Autoga Itaaliasse

Saabusin hiljaaegu autoreisilt Itaaliast. Kuna enne minekut surfasin siin palju ringi ja sain head informatsiooni mõtlesin ka omalt poolt veidi uudiseid jagada eeskätt Poola teede kohta.
Kokkuvõtlikult oli marsruut järgmine: Eesti Pärnu ringtee kaudu Lätti, ümber Riia otse Kaunase peale. Seal oli ümbersõidu sillal remont ning liikumine neljapäeva lõunasel ajal võttis oma tunnikese lisaks. Edasi Suwalki peale, läbi Augustowi ja Bialystoki Varssavi suunas. Hilisel õhtutunnil läbisime üsna kiiresti linna S8 ringil. Täpsema kirjelduse teeoludest lisan tagasitee kohta, sest minnes olin ise roolis ega saanud märkmeid teha. Ööbimiskoht oli valitud peale Varssavit u 50 km Rawa Mazowieckas. See oli meie reisi kõige keerulisem olukord. Esiteks teetööde tõttu oli igasugune kõrvale pööramine raskendatud, esimese hooga sõitsime õigest august mööda. Pärast küll selgus, et see oli üks ainumaid fooriga ristmik sel ehitusobjektil (pikkusega u 100 km). Saime siis jälle õigele teele aga kuna meie GPSi ei saa sisestada maja numberid ning ka booking.com antud koordinaadid viisid küll õigele teele aga maja ei suutnud leida. Keerutasime ja tiirutasime oma tunnikese mingis külas pilkases pimeduses. Lõpuks taipasime keerata nö vasakule, kuigi GPS juhatas kindlalt paremale. Vahepeal üritasime ka hotelli helistada aga seal inglise keelt ei osatud ning pakutud venekeel kõlas täpselt nagu poola keel.
Kirjeldan siinkohal veidi GPS. Tegemist on nutitelefoni allalaetud Sygic versiooniga. Sai ametlikult kogu Euroopa kaardid ostetud ja Eestis veidi harjutatud. Tegelikult jäi aega küll väheseks ja kõikki funktsioone selgeks ei saanud. Suurimaks probleemiks kokkuvõtvalt oligi see, et ei saanud maja numbrit sisestada ja siis ta suunab number 1 maja juurde. Pärast olin targem ja leidsin võimaluse, et sai ka läheduses oleva objekti juurde sõita. Aga muidugi ei pruugi soovitud hotelli näiteks sinna salvestatud, mis ka antud Poola hotelli puhul juhtus. Veel hiljem avastasin, et sai märkida nö risttänavate kohti. Aga noh, selleks oleks ma pidanud võõras linnas kõikki võimalikke ristmikke peast ju teadma. Ja kui ei võtnud maha, et hoiduks kiirteedelt, siis suunas igal võimalikult juhul jonnakalt sinna peale. Samas ei hoiatanud maksustavate teede eest, ei maanteedel ega linnades. Ühes linnas otsisime poodi, mis ilmselt jäi kuhugi südalinna tasulise tsooni sisse aga GPS muudkui jonnakalt suunas ikka otse ja otse, kuigi me üritasime ringi sõita. Kindlasti ei maksa jääda kiiruse piirangute suhtes Sygic peale lootma. Mõned lõigud oli sellised, et ametlikult oli lubatud 50 km/h aga geps lubas 100 km/h. Seal oli vaheldusmisi kord 50 kord 70 km/h. Geps aga näitas 100 ja 70km/h. No ja paljudes kohtades veel, olid tegelikud olud muud. Ma ei räägi ajutisi lõike, kus näiteks ehituse vm pärast võis asi nihkes olla.
Niisiis järgmisel ehk reede hommikul varakult Rawast teele. Olin väga avatud meeltega reisile läinud. Kuigi eelnevalt Poola teedest lugenud ja rekkadest memoaare kuulnud. Neljapäeva õhtusest sõidust mulle miskit vägevat muljet ei jäänud. Kohati sai ilusti sõita, kohati jäi mõne rekka rongkäigu taha kulgema. Aga liikumine oli pidev ja kuskil 80-90 km/h piiril. Seega vaimselt ehk hullemaks ettevalmistunud, ei tundunud jube. Seevastu reedel hakkas asi veid närvidele käima. Võibolla ka selle pärast, et sel päeval ootas ees reisi ainuke aja peale minek. Pidime jõudma kella seitsmeks Viini rongile. Kuigi igasugused marsruudi planeerijad andsid sõiduajaks 7-8 tundi ja minu Poola tuttav arvas, et keskpäevaks olen Viinis kohvi nautimas, olin mina palju palju ettevaatlikum. Ja eks see lõik läbi Piotrkow Trybunalski ja Czestochwa kaudu võttis oma aja. Tegelikult läks veel kõige kauem Katowice ja Ostrava vahel. Tagantjärele mõtleme, et see GPS suunas meid kuskilt ektra „otse“ jälle ja seal Tsehhi piiri ääres on küla külas kinni. Lisaks olid veel teeehituse, kus lasti fooriga vaheldumisi läbi autosid. Lisaks rekkad. Ma lihtsalt vaatasin, kuidas minutid ja tunnid jooksid kella peal. Lõpuks üle piiri!!!! Ja mina aru ei saa – kuhu kadusid rekkad. Kas nad sõidavadki ainult Poolas? Tsehhi teed täiesti vabad. Head laiad ka, kuigi kvaliteedi poolest rohkem nagu raudtee. Jubedalt raputas. Esimeses bensujaamas ostsime omale teedel liikumiseks vajaliku kleepeka esiaknale. Teenindaja oli väga lahke ja küsis, kas me vajame kohe ka Austria oma. Muidugi võtsime, pärast hea hooletu. Ja jätkus meie reis läbi Brno Viini poole. Poolaga võrreldes hea kiire minek ja võis rahulikumalt hingata. Ainsaks mureks jäi veel reedeõhtune Viini ummik. Aga jällegi õnneks seekord suutis GPS mingi hea otse tee valida, kui kardetud suurlinna ummikut ei esinenud. Kui siis ainult ehk Tallinna Järvevana tee moodi kulgemine tipptunnil.
Jaama jõudsime tund aega enne nõutud aega. Ootasime ilusat suurt kaunist jaama, täis siginat saginat. Viin ikkagi. Aga tegemist oli mingi nii nurgataguse kohaga, et esimese hooga panime mööda ning pidime väikese ringi tegema. Teisel katsel saime õigest august sisse. Olime broneerinud rongireisi koos autoga Viin-Livorno. Tundus lihtsalt huvitav ja tahtsime näha, kuidas see auto rongil asi välja näeb. Omamoodi põnev. Ise pidi autoga peale sõitma. Vagunitel on kaks korrust. Alumisele pannakse motikad ja autod kõrgusega alla 158 cm. Väidetavalt. Mulle tundus see ikka väga väike pilu kuhu pidi sõitma. Teine korrus on avatud ja sinna lähevad kõrgemad auto, nagu ka meie oma Suzuki X4ga. Piletite broneerimisel oli see imelik, et kui ostsid auto koha, siis ei saanud sinna juurde kohe võtta inimesi. Inimeste pileti ostuks pidi täiesti eraldi jälle kogu protsessiga uuesti peale hakkama. Natuke kõhedust tekitas, et kas sain nüüd ikka samale rongile. Lisaks veel, et inimeste piletit sai nagu keskjaamast broneerida aga see autode pealesõit toimus teises jaamas. Algul arvasin, et võibolla toimub mingi ühinemine rongidega keskjaama. Tegelt aga ikkagi oli sama rong, inimeste vagunid olid ees, auto omad järgi. Sai valida kas istekohaga, neljane magamiskupee või kuuene magamiskupee. Arvasime, et saame istudes ära tukutud selle öö. Eks edaspidi magab välja, terve puhkus ju ees. Reis kestis 11 h. Istumiskupee oli ka kuuekohaline. Meie kupeesse tuli lisaks keskjaamast ilma autota reisijad ema kahe väikese lapsega. Variant, mida olime kõige vähem tahtnud. Aga mis tegelt osutus ehk kõige paremaks, sest lapsed võtsid vähe ruumi ja olid väga viisakad ja vaiksed. Minu jaoks oli see 11h tukkumis rongis tegelt kokkuvõttes kergem ja lihtsam ja kiirem kui olin arvanud ja kartnud. Mees aga ütles, et päris jube ikka. Kuigi tema magas palju rohkem kui mina. Kell üheksa laupäeval jõudsime Livornosse. Auto mahasaamine läks nüüd juba lõunamaa kombekohaselt oma tunnike kui mitte rohkem. Aga kuna meil oli nüüd ametlikult puhkus ja enam kuhugi ei pidnud kella peale jõudma, võtsime vabalt.
Auto käes, hakkasime mööda ranniku äärt lõunasse Rooma poole sõitma. Nautisime loodust, tegime paaris kohas peatusi. Ööbimiskoht oli valitud nö teisele poole Roomat. Kesklinnast mingi 30 km kaugusele. Omamoodi katsumus oli ka Fiumicino lennujaamast mööda saada. Aga saime hakkama ning jõudsime Lido di Ostia kuurordi laupäevaõhtusesse möllu. Pühapäev oli Rooma jaoks varutud. Esmaspäeval käisime tavareisijatena kiirrongiga Napolis. Need kaks päeva sai meie auto puhkust hotelli parklas. Teisipäeva hommikul hakkasime liikuma risti üle saapasääre ida kaldale, sihtkohaks Rimini. Sooviks oli vältida kiirteid seetõttu märkisime GPSi kogu aeg järgmise väikelinna, mida suutsime kaardil tuvastada. Olime otsustanud ka, et ei hakka Roomast ümbersõiduks aega raiskama väikeste teede peale ja suundusime otse sellele ringteele, mida võib igalt kaardilt näha. Pidepunktiks oli linn Terni. Mina ei ole eriline mägede fänn vastupidiselt minu mehele. Rool oli sel päeval tema käes ja mina nautisin niipalju kui suutsin kõrval. Üldiselt väga ektreemseid hetki ei pidanud üleelama kuskil kuristiku äärel. Teed ikka suhteliselt laiad. Seeeest vaated olid muidugi hingematvalt kaunid. Mõnes kaunis mägi külakeses tegime peatusi või nautisime lihtsalt loodust nii kaugele kui silm ulatus. Õhtuks jõudsime Riminisse hotelli. Järgmine päev võtsime suuna San Marinosse. See riik oli üldse põhjus, miks hakkasime Itaalia ringreisi korraldama ja lõppeks antud variandini oma autoga jõudsime. Väga huvitav linnriik mäe otsas, pika ajalooga ja kauni vanalinnaga. Kuna me ei ole erilised kunsti ega arhidektuuri nautlejad, piirdusime sel reisil väliste eksponaatitega. Muuseumid, kirikud, katedraalid ei olnud eesmärk omaette. Pärastlõunal hakkasime lõpuks ka puhkama ning veetsime Rimini rannas. Neljapäeva hommikul uuesti teele teisele poole Veneetsiat Lido di Jesolosse. Sealne hotell osutus reisi kõige paremaks, konditsioneeriga ning erarannal pakutavate toolide ja varjuga. Ka selle pealelõuna veetsime rannas. Reedel asutasime endid Veneetsiat külastama. Olime eelmisel õhtul tabacco putkast ostnud edasi-tagasi piletid bussile ja praamile. Antud kohast kestis kogu sõit u 55 min. Hotellist oli meile antud ka bussi ja praami aegade plaan. Meil vedas sellega, et saime bussi peale liini alguses. Mida edasi seda rohkem rahvast tuli peale ja lõppeks buss ei peatunudki enam kui polnud maha tahtjaid. Arvasime, et see on ainuke praam, mille info meil oli aga tegelt on neid seal mitmeid erinevaid. Meie piletid läksid kokku maksma ligikaudu 30 Euri. Võibolla oleks saanud ka kuidagi soodsamalt aga ei teadnud seda ette uurida. Laupäeva hommikuks oli meie puhkus läbi ja pidime hakkama tagasi sõitma. Plaan kogu maa kahe päevaga läbida. Asusime teele kell 8.30. Seekord kasutasime otseseid kiirteid. Itaalias toimub kiirteel maksmine nii, et sisenemisel võtad automaadist pileti ja väljumisel sisestad oma pileti, saad teada summa ning maksad vastavalt. Eemalt sai näha, mis tingimustel saad maksta, kas sulas või kaardiga, et vastavasse vahesse hoida. Algul ei saanud aru, et kuhu pangakaart pista, lõpuks tuli teenindaja ja näitas koha. Põhimõtteliselt ega seal suur valikut polegi. Pistad kaardi sisse paar sekundit ja välja. PINi ega muid identifitseerimis näitajaid ei küsita. Kummaline aga nii oli. Mahasõit oli veidi enne Austria piiri. Sealkandis veel palju kõrgeid mägesid. Need olid teravamad ja selliseid külakesi niimoodi näha polnud kui kesk-Itaalias. Viinist alates oli tee juba tuttav. Brnost alates jube raudteelik sõit umbes 50 km . Lisaks kallas meeletult vihma ja nähtavus u 5m. Võib tunduda jube aga kui oled situatsiooni sees, teed ära ja ei oska raskusest arugi saada. Peale Poola piiri ületamist hakkavad kohe külad-linnad-asulad, kus piirkiiruseks 50km/h. Suurimad teetööd toimusid Rybnikus, seal kiirus 40km/h. Samas nädalaga näis olevat ikka üsna palju tehtud. Mingil hetkel suunati ka ümbesõidule läbi metsa ja pisikeste külakeste. Tee peal ka palju foore, mis kuidagi juhtusid meile väga tihti punased olema. Tegemist ei ole mingi suurlinna keskusega vaid maantee ristumine kõrvalteedega. Veidi enne Gliwice suunas GPS kiirteele A4. Samas toimus mahasõit paari minuti pärast ja raha selle lõigu eest ei võetud. Süsteem sama nagu Itaalias, sisenemisel saad pileti ja väljumisel maksad. Kuna Poolas see teema veel uus, on seal igas putkas teenindaja. Samas jätkus ilus lai kahe-kolmerajaline lai tee oma 20 km. Kiirusega 100-140 km/h. Peale Katowice sõit Czestochowa suunas. Algul kolmerealine, edasi kaherealine 150 km. Siis alates Piotrkow Trybunalskist alates teetööd 100km. Ja jällegi paarkümend km enne Varssavit palju ristmikke, foore, kiirukaameraid ja kiirus 70km/h. Marsruut oli üle 1200 km pikk ja pidi kestma ligi 13 tundi. Tegelikuses jõudsime Rawa Mazowiecka ööbmiskohta veidi üle kesköö, kokku 16h väga lühikeste bensiini või hamburgei peatustega, mis ehk kokku tunni võtsid. Ülejäänud kadus teetööde vahele. Pühapäeva hommikul asusime teele pool üheksa Rawast. Tahtsime Varssavis veid shoppata, seega sõitsime otse linna. Liiklus väga vaikne ja hõre. Kümneks jõudsime kaubanduskeskusesse, kus veetsime täpselt tunni ning seejärel asusime koduteele. Varssavist alates on vaheldumisi kaherealist ja üherealist teed, hästi läbitavad. Enne Zambrowi on paar kilomeetrit teetöid. GPS suunas Bialystoki poole ja u 73 km enne linna hakkasid teetööd 30 km ulatuses. Need tunduvat olevat üsna valmisjärgus. Võibolla on tänaseks juba osa lõike avatud seal. Veidi enne linna hea lai ümbersõit ja suundumine Augustowi poole. Alates sellest kohast üherealine igav loksuv tee. Kuna tegemist oli pühapäevaga, siis rekkaid ei liikunud. Ainult külmseadmetega ilmselt need vähesed, mis näha jäid. Läbi Suwalki Leedu poole, Kaunase ringtee, Riia poole. Riias otsustasime süüa Lidos, mille tõttu teekond venis tunni jagu pikemaks. Koju Viimsisse jõudsime pool kolm öösel. Kusjuures peale Eesti piiri hakkas jälle kallama vihma.
Hea kogemus. Tegelikult läks reis väga hästi ja mingeid ebameeldivusi ei pidanud kogema. Kõik sujus nagu olime plaaninud. Kogu see protsess, kuidas reis selliseks kujunes oli iseenesest ka väga huvitav. Algne soov oli näha Itaalia maaelu, põigetega põhilistesse suurlinnadesse. Pidime lendama kas kuhugi põhjas või lõunas. Kuhu iganes lennuühendusi pakutake soodsalt. Alates jaanuarist hakkasime pakkumisi jälgima. Turismimessil olime juba pileteid ostmas. Aga ikka vaibus hoog mingil põhjusel. Kas ei sobinud aeg, koht, hind vm. Välja uuritud ka rendiauto variandid jne. Kuna lennu sihtkohad on kas Bari, Rooma. Milano või Veneetsi, siis hakkasid tulema mängu rongid. Piletid tundusid olevat lihtsalt nii soodsad – 9 EURi ots, kust kuhu iganes varakult broneerides. Rongid samas tundusid proovimist väärt alates Viinist. Küsimus, kuidas Viini saada. Sai ka kõik võimalused läbi vaadatud. Ja kui lõpuks oma auto mõte tuli, siis tekkis edasi küsimus, et kui juba niikaugele tuldud, milleks siis veel kuskil eraldi rentima hakata, sealt ka see Viin-Livorno ots. Mis tegelikult hoidid meile kokku ühe ööpäeva. Muidu oleksime pidanu ju öösel magama ja päeval omakorda selle maa läbima. Kahju oli sellest, et Itaalias ei pakutud muid võimalusi autoga rongile, oleksime veel mõne lõigu niimoodi läbinud, eriti öösel.
Tagasituleku kaks päeva olid küll tegelikult väga kurnavad aga tundus ka mõtetu raisata veel üks päev sellele. Eks teekondi võib igasuguseid planeerida, näiteks külastada huvitavaid kohti Poolas. Meie kokkuvõte oli see, et maksimum järjest sõit võiks kesta maksimum 8-10 tundi (kahekesi vahetades paari tunni tagant).
Kokku läbisime 5195 km autoga. Plus rongisõidud.

Aitähh hea kirjelduse eest. Mul on olnud GPS ide tuleku algusest Tom Tom. Selliseid juhtumeid pole olnud. Nii-et ei oska arvustada, aga kindlasti oleksid leidnud parema tee.kuigi ole nö autofänn, meeldiks mullegi, et paneks auto Tallinnast rongile ja maha sõidaks Viinis. Tõesti ära on tüüdanud see sõit läbi Baltikumi. Pole veel Roomas autoga olnud. Arvan, et sõidan kül linna läbi aga midagi ei näe,ega tea. Kui vitsid, pajata sellest lähemalt.
Paistate olevat nö meie sarnased rändajad.Kuna meil on väikebuss 9 kohta ja otsime vahest reisikaaslasi, siis ehk võime edaspidi ühineda. ei ole kirikute ja mmuuseumide külastajad. Varsti sõidame läänerannikule ja tagasi üle Itaalia põhja osa. Tänud hea jutu eest.

Tore mõnus reisikirjeldus. Tundub et peate hakkama mõtlema oma nutitelefonis Sygic GPS programmi vahetamisele. Kõikidel enamlevinud nutitelefoni GPS programmidel toimib aadressiotsing majanumbri järgi laitmatult ja kui panna seadetes "väldi maksulisi teid", siis juhatab ilusti ilma tasuliste kiirteedeta sihtkohta. GPS'i teemalised foorumid kiidavad iGO programmi.

to: rajukas
Roomas me autoga ei sõitnud üldse. Me tulime läänerannikut pidi alla Fiumicinosse. Kui sa kasvõi tavalise googlemapsi suuremaks klõpsad seal kandis, siis näed lennujaamast merepoole asulat ja teid, mis pidi sealt saaks ümber sõita. Üle jõe ka ja siis ongi Lido do Ostia. Me põhimõtteliselt hoidusime sellest suurest ringteest. Hiljem sealt ära sõites selgus, et tegelt sel ringil vist ikka ei nõuta teemaksu. Seega oleks võinud ka tulla ringi pidi üks jupp. Ümbersõit lennujaama tagant oli mõtetu ajakulu. Olimegi plaaninud, et ööbimikoht on linnast väljas ja keskusesse liikleme kohaliku transpordiga. Vaatasin ka, et rongijaam oleks hotelli lähedal. Algselt oli küll plaan minna Napolisse oma autoga. Seepärast ka selline hotellikoha valik - nö juba õigel pool Roomat. Siis aga meenusid kevadel nähtud ülisoodsad rongipileti hinnad. Arvutuste tulemusena otsustasime rongi kasuks. Küll aga tuli veidi ajakulu juurde sellega, et pidime hotellist kõigepealt Terminissse sõitma ja sealt Napoli rongile istuma. Seega ei sõitnud autoga ka Napolis, mis oli muidugi täiesti õige otsus, sest sealne liiklus on ikka täiega jube. Vaatasime, et eluga üle tänava saaks.
GPS ja Sygic kommentaariks ütleks, et see oli minu esimene kogemus üleüldse navigaatoriga sõitmisel. Ja ega ma väga põhjalikult ei õppinud seda selgeks ju ka. Põhimõtteliselt oli see ka minu esimene autoreis. Õnneks jäid ikka positiivsed kogemused, et julgeks ka edaspidi ette võtta.

Mina jätsin oma auto Roomas linna servas asuvasse metroopeatuse parklasse (maksis vist ainult 1.20 12h või midagi sellist) ja Rooma südalinna ja Vatikani sõitsime metrooga, 1h pilet 1.- eur. Väga OK variant.

Haruldaselt pikk reisikirjeldus. Enamasti ei viitsita nii põhjalikult kirjutada.
Algajate kohta vägagi õnnestunud reis. Nüüd kui olete oma sõrme autoga reisimisele andnud, jääte ilmselt mõlemast käest ilma.

Jutu jätkuks, kas kellelgi on kogemusi, milline on üldse Tallinnale lähim punkt, kust kannatab autoga rongile minna ja otse Itaaliasse sõita? Või ka näiteks Lõuna-Prantsusmaale/Hispaania poolele.

Nüüd kui olete oma sõrme autoga reisimisele andnud, jääte ilmselt mõlemast käest ilma.

Misasja?
Miks sa arvad, et see kõigile ühtviisi sobib?
Ma olen oma autoga reisinud küllalt, aga ei ole see mu kätt võtnud mitte.

Ega ei sobigi kõigile ühtemoodi. Mulle jäi mulje, et neile sobis. Muidu oleks oma otsust kirutud.

Kindlasti tubli ettevõtmine,peaasi et ise rahule jäite.Kui saladus ei ole,kui suur oli reisi eelarve?

Teema algatatud 3. aug. 2012. Seega see Poola osa ei vasta enam ammu kirjeldusele tänapäeval ja uued minejad fooriseiklusi ei pruugi leida.

Lähim autorong asub Hamburgis, üle Rootsi-Taani.
http://www.dbautozug.de/autozug/reiseziele/
Sealt Lörrach Sveitsi piiril või ka München. Jaanuaris vaatasin hindu juunis-juulis, alates 109eur 2in+auto. Nüüd kallim oluliselt.

Või siis Pariisist Lõuna-Prantsusmaale
http://autotrain.voyages-sncf.com/autotrain-webapp/pdf/common/Guide_Auto_Train_2015_en.pdf
Kuid juba üle prantsuse-alpide on auto/motosõit elamus omaette.

Või Hollandi/Belgia piirilt Itaaliasse või Sloveeniasse
http://www.autoslaaptrein.nl/autoslaaptrein

Üks vananenud andmetega kaart kui rohi oli rohelisem
http://www.seat61.com/Motorail.htm#.VRlrGPna5pU

Lähim autorong asub hoopis Helsingis, et sõita Kolarisse. Sealt juba maailmalõpp kiviga visata.