame Tallinnast ainult Riiga lendama.

Lennujaama eesmärk on viis miljonit reisijat, mis tähendab ka terminali laiendamist, sest inimesed ei mahu sinna ära. Kui kaugel need plaanid on ja millised tööd on tegemisel?

Tõsi ta on, tänane terminal on disainitud 2,8 - 3 miljoni reisija jaoks, ja kõiki reisijaid läbi lasta on juba täna probleem. Meil on olukordi, kus inimesed ootavad pagasit tund aega, mis ei ole normaalne.

Suuremaks ehituseks läheb järgmise aasta alguses. 2029. aasta esimesse poolaastasse on planeeritud, et reisiterminal on laienenud, ta läheb umbes 50 protsenti suuremaks. Kaks kõige olulisemat ala on pagasiala ja piiriala. Tänane ala, kust pagasit kätte saadakse, liigub teise kohta ning tuleb suurem ja avaram. Ka pagasilinte, mis ongi meie probleem, on seal rohkem.

Piirialas on aeg-ajalt väga pikad järjekorrad, mida me kindlasti ei taha, ja see läheb ehituse käigus suuremaks. Muidugi saavad nii reisijad kui ka meie töötajad ebamugavust tunda, aga kokkuvõttes peaks tulem olema hea ning oluliselt parandama ja mugavdama reisimist.

Milline võiks olla reisijate arvu kättesaadav suurusjärk Tallinna lennujaamale?

Sihime 2030. aastaks viit miljonit reisijat. Mõtleme sellest vaatest, et suudaksime viis miljonit reisijat ära teenindada ja selle poole me pürgimegi. See tähendaks igal aastal viie-, kuue- või seitsmeprotsendilist kasvu – selle nimel me töötame.

Täispikka intervjuud Riivo Tuvikesega saab lugeda ERR-i veebilehel.