Kui palju läks aega Ungari-Rumeenia, Rumeenia-Bulgaaria ja Bulgaaria-Kreeka piiridel?

Kas näiteks Prešov-Brasov on ühe päevaga sõidetav? Google Mapsi meelest on veidi alla 10 tunni, aga tegelikult?

Nende maade piiride ületamisega ei ole mitte mingit probleemi. Maksimaalselt veerand tundi võib sõiduautodele järjekord olla.

834arr: kas sinu kogemuste põhjal on näiteks kolme 8 tunnise sõidupäevaga sõidetav järgmine marsruut: Prešov->Cluj Napoca ->Craiova->Sofia->Kalava? Google Maps pakub, et kokku võiks minna 20 tundi. Loomulikult, kui järgmiseks autoreisiks läheks kaubaks Rumeenia-Bulgaaria-Põhja Kreeka, siis vaataks Rumeenias ära mõned lossid ja väikelinnad, Bulgaariast sõidaks lihtsalt läbi ja Kreeka põhjarannikul veedaks-vedeleks 2-3 rannapäeva. Endale tundub, et 15 päevaga võiks olla teatud kompromissidega tehtav (alustades Tallinnast).

Maksimaalseks ajaks 15minutit ei julgeks küll pakkuda. Pigem tasub arvestada keskmiseks 0,5h/piir, aga väikse reservatsiooniga, et võib ka tund ++ minna. Aga võib ka 10min hakkama saada.

Google Mapsi pakutavad sõiduajad on üsna reaalsed, ei suuda küll Google Mapsist tuvastada kohta nimega Kalava? Äkki Kavala?

Kui Presovist sinna sirgelt soov sõita, siis läbi Serbia-Põhja Makedoonia on kordades kiirem. Sõiduautoga 2-e päevaga lahedalt tehtav, hea juhiga (2-e juhiga) ka päevaga saab hakkama. Kogu lõik kiirtee, v.a jupike Kreekas enne Thessalonikit ei ole (äkki oli ca 20km)

Ka Slovakkia piirist Miskolcini võiks kiirtee valmis olla vist (2,5 aastat tagasi sai sealt viimati sõidetud, siis veel ei olnud)

Jah, pidasin silmas Kavalat. Selle panin lihtsalt n.ö orientiiriks. Sealt on nii ida kui ka lääne suunas piisavalt kohti, kus peatuda, valik suhteliselt keeruline :-).

Serbiat üritaks vältida.

Ja mis selle Serbia vältimise põhjus võiks olla?

Ei taha viia oma raha riiki, kes üritab saada Euroopa Liitu, aga kelle meelsus ning üldine suhtumine nii minevikus kui ka praegu on nagu ta on.

Kui tangid Ungaris ära, siis eriti raha peale teemaksu ei pea sinna jätma. Samas Ungarisse kütuse raha jätmine pole ka kõige toredam. Seega on Rumeenia kaudu sõitmine arusaadav, aga lõpuks läheb see kokku ikka tüütult pikaks. Pigem siis Slovakkiast paak täis ja läbi Ungari Horvaatiasse, seal paak täis ja läbi Serbia Põhja-Makedooniasse. Peaks olema ilusti tehtav normaalse autoga. Kui need trasniidid jätta peale lõunasööki, siis jääks mõlemasse riiki vaid natuke teemaksu raha.

Pole küll minu asi kommenteerida kellegi poliitilisi jm eelistusi, aga selle loogikaga ei saaks isegi Türki minna ja paljud Araabia ja Aafrika riigid oleks ka välistatud vist...

Aga jah nagu juba kirjutati, siis Serbiast saab läbi ka ilma muule kui teemaksule kulutamata teoorias ja teemaks on seal üsna kosmeetiline arvestades läbitud km hulka. Ja küte oli ka suvel -30senti võrreldes Eestiga (diisel).

Teemaalgatajale virtuaalne kraaps ja kummardus! Tubli töö! Üks pilt pidi ju rohkem väärt olema, kui 100 või 1000 sõna. Hea meel on selle üle, et lisaks Sloveeniale- Horvaatiale on avastatud ka teised Balkanimaad. Nendele, kes alles sätivad oma autonina Balkani poole, mõned infokillud. Öömaju bronnides, olgu hotell, sobe, mingi penzion, tasub vaadata, et oleks "free parking". Paljud riigid on läinud üle e-vinjetile, ehk virtuaal- vinjetile. Piiril võtate oma auto tehnilise passi ja ostate vinjeti, jätke kindlasti tšekk alles, mul on Slovakkias ja Rumeenias vaja olnud vinjeti ostu kinnitada ametnikule, kelle puudus võimekus seda muul viisil kontrollida. Tuleks kalkuleerida, kas odavam on osta kohe kuune vinjet või osta nädalane ja tagasi tulles uuesti nädalane. Kaardiga makstes tuleks neis riikides, kus ei ole kasutusel euro, maksta kohalikus, olgu selleks forint või leu. hoiate kokku nii mõnedki eurod. On kohti, kus alla 5-e mõnes kohas alla10-e euroseid makse teha ei saa, sestap peaks ikka sulli kaasas olema. Üldjoontes on ajaline arvestus mööda kiirteid paikapidav, kohalikke teid mööda liigeldes võtaks väikese puhvriga. Kindlasti läheb rohkem piiril aega, kui siseneda mitte EU riigist EU-sse. Näiteks ka pühap. õhtu Bulgaaria- Kreeka piir, kus bulgaarlased tööle tõttavad. Lisaks ID-le võiks kaasas olla ka passid, kunagi ei tea, mis piirikal peas toimub, ehk tahab kuhugi templit lüüa. Ma usun ,et me eestlased oleme tark ja empaatiavõimeline rahvas, teades oma ajalugu püüame aru saada ka teistest. Olen käes hoidnud 2017 trükitud Serbia atlast bensukas, kus Kosovo on Serbia osa. Novi Sad, ilus, Doonau, Eurovisiooni linn, kena kindlus, suveniiri poed, märkan riidepuul särki , millel Serbia vapp ja all kiri "Srbija je velika". Vaevalt , keegi siinolijatest tahaks see särk seljas patseerida keskpäevase palvetunni ajal " Vana Mošee " juures Prizreni linnas Kosovos. Eks nad ju kõik vähemal -suuremal määral põe seda va gigantomaaniat. Horvaatidel olen kohanud T-särki kirjaga " Horvaatia, parim riik maailmas"! Albaanias olen turul näinud särki millel kiri "Seal , kus on see särk , seal on Albaania !" Ma arvan, et las need riide tükid jäävad sinna, meie naudime Balkanimaade sööke-jooke, randu ja vaateid, mägesi ja matkaradu, loomulikult ka ääretult külalislahkeid inimesi, olgu selleks serblane-albaanlane või bulgaarlane. Kõigile häid emotsioone ja edu!

Kevadisest Balkani reisist jäi piiridega seoses meelde Makedooniast Bulgaariasse sisenemine. Seal oli meeletu rekkade saba, millest sõitsin pidevast joonest ja vastutulejate vilgutamisest hoolimata mööda. MIngil hetkel loobusin ja pugesin sabas vahele. Siis tulid rekkamehed mulle ise ütlema, et sõiduautodega ei pea siin sabas seisma. Sõiduautode järjekord oli vast 1,5 tundi. Ainus kord reisil, kus auto läbi otsiti ja lausa lasti kogu auto sisu suure laua peale tühjaks tõsta ning kogu kere koputati narkokoerte pilgu all läbi. Muidu jah teised Balkani piiriületused 0,25-1 tundi. Olen kuulnud, et sellise kontrolli alla satuvad ikka üksinda reisijad, kelledel on palju piiriületusi ja kahtlustatakse mittelubatu üleveos, bulgaarlased pidid enim otsima sigarette.

Serbia jättis sel sügisel naisega Türki sõites väga meeldiva mulje. Korralikud teed, inimesed meeldivad, loodus super. Tegime seal mõned matkad imelistes kanjonites.

Serbias ei ole reisimisel mitte mingeid probleeme kui ei liigu Kosovosse. Tunduvalt odavam Horvaatiast, kus käib palju turiste ning lisaks on seal teenindus - öömajad täiesti Euroopa tasemel. On ka mõningaid boonuseid võimalik saada, sest eurot nad armastavad! Eurodega makstes sain sealsest apteegist ühte defitsiitset retseptirohtu, mida ei lubata enam EL-s müüa, USA-s jpt on see apteekides olemas olemas. Bulgaaria ja Rumeenia jätavad üldiselt kesisema mulje, eriti Sofia meenutab mulle suurt N.L. linna.