Alustaks sellest kas lapsel passis sama perekonnanimi kui Sul endal? Kui mitte siis see juba tekitab kusimusi. Partneri kirjalik nousolek voiks igaks juhuks olla, kuigi mul on tune, et nad seda ei kusi. Viimane kord Austraaliast Eestisse ja tagasi lastega reisides lasin volituse teha aga mitte ühtegi korda ei küsitud. Pigem uuritakse kus peatud ja kas on piisavalt raha. Kui ainult 2 nädalat ja tagasi lennupiletid olemas, ei peaks probleemi olema, Ravimite kohta nii palju, et vaevalt sa kilode viisi tarid, kui just mingid erilised ravimid pole? Kohale jõudes deklareerid, et on ravimid ja kui küsitakse siis utled, et oma tarbeks... mul ema lasi arsti tõendi teha aga mitte keegi seda ei kusi.

Austraalia on kõige suurem pedant oma bioohutusega ehk suurt draamat võib tekitada seljakotti unustatud õun või banaan.

Palju mängib rolli esimene lend. Kui see peaks olema Tallinnast väljapoole Schengenit, siis oled omadega korralikus jamas. Kui lend on Schengeni sisene, siis ilmselt selle paberi vastu huvi ei tunta kogu teekonna vältel.
Tallinna Lennujaama pedantsuse kohta on siin pikki arutelusid olnud.
Meid on peaaaegu lennust maha jäetud, kui kogu perega dokumendid esitasime. Kuna me ei ole abielus, laste emal teine nimi ja "ema luba ju ei ole" olukord. Vaidlesime seal pikalt-pikalt. Nemad ei kontrolli tegelikke sugulussidemeid ja kõik.

Lennud on Tallinn-Helsingi-Singapur-Sydney. Lapsega oleme sama perekonnanimega :) Tean seda, et esimesele lennule minnes kontrollitakse viisa olemasolu, kõik muu on tume maa....

Tee notariaalne teise lapsevanema nõusolek, mis kehtiks 18-aastaseks saamiseni. Minult küsiti seda mitmeid kordi. Lapse sünnitunnistusest ka koopiad kaasa, kui teil erinev nimi. Koopiad mitmuses, sest kunagi ei või teada neid ametnikke. Nad võivad füüsilisel kujul tahta tõendeid enda kätte. Teise lapsevanema nõusolekust ka igaks juhuks mõned koopiad teha.

Ideepoolest võivad nad nõusolekut küsida mitte ainult enne esimest lendu ja riiki sisenemisel vaid ka ümberistustumistel.

7 aastane pole nii väike enam. Ma pidin 4 kuusega Austraaliast Eestisse ja tagasi reisima matustele. Ja 7 aastaseks saamiseni olid nad jõudnud päris mitu korda Eestis käia, praegu ka nuiavad et saaks kaasa aga praeguses vanuses ei saa nii lihtsalt neid koolist vabaks võtta.

Teema algatajale nii palju, et pika reisi puhul võib tekkida õhurõhu pärast kõrvavalu. Samas saab seda ennetada, just enne õhku tõusu ja laskumist olen katnud lapse kõrvad kattega ja see aitab. Kasutan seda ka ise igakord lennates kuna kõrvad on tundlikud,. Hiljuti kingiti kõrvaklapid mida kasutatakse talvel väljas käies, see on mul nüüd lendudel kaasas, ei pea enam kattega katma :) soovitan lapsele midagi sarnast leida.

Puhas füüsika. Kõrvavalu tekkib sellest kui keskkõrva õhutuskanal mis suubub ninna ei toimi korralikult ja ei tasakaalusta rõhu muutusi kuulmekile mõlemal poolel.. Selleks tuleb tõustes-laskudes neelatada, kasutada mingit imemiskommi või ka kõrvu läbipuhuda, proovides hingata välja suletud suu ja ninaga - see meetod toimib lennuki laskudes, tõstes rõhku sisekõrvas. Aga kui on nohu või kõrvalkoobaste põletik, siis ohtlik, võib viia põletiku keskkõrva. Nina avavad tilgad ja lima vedeldav acc võivad olla veidi abiks.

Kõige vähem tähtis asi on see, kas sul on sama või erinev nimi - notari poolt kinnitatud teise vanema luba peab olema (muide kõige rohkem lapserööve teevad vanemad, kes üritavad ilma teise vanema teadmata riigist lahkuda lapsega (sh sama nimega vanemad)). Selle loa vormistab notar, ja saab teha kuni 18a saamiseni. Maksab natuke üle 30 euro (kui lased notaril kokku panna). Selleks kohapeale peab minema see vanem, kes volitab.
Sünnitunnistuse saab tellida netist, ka inglise keelse variandi kolmes erinevas formaadis (vali endale sobiv). Minu kogemus on, et seni sünnitunnistust pole küsitud (mis ei tähenda, et see ei võiks olemas olla, sest kunagi on ikka esimene kord), teise vanema notari poolt kinnitatud luba on kindlasti küsitud üle 20 korra, eriti Euroopast välja lendamisel.
Retseptiravimitele võib ju võtta tõendi, kui neid on suurem kogus (st maini on aega ja saab ilusti tegeleda sellega).

Jah, notariaalse volituse teeme kindlasti. Ja Rahvastikuregistri tõendit olen kasutanud ka varem. Tean, kust seda saab, maksab 5 € :) Notariaalset volitust olen varem vanemale lapsele teinud, see teema on seega samuti tuttav.

Millega veel peaks arvestama? Kuidas näiteks ajavahe võimalikult leebelt üle elada? Eriti lapsel. Just ida poole minnes pidavat keerukam olema kohaneda.

Paljud leiavad, et itta lendamine on see raskem, kuid minu kogemus on teistpidine. Itta lendamine toimub koduse aja järgi alati üle öö seega on oskus magada olemas. Austraalia puhul on keeruline see, kui jõudmine Kaug-Itta on pealelõunat ja edasi lend taas üle öö. Kuna päeva pole olnud siis sellel lennul magamine ei taha õnnestuda. Seega minu soovitus, kui piletid pole veel ostetud siis teha piletid selliselt, et Kaug-Idas on 1-2 ööd kohanemist enne edasi lendamist.

Piletid olemas ja kõik lennud jutti. Kuna aeg piiratud, siis sai nii otsustatud. Start Tallinnast on hilisõhtul ning saabumine kohaliku aja järgi varahommikul. Eks tuleb kuidagi hakkama saada :)

Koige parem on kui kohale jouad ohtul, lahed koju, magad valja ja jargmist paeva saad varskelt alustada. Hommikul saabub paris palju lende ja immigratsioonis voib pikk jarjekord olla. Mul tuleb meelde , et minu omad selles vanuses (5-7a) Eestisse joudes kell 17.00 jaid lennukis magama, et tuli kuidagi valja tassida ning magasid hommikuni 4-5ni, siis noudsid viinereid :)

Kajuks enamus lende jõuab siiski hommikul sellel suunal, pole väga valida midagi. Küllap saab hakkama :)