Air Baltic avab Tallinn-Stockholm liini 5x nädalas.
  1. juunist avab Air Baltic Tallinn-Stockholm liini 5x nädalas, esmaspäevast reedeni.
    Sõiduajad 70 ja 75 minutit.

BT191 TLL 7.00 – 7.15 ARN (Fokker 50)
BT192 ARN 12.30 - 14.40 TLL (Fokker 50)

Allakirjutanu isikliku arvamuse kohaselt ei söö nad Estonian Airilt eriti turgu ära, kuni viimane jätkab reaktiivlennukitega lendamist Stockholmi. Vaevalt, et Air Baltic SAS'iga codeshare'i teeb. Kui aga kogu liin viiakse Saabide peale, mida viimasel ajal TLL-ARN otsale lisatud on pidevalt, saab Air Baltic eelise.
Boeing on mugavam kui Fokker, mis on jälle mugavam, kui Saab.

Lisaks TLL-ARN liinile on AB uued liinid veel Riia-Lulea, Riia-Visby ja veel mingi salapärane liin, mida veel pole avaldatud, aga mille kohta AB Facebooki saidil äraarvamismäng käib, kui see juba läbi pole (mul puudub hetkel ligipääs FBi).

Muide, erinevalt Estonian Airist saab Air Baltic oma uued lennukid üsna pea kätte. Mais peaks Dash 8-400d lendama juba.
Pilt siin: http://www.airliners.net/photo/AirBaltic/De-Havilland-Canada/1648366/M/

Eks näis, eks näis..enne pole miski kindel, kui lennukid reaalselt Riias on ja lendava hakkavad. Eestiõhu Next Gen CRJ'd ju ka ammu juba EA värvides (olen näinud pilte nendest) ja mitu korda lennuplaani sisse kirjutatud, aga mida pole seda pole.
Loodetavasti on need uued Dashid nüüd maandumiskindlamad ja telikuprobleemide laviini enam ei tule nagu mõned aastad tagasi, kui järjest mitu intsidenti nendega oli.

Kui TLL-ARN liin avatakse Estonian Airi välja suretamiseks, siis mis kasu loodab AB saada Riiast Luleasse ja Visbysse lennates? Huvitav, kauaks lätlastel jätkub raha AB-sse matmiseks? Praegu EL-st saadavaid laene tuleb hakata ka tagasi maksma...
Snoop, see tunnike lendu kannatab igat tüüpi lennukiga ära, pole need Saabid nii kehvad midagi. Eestikeelne ajaleht ja väike snäkk ka abiks ;)

Kindel jah mitte, aga airshowdel pole OV lennukid käinud erinevalt Air Balticu omadest.

OK...airshowde kohapealt ei oska ma midagi kaasa rääkida :)

Minu meelest on Saab palju mugavam kui Fokker. Saab bookida oma ühese istme näiteks. Võrreldes Fokkeriga on Saab maandumisel palju stabiilsem või on EA piloodid paremal tasemele kui AB omad. See pole siin EA kiidujutt, lihtsalt omast kogemusest. Samas on näha, et asi on suunatud selgelt Eesti turu jaoks, lennuajad sellised et rootslasi vaevalt seal lendama hakkab. Kui EA-lt ka turgu ära võetakse siis on need vähem maksejõulised kliendid.

Maitse asi. Kui viimane kord Saabiga lendasin, siis oli TLL-s -15 tselsiust. Lennuk oli kütmata ja uks pikalt pärani. Soojendus sellel aparaadil seistes ei tööta. Õhk salongis läks inimlikuks vast 10 minutit pärast õhkutõusmist.
PS! Maandumine eriti stabiilne polnud. Sõltub vast ikka ilmast. Tuulega on Saab selline puukoorest laevukese moodi.

Hinnad suht võrdsed 19.06 Tallinnastja 23.06 tagasi AB 2466,84eeki hind koos pagasiga. EA hind samadel kuupäevadel Tll 7.55 ja tagasi 15.35 hind 2436 eeki.
Et EA hind on odavam 30.84 eeki. Kui arvestada et EA annab ka väikse näksija joogi siis ju selge eelis miks lendan EA.

Ei näe antud juhul AB-l mingisugust konkurentsieelist EA ees. Peaks olema lihtne võit sini-valgetele.

Ja neljas salapärane uus AirBalticu liin, mis 1. juunist käivitub on Stockholm-Oulu.

Ei tea miks, aga minule meeldib EA rohkem kui AB. Sügavalt isiklik arvamus muidugi, aga ma loodan, et AB meie oma ikkagi ära ei söö. Ja see Läti riigi poolne meeletu AB doteerimine ei tekita ka eriti positiivseid emotsioone.

Ongi AirBalticul uued lennukid olemas.

airBaltic Dash8-Q400 Routes

airBaltic in the 2010 Summer season is introducing the new Dash8-Q400 Turboprop aircraft to its fleet. As per 22MAR10 GDS timetable display, the Dash8-Q400 is to operate on following routes:

Riga – Belgrade eff 05MAY10
Riga – Berlin BT217/218 eff 11MAY10
Riga – Copenhagen BT135/136 eff 01MAY10
Riga – Lulea eff 02JUL10
Riga – Oslo BT159/160 eff 11MAY10 (selected days, daily from 06JUN10)
Riga – Stockholm
BT107/108 eff 02MAY10 Day x6
BT101/102, BT109/110 selected days in May

ühtin Tip arvamusega: EA on palju meeldivam kui AB. Isegi juhul kui mõni kord on viimasel mõni ots odavam olnud. Aga üldiselt on tegu siiski varastega, sest ükski endast lugupidav firma ei manipuleeri lennujaama maksudega nii nag nemad seda on Riias ja Leedus teinud.
.
Vanarahva tarkus: Ära näpi sitta, läeb haisema.

Indrek, kas sul on mingi tõsine kana AB-ga kitkuda või mis värk? Hakata nüüd AB'd siin avalikult s***ks sõimama ei jäta sust endast just väga head muljet.

Sõimata pole jah ilus, aga AB madalate hindade üle rõõmustada pole ka mõtet. Tänu AB praegusele dumpingule võib varsti tulla olukord, kus Tallinnast Stockholmi (ja ka mujale) saab ainult Riia või Helsingi kaudu ning hind on selline, et praegune EA hind tundub selle kõrval väga odav.

Pidevalt räägitakse Riia Lennujaama ja AB dumpingust ja hetkel siin foorumis tundub see olevat selline "mina tean kindlalt" jutt. Mind lausa huvi pärast hakkas huvitama, et kas keegi oskab viidata mõnele allikale (eesti, vene, inglise), kust ma saaksin rohkem faktilist infot selle dumpinguteema kohta.

Ca aasta tagasi ühtlustas Riia Lennujaam oma lennujaamamaksud kõigile sealt lendavatele lennufirmadele e see reisijate mahu pealt maksmine on lõppenud. Sealt mingit hinnaeelist ei tule.
Allikas: www.e24.ee/?id=112823

Kindlasti on AB-l tasuvaid liine ja mittetasuvaid liine (ma võib-olla olen võhik, aga ma ei saa aru, kui palju sinna Lappenrantasse või Turusse ikka inimesi sõidab). Kas tasuvad liinid katavad mittetasuvad ära? Siin on vist arvamus, et ei kata.

Ja jõuame minu jaoks selle uduse väiteni "Läti riik doteerib Läti Lennujaama ja Air Balticut". See peaks olema piisavalt avalik info, et selle kohta on mingi algallikas olemas (Läti riigieelarve/Läti majandusministeeriumi eelarve).
Või kas on kuskilt saada Air Balticu majandusaasta aruannet inglise keeles (AB kodukalt leidsin ainult paar 4 aastatagust numbrit)? Hea oleks teada, millest tema kulu- ja tulubaas koosneb.

Ehk, kes on äkki rohkem seda teemat uurinud või teab, võiks anda natuke nö. finantsilist seletust.

Aga palun...

Rahast lage airBaltic sai teiste arvelt süsti
17.03.2010 10:03

Lätlaste lennufirma kõmiseb kui tühi tünn, mille finantsaukude plaasterdamiseks andis riik raha tele-raadio vahenditest, õla pani alla ka lennufirma president, teatab bb.lv.

Lennufirma senine põhikapital oli 11,1 miljonit krooni, mida on 4,42 miljardi kroonise käibega firma jaoks selgelt liiga vähe. Nüüd sai airBaltic oma põhikapitalile lisaks veel 663 miljonit krooni. Sedasi peaks kahanema ka firma maksevõimetus.

Rahasüst jaguneb kaheks.

344,8 miljonit krooni tuleb riigilt, kes vajaliku summa leidis lihtsalt: see võeti riikliku raadio ja televisiooni keskuse vahenditest.

Summa teise poole - 318,2 miljonit krooni - eraldab airBalticu president Bertolt Flick oma firmast Baltijas aviācijas sistēmas.

Siiski jääb lennufirma omanikering muutumatuks. Riigile kuulub firmast 52,8% ja Flicki firmale Baltijas aviācijas sistēmas 47,2%.

Lennufirma nadi seisu põhjustas 2008. aastal saadud kahjum 614,4 miljonit krooni. Ehkki 2009. aastal sai airBaltic kasumit 309,4 miljonit krooni, ei jätkunud sellest firma rahalise augu lappimiseks.

Sellise seisuga oli lennufirmal võimatu saada pankadelt headel tingimustel krediiti. Liiatigi ootab ju oma terminali ehitamine Riia Lennujaama. Selle maksumuseks kujuneb ilmselt 1,39 miljardit krooni, kuid seda tuleb airBalticul rahastada oma vahenditest.

Päris huvitav on majandustaustaga inimesel sellist artiklit lugeda. 12 miljoniline põhikapital- viimane koosneb oma ja laenukapitalist. Ehk siis kindlasti on firmal laene rohkem kui 12 miljonit eeki, mis tähendab et omakapital on negatiivne. See on ebaseaduslik, arvatavasti sellepärast ei leidu AB kodulehel ega ka kusagil mujal ühtegi majandusaruannet. Pressile on visatud 2 kasuminumbrit, kuidas see aga on saavutatud jääb äärmiselt kahtlaseks. Selge on see, et Flick and Co, see Co siis arvatavasti Läti riigiametnikud(a-la Hanschmidt ja Tallink) lüpsab ülikõrgete palkade ja juhtimisteenustega AB-st kogu raha välja ja konventeerib selle siis enda aktsiakapitaliks(nagu nüüd). Ma ei tea ühtegi nii väikse riigi lennufirmat mis omaks arvestatavat turuosa Euroopas, olles samas ka edukas. Kaua see õhuloss püsti seisab? Hetkel saab lennata küll, aga AB uuest terminalist ma vaevalt kunagi lendama hakkan. Ma sellise sisese tähtaja omale seadnud, et AB pileteid reisile rohkem kui 3 kuud ette ei osta.
EA puhul on seis väga selge- et uusi lennukeid saada vajatakse finantseerimist. See pole mingi probleem, vajalik vaid omanike käendus. Sellest SAS huvitatud pole ja EV minister on selgelt välja öelnud mis ta asjast arvab. Vaba majanduse pooldajana olen temaga täiesti ühel arvamusel, samas ma ei näe mingit põhjust miks peaks mingit liini toetama. Vaadates EV numbrimärkidega autode arvu Riia lennujaamas siis oleks aeg Tallinna Lennujaamal tegutseda. Ehk siis meelitada siia korralik odavlennu firma. Need eestlased, kes autoga Riiga vuravad ja on selleks valmis, kindlasti märkimisväärset summat lennupileti eest välja pole käinud. Ehk siis lendame Läti maksumaksjate kulul. Kui vaadata Ryanairi ettepanekut alates miljonist reisjast loobuda maksust, siis algul tundub see väga kahtlane. Samas kulutavad need reisjad Eestis tublisti rohkem kui 180 eek nägu, lisaks soomlased kes peale õllejoomist Eesti laevas meie lennujaama poole tõttavad. Ehk siit sõnum ministrile- arvuta õigesti ja tegutse, riigiametnike otsereiside toetamine või suur turistidevool meile? Lisaks ka meie rahval odavalt Euroopas käia!

Estonia Passenger and Security Fees on hetkel 155 krooni. Minu meelest on suht kohatu kurta selle summa kalliduse üle, see küll ei ole selline maks, mis kedagi Eestist ära peletaks ja kindlasti on igati konkurentsivõimeline võrreldes suurtes Euroopa lennujaamades sisse kasseeritavaga. See, et Raynair siia sisse tuleks oma 7 või palju iganes lennuliinidega mõneks ajaks tähendaks suhteliselt automaatselt EA lõpliku hääbumist ja ma ei ole üldse kindel, et nii väikese reisijate baasiga riigis saab isegi Ryanair oma 7 liiniga kasumis olla. Eesti on väga marginaalne sihtkoht nii lennureisimise kui ka turismi mõttes ja tuleb olla päri sellest tulenevate iseärasustega: väike konkurents, suhteliselt kõrged hinnad, ebamugavad lennuajad jne. Igasugune maksualandamine ja doteerimine hakkaks käima teiste reisiliikide arvelt ja nõaub väga tugevat ja süsteemset analüüsi. See on praegu meile igati hea olukord, et Läti maksumaksja maksab koos AB egotripiga ka osaliselt Eesti reisijate reisikulusid ja kui see toob kaasa ka EA pankroti, pole midagi parata. Keegi teine lendab ikka ka tulevikus Stockholmi ja Tallinna vahet, olgu see Norwegian või miski muu firma.