Aidake algajat mägimatkajat

Juba ammu on olnud plaan minna mägedesse matkama. Aga kui aus olla, pole ma mäge isegi eemalt näinud kunagi. Aga millestki peab ju oma unistuse poole liikumist alustama.

Minu tingimused on siis sellised:

  • matkata tahan suvel
  • liustiku ega lume peale minna ei tahaks
  • mägi võiks olla piisavalt lauge ja mitte väga ohtlik
  • võiks asuda Euroopas
  • matka pikkus pole oluline
  • tahaks jõuda kuhugi "tippu"
  • Munamäge ärge palun soovitage

Milline koht vastaks minu nõudmistele?
Millest peaksin alustama reisi ettevalmistamisel? (plaan minna järgmisel suvel)

Aitäh, Metskaplan! Võtan ronimise koha pealt kuulda!

Kuna ostsin lennupiletid juba ca kuu aega tagasi ära ja tavalises klassis ehk et tagasi ei osteta, siis tahan ikka ära käia. Ah, ega ma ikka tahan seal väga ära käia :) ja kuna ei hakka ülepeakaela lollusi tegema, usun et saan ka hakkama. Teisel pool mäge Vangis on inimasustus täiesti olemas ja kindlasti annan enda sealolekust kellelegi ka teada.

Tegelikult tahaks väga ära käia Grindane mäe otsas (mille otsast saab vaateid Jotunheimenile ja Hurrungane mäetippudele), mille kõrgem tipp on 1674m, aga seda ma vist siiski ette ei võta, jään teid kuulama ja uskuma. Viimati käisin sõbrannaga Montenegros Bobotov Kukil ca 2000m peal, aga seal juba läks alla tulles veits kõhedaks... (lahtised kivid ja nii)

Igaks juhuks panen pildi ka mägedest ja järvest. Siin on näha, et ühes küljes on see täitsa jalutatav :) Grindane jääb fotograafile paremale seljataha.
http://en.wikipedia.org/wiki/File:Lake_Helin_Vang_Valdres_Norway2.jpg

Mägiste maade reisifoorumites on kindlasti üleval teema "kas üksi võib metsa minna?" ja vastused on, et kindlasti mitte, hunt võib maha murda ja sohu võib sattuda ja kärbseene otsa komistades mürgituse saada :)

Eks su oma riskitunnetus peab ütlema, kas võib minna või ei. Kui on rada ees, teised matkajad ümber, endal vajalik varustus (söök-jook-telefon) kaasas - eks ikka võib minna. Aga ennast üle hinnata ei tohi. Ja alati tasub kellelegi teada anda, kuhu lähed ja kui kauaks - siis hakkab tõsiste õnnetuste puhul keegi vähemalt otsima.

Eks mul nüüd on tõsine hirm nahavahel (huntide pärast, karusid sealkandis ei pidanud olema), aga olen kindel, et ma pole esimene ja ka mitte viimane naisterahvas, kes üksi mägedes oma rada otsib. Aga teid, kui kahtlemata kogenenumaid kuulda võttes, olen siiski ettevaatlik ja liigun olemasolevatel teedel.

Aitäh!

Esmaseks mägedega tutvumiseks võiks sobida ka mõned Alpide madalamad tipud. Näiteks lendad Eesti Õhuga Münchenisse ja edasi rongidega Austriasse, Mayrhofenisse. Seal ümbruses võimalik väga erineva pikkusega ja raskusega matku ette võtta. Ööbimiseks saab kasutada mägihütte. Võib ka alustuseks tõstukiga ülespoole minna ja siis sealt edasi hütist hütti matkata. Kola natuke Internetis - leiab infot nii tõstukite, hüttide kui matkaradade kohta.

Pärast 11-päevast Norras käiku julgen Valdres'i maakonna mägesid soovitada. Kohalikest infopunktidest või selle puudumisel "Kommune" majast küsides saab päris hea matkakaardi. Lihtsa, ent piisava. Mulle juhatas kord tee kätte üks 60-aastane proua, kes pidavat ise matkamas käima. Ja tõesti olid head ja jõuetekohased teekonnad. Nii et soovitan väga Norrat! (Grindane, Filefjell, Slettefjell, Smadalenit jne)

PS! Ja üksi tasub tõesti minna vaid siis, kui teisiti ei saa :) Mul oli nii mõneski mõttes õnne ja sain hakkama.