Olen hea mitu aastat järjest elanud sealkandis ja vat kogemus on see, mis ajab ihukarvad püsti. Vahest kaasaegne noorsugu lepib sellega, aga vana kala kiidab eesti naist taevani.

Soovisin informatsiooni pulmakorralduse, mitte naiste võlude, feminismi jmt kohta. Seega teema algatajana palun teil edaspidi viimatinähtud arutelu lõpetada. Tänan.

Kommenteerin nüüd pea 10a tagust teemat selle eesmärgiga, et ehk on see info kellelegi abiks ja googeldades tuleb see nähtavale, sest alles selle aasta alguses olime ise Tais abiellumas ja pean ütlema, et see protsess oli päääris pikk ja keeruline, kuid mitte niivõrd asjaajamise enda pärast, vaid seetõttu, et puudus info, keegi ei teadnud täpselt mida ja kuidas ja kus on vaja teha, kõik sai meil tehtud katse-eksituse meetodil...kindlasti on ka varem eestlasi Tais abiellunud aga selle kohta ei leidnud internetist infot, ilmselt pole jälge maha jäetud.

Seega võtan nüüd vaevaks ja teen pika ja detailse postituse lootuses, et see kellelegi teisele kunagi kasu võib tuua.

Seega, oleme kaks noort, kes otsustasid 2020a alguses Tais abielluda ja sõlmida legaalse abielu, mis kehtiks ka Eestis, mitte ainult tseremooniaalse. Olgu öeldud, et meie puhul oli tegemist:
-hetero paariga (Tai ei tunnista samasooliste abielusid)
-mõlemad eesti kodanikud

-kumbki polnud ennem olnud abielus, st ei olnud lahutatud ega lesk (sest sellisel juhul alljärgnev info pole piisav ja ilmselt on esitatavaid dokumente rohkem vaja)

Esimese asjana minge Perekonnaseisuametisse ja võtke sealt dokument, mis kinnitab, et te mõlemad olete abielukõlbulikud (st pole eelnevalt abielus ja olete teovõimelised). Meie võtsime kahepeale ühe dokumendi ehk et mõlema nimed kanti ühele dokumendile (see on oluline, sest hiljem peate selle dokumendi ka legaliseerima ja tõlkima jne ja iga dokument maksab, seega lähevad teil kulud kahekordseks) ja Perekonnaseisuamet pakub kohe võimalust väljastada dokument inglise keeles, kasutage seda, see säästab teid selle hilisemast tõlkimisest ingl keelde.
Perekonnaseisuametist saime me dokumendi 15 minutiga, ootasime ukse taga vist 5 min elavas järjekorras, aega ette broneerima ei pidanud, lihtsalt kohale minna, riigilõiv dokumendi väljastamise eest 15€. Dokumendi nimi oli ingl keeles Marriage Non-impediment certificate.

Nüüd tuleb teil see Marriage Non-impediment certificate ka legaliseerida, sest Tai ei kuulu apostillimise konvensiooni, seega nende jaoks dokumendid mitte ei apostillita, vaid legaliseeritakse ja seda teeb meie Välisministeerium. Selleks peate nende kodulehel https://broneering.mfa.ee/ broneerima aja, lähete kohale, läbite turvakontrolli nagu lennujaamas, teid juhatatakse vajalikku kabinetti, jätate dokumendi sinna, maksate 30€ riigilõivu ja üldiselt võite veel samal päeval sinna ka legaliseeritud dokumendile järgi minna.

Nüüd algaski põnevam osa kogu asjaajamisest, et kellega edasi suhelda ja mis edasi saab. Olnud kirjutanud juba Tai saatkonda Helsingis ja Tai välisministeeriumisse ja Tai aukonsulile Eestis ning lõpuks ka Eesti aukonsulile Tais, siis lõpuks aitaski meid neist viimane: eesti aukonsul Bangkokis, proua Baisri Kanchanaraphi, ise kutsus ta end: Khun Bee. Väga tore, abivalmis ja sõbralik inimene, tänu kellele meil kõik õnnestuski. Rääkis väga head inglise keelt, et midagi ei läinud meil nö tõlkes kaduma ja viitsis ning tahtis väga detailselt kõik asjad lahti kirjutada ja selgitada. Ühesõnaga oli meil mõlemil vaja endale saada sertifikaati abiellumiseks, mis oleks välja antud Tais kohapeal. Temale saatsime e-mailiga oma passide koopiad ning tema saatis meile siis e-mailiga need ingl k sertifikaadid nimega Affirmation of freedom to Marry, mille pidime täitma ja talle e-mailiga tagasi saatma, hiljem kohapeal pidime need ka füüsiliselt allkirjastama.
Seega, esimese asjana sõitsime Bangkokis Khun Bee juurde konsulaati, meil oli see kohtumine temaga varem e-maili teel kellaajaliselt kokku lepitud, tal olid kõik vajalikud dokumendid ette valmistatud, me pidime andma allkirjad mitmesse kohta, siis tegi ta veel hunniku koopiaid (tekkis tunne, et koopiaid tehakse kõigest, millest saab ja ta ise hoiatas meid ka ette, et tehke Eestis juba oma passidest ja ka sellest Marriage Non-impediment certificate-st kõigist vähemalt 5 koopiat, et kusiganes siis küsitakse, et ei jääks midagi koopiate taha, saad muudkui kaante vahelt võtta ja anda) ning pidime dokumentide eest siis seal konsulaadis sularahas maksma 1200THB x 2 = 2400THB. NB! Neile dokumentidele pidime järgi minema ise, neile ei saanud pulmakorraldajat volitada järgi minema, sest Khun Bee tahtis meie originaalallkirju saada dokumentidele.

Siinkohal mainin veel ära, et Eestil on aukonsul Tais nii Bangkokis kui Phuketil, kuna meie abiellusime Koh Samuil, siis suhtlesime Bangkoki aukonsuliga aga kes plaanib abielluda Phuketil, siis ilmselt on mõttekam suhelda otse sealse aukonsuliga.

Khun Bee oli veel selles osas väga armas, et ta selgitas ka, mis me dokumentidega edasi peame tegema ja kui ma talle mainisin, et edasise osas aitab meid pulmakorraldaja, siis ta luges kohe ette, mis mingi dokumendi tõlkimine/legaliseerimine jne nende ametiasutustes maksab, ilmselt soovis ta, et me oleksime teadlikud ja meid keegi üleliia koorida ei saaks J

Nüüd oli vaja nende konsulaadist saadud sertifikaatidega (Affirmation of freedom to Marry) minna Tai välisministeeriumisse ja need esmalt ingl keelest tai keelde tõlkida, selleks pidavat Tai Välisministeeriumis olema kohe sellised putkad, kus neid tõlgitakse, neid putkasid pidi seal palju olema, käid ja küsid, et palju maksab ja millal saaks ja valid endale sobivaima ning lased ära tõlkida (Khun Bee jutu järgi maksab teenus tavaliselt 250-400THB). Seejärel lähed samas majas kuskil teisel korrusel asuva ametniku juurde, kes siis võtab dokumente legaliseerimiseks vastu, maksad (Khun Bee jutu järgi maksab teenus ca 200THB) ja jätad dokumendid sinna ning hiljemalt 3 päeva jooksul saad dokumendid legaliseerituna sealt tagasi. Vanasti olevat sellele teenusele ka express teenus olnud, et maksad rohkem aga legaliseeritakse kohe kohapeal ära, enam seda teenust kahjuks ei ole, seega arvestage pigem 3 päevaga. Ja siis nende tõlgitud ja legaliseeritud sertifikaatide alusel saab siis vastavast ringkonnaametist, kus te abielluda soovite, load abiellumiseks.

Aga, nagu eespool ütlesin, siis oli meil pulmakorraldaja võetud, ning Tai Välisministeeriumis meie enam ise asju ajamas ei käinud. Võtsime oma paberid konsulaadist ja sõitsime taksoga tagasi Bangkoki lennujaama ning lendasime kohe edasi Samui saarele, hotellis saime kokku oma pulmakorraldajaga, kes võttis meilt siis need konsulaadist saadud sertifikaadid, lisaks kirjalikud volitused, et me volitame neid endi nimel tegutsema, meie dokumentide koopiad ja siis asusid nad ise meie eest asju ajama, meie tahtsime puhkust nautida, ei viitsinud mõeldagi, et oleks pidanud 3 päeva Bangkokis passima ja ootama, et saaks dokumendid kätte või et oleks pidanud veel tagasi lendama Bangkoki vahepeal, et dokumentidel järel käia, tundus mõttekam tasuda pulmakorraldajale ca 660€ legal services fee eest ja nad ise tõlkisid (muide, see pidi ikkagi oluline olema, et kus ja kelle juures tõlgid, kaugeltki mitte kõikide putkade tõlkide tõlked ei pidavat kohe esimesel korral ametnikele sobima), ise lasid dokumendid legaliseerida ja toimetasid kõik vajalikud dokumendid enne pulmapäeva meieni. Kuna meil ajas pulmakorraldaja ka selle ametiisiku välja, kes meid ametlikult paari pani (Amphur on tema ametinimi, ilmselt midagi notari sarnast, igas piirkonnas oma kindel inimene), siis toimetas ta kõik vajalikud dokumendid ise ka temani. Meie läksime ainult tseremooniale kohale ja kõik oli ettevalmistatud, andsime ainult allkirjad. Ja kui peale tseremooniat kõik allkirjad ära panime, siis võttis pulmakorraldaja meilt kohe need allkirjastatud dokumendid, need saadeti jälle Bangkoki, tõlgiti seal, legaliseeriti ning saime enne lahkumist pulmakorraldajaga lennujaamas kokku ja saime dokumendid kätte. Kui me oleks jõudnud enne riigist lahkuda kui dokumendid valmis, siis oleks need DHL kulleriga meile koju järgi saadetud.

Eestis aga ootas ees sama tee- Välisministeeriumis legaliseerimine (broneeri internetis aeg ja kohapeal tasu riigilõiv 30€), seejärel legaliseeritud dokumendiga Perekonnaseisuametisse, et rahvastikuregistrisse abielu kohta kanne tehtaks ning seejärel pidin Perekonnaseisuametile tegema eraldi avalduse perekonnanime muutmiseks, sest Tais ei küsinud selle kohta keegi, kas soovin mehe nime, ehk ei olegi see neil tavaks, ei oska öelda, tasusin riigilõivu 100€ ja nimi muudetud. Seda kannet ja nime muutust saab teha samal päeval samas majas erinevates tubades, ei pea aega kinni panema, elav järjekord, üldiselt käib kõik ruttu.

Ja ongi tehtud, olemegi abielus! Lihtne! J

Kui kogu see kadalipp läbi teha, siis lihtsusest on asi ikka väga kaugel. Paras bürokraatia. Juba lugemise esimesel minutil teadsin, et ise seda küll ette ei võtaks. Siin kohapeal on see värk ikka imelihtne.

 Aga selles suhtes väga asjalik postitus, et siit saavad paljud omale vastused ja hulk asjatut sehkendamist jääb ära. Tais abiellumine on kindlasti paljude unistuseks aga tihti ei kujutata ette, mida see tegelikult kaasa toob.

Peab ikka väga põhimõtte- ja järjekindel sadomaso kalduvusega olema selliseks ettevõtmiseks:) KOrdades lihtsam oleks siin registreerida ja seal pidu teha.

Lisaksin siia pulmaisana sellise ääremärkuse, et lisaks peole võib abiellumise tseremooniagi kus iganes uuesti läbi mängida. Kasutatakse sageli Eesti piireski, ametlikult registreeritakse omaette suurema kisa-kärata ära ja külaliste juuresolekul tehakse pidulik "paaripanemine" kas uhkes mõisas, kenas looduses, kellegi kodutalus, miks mitte ka välismaal. Need ei pea tingimata isegi omavahel seotud olema, tean ka juhust, kus pulm peeti aasta peale ametlikku registreerimist. Võimaldab tseremooniat huvitavamaks teha ametliku kõigile pähekulunud, ehk isegi pisut  kuivavõitu standardprotseduuri asemel.

Maailmas on ju nii palju erinevaid, kohati isegi veidraid, pulmakombeid, miks mitte vürtsi lisamiseks neid kasutada, kui oma rahva traditsioonid tunduvad järgimiseks liiga lihtsad. Näiteks teemakohases Tais toidab pruutpaar pulmapäeva hommikul vaeseid munki ja pulmaööl peab sängi jagama isase kassiga. Usun, et mõne toitmist vajava munga ja kõutsi leiaks ka siitmailt:)