Just saabusime reisilt Ungari-Horvaatia-Sloveenia. Kokku 16 päeva. Kuna olin autos ainuke roolikeeraja, siis kulus sõidule muidugi rohkem aega, kui mitme juhiga. (Teekond Ungarini: Lublin-Rzeszow-Kosice-Miskolc. Poolas ei õnnestunud mul küll keskmist kiirust arendada rohkem, kui 75km/h.) Sõitsime läbi Horvaatia põhjapoolse osa (Istria ja kuni Plitvice Lakes National Park-ini). Resi pikkuseks sai 5900km. Eelarve sõltub suurel määral sellest, mitu inimest on autos ja millised on ööbimise soovid. Meid oli autos 3 inimest ja ööbimised said tehtud läbi booking.com süsteemi. Ei ole veel täpselt kulusid kokku löönud aga julgen õelda, et 100€ päevas me hakkama ei saanud. Bensiini kulus ~450 liitrit, mis teeb pea 650€ + ööbimised keskmiselt 40€ öö kolmele ja veel teemaksud. Kui ööbida kämpingus/telgis saab odavamalt kindlasti. Peale selle vaatamisväärsused ja toit....

Soovitan minna Valgevenesse või Ukrainasse. Valgevenes on kütus max 0,7 EUR ja eelarvest 100 EUR päev võid julgelt pool maha võtta. Samuti odav toit ja majutus. Ainuke asi, et Valgevenes on vaja viisa, kuid see pole väga kallis. Saatkonnast transiit 15 EUR, pikem viisa 25 eur. Saab ruttu kätte ka. Liiklus on rahulik, teed väga heas seisukorras.

Kui Vahemere äärde, siis soovitaksin Horvaatia, Montenegro, Albaania. Samas kütus ei ole seal nii odav ja olenevalt teest on ka teemakse.

Kuhu ei soovita kindlasti minna, on Itaalia. Röövellikud teemaksud, ülikallis kütus ca 1,9 eur liiter, majutus kallis, jne. Samuti ebasõbralikud inimesed. Käisin sellel aastal ja enam tagasi minna ei taha.

Mina tahan Itaaliasse iga kell tagasi kuigi. Kaunis loodus, suurepärane toit ja jook, põnev arhitektuur ja sõbralikud ning toredad inimesed. Prantsusmaa teemaksud on samast hinnaklassist u. 1 eur = 10 km. Ning suurt kütuse hinnavahet muu Lääne-Euroopaga Itaalias pole. Diisel seal praegu 1,68 eur. Võrdluseks Prantsusmaal hetkel 1,57.

Veel: 100 krooni päev auto ja selles oleva seltskonna kohta? Kui suur on seltskond? Kas kaks või kuus inimest?

Kui kenasti kaks kommentaari kõrvuti: DHS Itaalia kohta: ebasõbralikud inimesed johhaidii Itaalia kohta: sõbralikud ning toredad inimesed Usun, et kõikjal leidub nii sõbralikke kui ebasõbralikke inimesi. Julgen öelda oma kogemustest, et sõbralikke on tunduvalt rohkem. Just Budapestis linnatranspordi piletit ostes viskas müüja-tädi pastaka nurka, kui ütlesin, et sooviksin kehtivusaega alates järgmisest päevast. Tema oli jõudnud juba kiiresti käesoleva kuupäeva panna. Ülejärgmisel päeval oli ta taas tööl ja saime hästi läbi:)

Väga palju sõltub autost ja juhtidest. Mina käisin juunis Eesti-Läti-Leedu-Poola-Tšehhi-Saksa-Prantsuse-Šveitsi-Austria ja tagasi ning sõitsin 5400 km-i ja tegin seda 4-ja 72 liitrise paagitäiega st minu kütusekulu oli alla 400 Euri. Ühe eelkirjutanuga võrreldes siis u 200 Euri odavamalt.

On ülekohtune kuulutada terve rahvus ebasõbralikuks mingi mõttetu juhusliku vahejuhtumi pärast. Ning homeuseril on täiesti õigus sõbralikke inimesi on kordades rohkem kui ebasõbralikke ning tõpraid ja kaabakaid leidub igal pool. Isegi Eestis ;)

Eks kütuse kulu oleneb ju auto ja tema mootori suurusest. Minu auto võtab kahjuks keskmiselt 7,5l bensiini sajale kilomeetrile ja ma ei väidagi, et odavamalt ei saa. See oli reisi keskmine, kus sees ka linnasõidud ja sõidud mägedes. Jagasin vaid oma kogemust....

Tänud kiire tagasiside eest, sain juba häid mõtteid.

Autos on 3 täiskasvanut ja 2 last, autoks Multivan. Seega saab teepealsed ööbimised autos teha, kohapeal odav kämpa/telk/auto. Kütusekuluks arvestan ca 8 liitrit diislit sajale.

Endal on peast läbi käinud Horvaatia ja Bulgaaria. Bulgaaria ilmselt odavam.

Samas peale vahemere on olnud väike mõte ka Lõuna-Saksamaa.

Lihtsalt tahame hea seltskonnaga mõistliku raha eest võimalikult kihvti reisi teha. Soome, Rootsi, Norra, Baltikum läbi sõidetud.

Sõitmine ei ole probleem, 3 rooli on olemas. Proovime vältida ka kiirteid.

Äkki keegi teab soovitada mõnd head kämpat põhjapool Horvaatias?

Sorry, mitte Medulini vaid Medveja kämpingut peetakse üheks paremaks: http://www.camping.hr/campsites/medveja Ise küll seal ööbinud ei ole, mööda sõitnud aga küll - ilus koht. Siin ka veidi infot: http://trip.ee/node/68094 Ja veel ümbruskonna kämpingutest: http://www.arenacamps.com/special_offers?newsId=170 Horvaatias päris ilma kiirdeedeta liikuda on kaunis vaevaline eriti kui aega on ainult 10 päeva.

Põhja poolsetest oli meie lemmik Zelena Laguna kämping Porečis.

Itaallastel on lihtsalt selline temperament: kui midagi nende käest küsid, siis kõigepealt vahivad lolli näoga otsa ja irvitavad mõni minut. Muidugi on õige see, et seda ei saa laiendada kogu rahvuse kohta, kuid midagi sellist, mis oli Itaalias ei ole mina veel kuskil näinud. Olen käinud peaaegu kõigis Euroopa riikides ja sellist suhtumist mina varem näinud ei ole.

Ma toon mõned näited, miks minul selline arvamus itaallaste kohta kujunes.

Nt küsin Milanos teed. Esimesed kolm inimest, kellega üritasin inglise keeles rääkida, jooksid seisma jäämata minust mõõda. Järgmine inimene jäi küll seisma, kuid irvitas tükk aega vaadates auto EST numbrimärki, ütles miskit itaalia keeles ja jooksis edasi. Viies inimene ütles inglise keeles sorry ja läks edasi. Ma ei ole sellist asja mitte kuskil varem kohanud.

Järgmine asi oli see, et kuskil pärast Genovot oli kiirteemaksu kogumise punkt. Seil oli aparaat, kuhu tuli raha sisse panna. Kõik oli ainult itaalia keeles. Panime raha sisse ja aparaat ütles midagi itaalia keeles ja võttis raha ära. Tõkkepuu ei avane. Paneme raha uuesti, ikka sama asi. Olime juba üle 20 eur maksnud. Seljataha oli kogunenud autokolonn, kõik lasid signaali, mitte keegi ei tulnud appi. Läksin siis küsima, sain sõimata. Sama asi kordus mitme kiirtee peal.

Siis läksime ühte hosteli. Seal lähedal oli tiheda liiklusega maantee. Küsisin, et kas müra ka tuppa kostab. Selle peale adminn solvus ja keeldus meid üldse teenindamast.

Lisaks on seal olematu liikluskultuur. Nägin linnades pealt mitut avariid, liiklus närviline, kuskil ei lasta reastuda. Vihale ajasid ka kiirteel tuledega vilgutajad. Sõidavad oma ferrariga tee lõpus selja taga ja kui ma mõnest veoautost vasakpoolses reas mõõda lähen, hakati kohe tuledega vilgutama, et tule eest ära. Ise oli ta veel oma kilomeetri kaugusel ja pidurdada veidi ei viitsi. Ja selline asi oli koguaeg.

Ainus riik, mille külastusest on jäänud mulle negatiivsed emotsioonid. Kindlasti on seal ka normaalseid inimesi, kuid selline käitumine korduvalt ei saa olla vaid juhus.

Mul on ka itaalia teeäärsetest bensukatest imelikud mälestused. Tahad pätsi saia osta - tulemusena peavad kolm 'taallasest töötajat omavahel maha väikese sõja. Sõnadega, ja sisuks vist ainult "kas see on see kahe-eurone sai või kolmene?", aga põhjamaalasel ehmatab ikka kõhu lahti.

Meil on peresõber itaallane, see on täiesti vastupidist masti. Kui sellelt saia palud, saad pealekauba tunniajase loengu saiavalmistamise ajaloost itaalias, sitsiila vs muu itaalia saiade erinevustest ja pagarikunsti filosoofiast üleüldse.

Meil on ka kavatsus sinna horvaatidele külla minna septembri alguses(8)ja oleme samuti planeerinud ca.10 päeva.Äkki on veel keegi sinnapoole liikumas sellel ajal?

See läheb nüüd küll teemast välja aga ikkagi. Olen autoga käinud Itaalias kuuel korral, nii põhjas, lõunapool kui ka Sardiinias. Kordagi aga pole juhtunud midagi mis jääks mingil põhjusel hinge kripeldama ja Itaalia on endiselt koht kus iga ihurakuga tunnen et siin olen puhkusel. Kui mingeid arusaamatusi on ka tekkinud, reisil olles on see ju seikluse üks eluliselt oluline osa, siis kõik need on pigem lõbusad ja harivad kui et negatiivsed. Selge et lõunapoolsed inimesed on emotsionaalsemad ja vahetumad ning tunduvad seetõttu põhjamaalastele ebanormaalsed, hirmuäratavad ja ehk löövad mõne nõrgema närvikavaga kodaniku verest väljagi. Aga kuna suhtlen lõunaeurooplastega keskmisest eestlasest rohkem on seetõttu ka mu "valulävi" kõrgemal. Tahan öelda seda et kindlasti võib juhuslike negatiivsete pisiasjade kuhjumine mingis kohas stressirohkeks kogemuseks osutuda ja kujundada sellest linnast, riigist või inimestest negatiivse pildi kuid kogu selle üldistamine mingile rahvale on ebaaus. Ei ole ju kõik eestlased röövtaksojuhid, taskuvargad või petturkaupmehed. Kuigi paljud meid külastavad välisturistid just esimese asjana selliste tegelinskitega kokku puutuvad. Ning reisimise eesmärk üldjuhul ongi ju uute kogemuste, emotsioonide jne. saamine - negatiivne kogemus õpetab ja karastab, positiivne rõõmustab. Liikluskultuurist aga niipalju et Itaalias on see küll teistsugune kuid kui võtta arvesse kohustuslik Lõuna-Euroopa koefitsent, millega ma liikluskultuuri alati läbi korrutan, siis minu silmis jääb Eesti oma närvilise ja vihaselt ärapaneva liiklusega Itaaliast kaugele maha ;)