Balkani autoreis

Kes on käinud rendiautoga läbi erinevate Balkani riikide (auto rendi algus ja lõpp on Splitis) läbiks veel Montenegro-Albaania- Makedoonia-Kosovo-Serbia-Bosnia hert. Mis lisakindlustuste, tasude jm tuleks arvestada, kuidas suhtub nt Kosovo piirivalve Horvaatia numbrimärgiga autosse jne.

Nii, olen oma sõiduga jõudnud Kreekasse, Missolongisse.Seega Serbia, Montenegro ja Albaania läbitud.Selliseid ronte, nagu Belgradis, pole varem enne sõitmas näinud! Linn muidu ka veidi Lasnamäelik. Koos korralike liiklusummikutega ka keset päeva. Ummikute ja hiljem mägiteedel sõitmise tõttu venis päevateekond 5 tunni pealt 7 tunni peale. Kohale jõudsin pimedas.Montenegro mägiteed olid korralikumad, kui Serbia omad. Pinnakate parem ja kurviraadiused suuremad.Tara kanjoni sild ja Must Järv sai vaadatud. Ei avaldanud väga muljet, aga pigem oli vaheldusena autosõidule.Montenegros meeldis väga Kotor! Sinna oleks tahtnud kauemaks jääda. Paraku reisiplaan ei võimaldanud. Eestlasi kohtasin ka viimati just Kotoris, kindlusevaremete juurde ronides.Albaania on... Albaania! Katkised autoteed ja liiklusummikud.  Sattusin ka mingile ca 50km lõigule neljarealisele teele, kus sai isegi ka reaalselt 90-ga sõita.Ja need mersud, mersud igal pool! Meenutab veidi 90-ndaid Eestis, kui ka läänest vanu mersusi toodi.Albaanias peatusin 2 ööd, Lezhes ja Sarandes. Nende vahel sõitmine võttis aega plaanitud 5 tunni asemel 8 tundi. Aga ma valisin ju ka aeglasema rannikutee, et oleks paremad vaated. Albaania osast soovitaks puhkamise jaoks Vlore kanti ja sealt veidi lõuna poole. Seal kogu rannik ilusaid hotelle täis pikitud. Sarandes ööbimine oli isegi mõttetu, pidin selle jaoks ekstra mööda aeglast teed linna sisse sõitma.Albaanlaste kohta ütleks veel seda, et need pole ju päris moslemid. Miniseelikud ja lühikesed püksid, pearätte keegi ei kanna. Söövad sealiha ja joovad alkoholi!Kreekas teed paremad, kui Albaanias, aga autod kehvemad - mersusi pole! jaanusm: Lefkadal sai käidud, oli okei, aga kõige muu nähtu kõrval enam muljet ei avaldanud. Nii pole poleks vast seda kõrvalpõiget väärt. Aga süüa sain seal vähemalt korralikul!Automaatkastiga auto on seni ka mägiteedel sõites ääretult mugav olnud, pole vajadust käike lapata. Pidurid ka seni kärssama pole läinud. Rehve kulub vist küll rohkem, kui tavaliselt linnas sõites - nõelasilma kurvid kipuvad ka aeglasel kiirusel sõites kummi vilisema panema.

Nii, nüüd olen jõudnud Makedoonia pealinna Skopjesse.Kreeka siledatel kiirteedel oli väga mugav sõita. Üldse ei morjenda, et pidin kokku 55 EUR teemaksu maksma. Ainult seda ütleks, et need maksuputkad rikuvad sõidutempot. Tahaks 130-ga edasi panna, aga jälle peab sabas seisma ja raha otsima. Vist samuti selle maksusüsteemi tõttu on üsna vähe kohti, kus kiirteele peale-maha saada. Sõitsin üle Korintose kanali, tahtsin seda lähemalt vaadata, aga ei saanud kiirteelt maha. Pidin sõitma paarkümmend kilomeetrit Ateena poole edasi ja siis mööda külavaheteid tagasi...Ateena Akropol oli väga lahe, mingil juhul ei oleks tahtnud sellest ilma jääda. Üürikorter oli küll metroo lähedal, aga sõitsin siiski edasi-tagasi keskusesse taksoga, ei tahtnud võõra süsteemiga seigelda. Trikutriku: ei olnud midagi Ateenas hirmus palav, üleval mäe otsas oli päris tuuline, nii et mul oli fliis kurguaguni kinni tõmmatud.EDIT: Akropoli juures jahtisid turiste mustanahalised, pakkudes soovimatuid teenuseid. Kõige levinum tundus olevat käepaela jõuga käele sidumine ja siis selle eest raha nõudmine.Meteoras sai ka käidud, selleks ajaks jäi isegi ajutiselt vihm järgi. Autoga täitsa mugavalt külastatav koht. Ma ise ööbisin seal lähedal, Kalabakas.EDIT: Meteoras oli kuulda ka Eesti turiste.Thessalonikisse sisse ei sõitnud, kuna ilm oli halb ja hästi tegin: seal olid just parasjagu rahutused, mida politsei pisargaasi ja soomukitega laiali ajas.Üldse muidu sattus mul see Kreeka külastamise nädal imelikult jahe ja vihmane. Nii et rannapuhkuse osa küll ebaõnnestus. Nägin kohalikest uudistest, et mitmel pool Kreekas olid üleujutused. Süüa sai Kreekas hästi: Souvlaki = šašlõkk! Neid ma siis hea isuga vintsutasingi. Ei olnud kallis ka.Käisin täna ka Kosovos, Prizrenis. vatse: tänud Prizreni soovitamise eest, päris kena koht oli. Ainult et Skopjest Prizreni saamiseks pidin läbima 100km kehva teed edasi-tagasi, kokku läks 2x 3 tundi.Kosovosse saamiseks pidin ostma 15 EUR eest kohaliku autokindlustuse.

ÄRGE SÕITKE AUTOGA UKRAINASSE, TEED KOOSNEVAD AINULT LÖÖKAUKUDEST!Nii, olen nüüd Eestis tagasi, reis edukalt tehtud.Skopje kesklinn on ilusaks tehtud. Palju sammastega ehitisi, hulk kujusi ja ratsamonumente. Just selline ongi minu ettekujutus ideaalsest kesklinnast.Mis ei meeldinud: Skopje linna peal käivad ringi mustlased, kes raha lunivad või soovimatuid teenuseid pakuvad. Samuti on kesklinnas peamiste vaatamisväärsuste juures kerjuseid. Lisaks on Skopjes üllatavalt palju rätipeadest moslemeid! Mošee ka otse kesklinnas, palvele kutse sattus ka just minu kesklinna külastamise ajale.Makedoonia teedel sõitmise eest maksin kokku 7 EUR teemakse.Bulgaaria piiril otsiti kogu pagas läbi ja kurdeti, et miks ma ei räägi vene keelt. Et keegi ei räägi enam vene keelt...Bulgaaria teedel sõitmiseks oli vajalik 10 EUR vinjett, mida müüdi piiril. Kleepekas käis esiklaasile.Bulgaaria pealinna Sofia kesklinn nägi veidi väsinud välja. Eriti võrreldes äsja külastatud Skopje keskusega. Kullatud kuplitega katedraal... oli kah...Kihutasin 135-ga mööda mõnusat Trakia kiirteed Musta mere rannikule Pomoriesse (Burgase lähedal). Seal veetsin siis 2 ööd ja terve autovaba puhkusepäeva. Merevesi oli oodatult külm, aga vähemalt sain oma valgele kõhule päikest näidata. Nagu Kreeka rannas, nii ka Bulgaaria rannas karjusid kõige kõvemini vene turistid.Edasi sõitsin mööda rannikulähedast teed Rumeeniasse, Constantasse. Eestlasti kohtasin Constanta vanalinnas ringi kolades.Siis sõitsin mööda kiirteed edasi Bukaresti, kuhu jõudsin just parasjagu õhtuse tipptunni paiku. Ceausescu palee sai küll väljast ära nähtud, aeda sisse ei lastud. Õhtupooliku veetsin Bukaresti vanalinnas.Järgmisel päeval oli pikk sõit põhjapoole, Chisinausse. Tee oli hea ja lai 2-realine. Aga see tähendas, et kohalikud muutsid selle tee 4-realiseks, mis tähendas väga närvilist sõitu vaevu autot radadele mahutades.Moldovas sõitmiseks oli vajalik 5 EUR maksev elektrooniline vinjett, mida müüdi piiril.Moldova oli ikka üllatavalt venestunud. Sovjeti hõng oli igal pool. Hotellitoas oli kineskoop teler ja kettaga telefon. Inglise keelt keegi ei rääkinud, ei piiril ega hotellides. Tänavatel karjuti vene keeles. Nagu ikka totaalselt teine kultuuriruum võrreldes Rumeeniaga.Veetsin hommikupooliku Chisinau peal kolades ja siis sõitsin Edineti - viimane suurem asustatud punkt enne Ukraina piiri.Moldova-Ukraina piiril läks tund aega, Ukraina piirivalve vähemalt üritas inglise keelt rääkida. Kogu pagas otsiti läbi.Ja siis hakkas sõit Ukrainas.... need kohutavad aukudest koosnevad teed!Ilmselgelt läks mul nende löökaukude vahel slaalomit sõites plaanitust tunduvalt kauem aega. Ukraina läbisin 6 tunni asemel 9 tunniga.Lvivi lähedal oli veidi normaalseid teid ka, aga 100km eemal on juba täielik kuumaastik. Ukraina-Poola piiril läks aega 2 tundi. Kõigepealt otsisid auto läbi Ukraina piirivalvurid. Koputasid autokeret siit- ja sealtpoolt, käskisid kogu pagasi välja tõsta ja varuratta ka. Pagasi otsisid üksipulki läbi, kuni kõigi viimaste ravimiteni, mis mul kaasas oli.Siis oli järg Poola piirivalvurite käes, kes ka kogu pagasi läbi otsisid. Varurattani seekord siiski ei mindud...Ilmselgelt jõudsin Lublini plaanitust tunduvalt hiljem ja ei leidnud oma hotelli üles. Ju see oli mingi väike perehotell, mingeid kirju väljas ei olnud, keegi telefonile ei vastanud, kui piirilt helistada proovisin. Loobusin ja võtsin kesklinnas toa suuremas ametlikus hotellis.Viimasele päevale jäi siis sõit Lublinist Tallinna. 1000+ km, sõitsin seda teed 16 tundi... ilmselgelt liig mis liig. Aga lõpuks jõudsin ikka kohale... Õnneks Lätis-Eestis praegusel ajal öösel päris pimedaks ei lähegi.Lõplik läbitud tee kaardil, nii hästi-halvasti kui seda Googles määrata saab (punktide arv kaardil on piiratud): https://bit.ly/2KGgVI1Kogu reisi keskmine kütusekulu tuli 6,5 liitrit diislit 100 km kohta. Kiirteed võtsid kõige rohkem kütust! Mägiteed isegi võtsid vähem, täitsa üllatav.Kui midagi teistmoodi teeks, siis oleks pidanud ikka 4 nädalat puhkust võtma. Siis oleks saanud Lõunas puhata ka. Praegu oli ikka pidev ringi sõitmine, 3 nädalat on täitsa miinimum sellise autoreisi jaoks.

Jubedate teede edetabel riigiti:Ukraina <-- teed on tehtud löökaukudestKosovo <-- teed on kitsad, katkised ja porisedAlbaania <-- teed on väga ebaühtlase kvaliteediga, halvad ristmikud, jube liiklus.Moldova <-- teed on tehtud lappidestSerbia <-- pinnakate pidevalt ebaühtlaneBulgaaria <-- teed on üldiselt head, aga mõnedel maanteedel üllatavad löökaugud.VEELKORD, ÄRGE SÕITKE UKRAINASSE, SEE ON AINULT AUTO LÕHKUMINE!

Ukrainasse võib minna küll aga kiirus tuleb arvestada 30-40 km/h. Siis saad pidama, kui löökauk juhtub ühest teeservast teise olema. Slaalomisõidust võivad käed ka haigeks jääda. Ma suutsin seal isegi matkabussiga terveks jääda.

Reaper - Kiitus jagamise eest, mõned fraasid on ikka kohe mõnusalt, ägedalt ja südamest tulistatud, et tükk aega naeru pidama ei saanud. Samas lugedes eriti reisi lõpu poolt, peab ikka närvi olema, et aukudele-lappidele ning lisaks veel läbiotsimistele vastupidada. Ja nagu sellest veel vähe oleks, krt, ei saa magama kah planeeritud kohta. Nagu Kolgata tee, või siis uutmoodi - Ukraina tee.

2005 sai sarnane tiir nagu Rieperil, aga vastassuunas tehtud.Ateena asemel käisime Istanbulis.Ülimõnus oli autoga seal:)Kreekast sõitsime Igoumenitsast laevaga Veneetsiasse.24 tundi kruiisilaeval, millest enamus aega laeva tekil asuvas mullivannis sai veedetud:)

 Ukraina piir on jah omaette kogemus. Minu matkabussist käis üle 2 brigaadi. Kuna ma viina ei joo ja suitsu ei tee, siis Ukrainast Poolasse minnes kumbagi kaasa ei ostnud. See oli "viga". Arvati, et vean midagi muud, sest kõik teised normaalsed inimesed ju viivad. Õnneks jäi buss algosadeks lammutamata aga aega läks omajagu.  Mul õnneks on Nõukaaegne kogemus nii vene miilitsa kui Leedu-Poola piiriga  ja see karastas.

Tulin kolmenädalasest reisilt: Slovakkia-Ungari-Serbia-Makedoonia-Albaania-Montenegro-Bosnia-Hertsegoviina-Ungari-Horvaatia-Slovakkia-Poola idaosa. Ööbisime "metsikult" telgis, kõige rohkem meeldis Bosnia-Hertsegoviinas. Muljed FB-s (Meri Heinsalu).

See reisikiri on asjalik ja vajalik, kuid kas keegi oskab ka vastata minu ALGSELE küsimusele?  Või see teema lihtsalt võeti üle?

Veelkord vabandan selles osas, oleksin pidanud pigem uue teema tegema. Võib-olla mõni adminn saab veel parandada.Algse küsimuse osas uurisin varem teisest teemast ja siis jäi mulje, et ei anta hästi rendiautot mitme riigi vahel sõitmiseks, seepärast sai ka Eestist mindud:https://trip.ee/foorum/uldfoorum/autorent-rumeenia-voi-bulgaaria

Ise küsin ise vastan, reisilt tagasi. Kasutasime Oryx rendifirmat, auto saime kätte Spliti lennujaamas, broneerisin otse meili teel nendelt ja täpsustasin erinvaid kindlustustingimusi jne, teenindus oli meeldiv ja kiire. Lisadena olid riigist väljasõidutasu, praamiga ületamise tasu, autoabi ja muidugi täiskindlustus 0 omavastutusega.Alustuseks tegid nad lennujaamas ise soodustust ja ei küsinud lisa riigist väljasõitmise eest, roheline kaart anti kaasa. Kehtis kõigis riikides v.a Kosovos, kus ostsime piirilt kohaliku kindlustuse Horvaatia nr-ga autole maksis 15 eurot ja miinimumperiood oli 15 päeva. Kohalike nr-ga autodele oli odavam, Serbia nr-ga kallim (kokku oli 3 eri hinnakirja).Auto puhul oli kohapeal isegi valida, võtsime Skoda Rapido, 11 päeva rent koos kõigi lisadega oli natuke alla 5500 HRK.HR nr-ga autot vaadati väga tigedalt Albaanias, ühes väikeses tanklas Kosovo mägedes kukkus küll üks kohalik sõimama, kuid tankla töötaja vehkis talle midagi kätega ja ta sai aru, et ei ole horvaat ning tõmbas tagasi.Durreses hotelli otsides ja kohalike käest küsides oldi algul väga tigedad ja saadeti eri suundadesse, kohe kui aru said, et pole horvaat olid vägagi abivalmid ja sõbralikud.Parkisime auto üldiselt käidavas kohas või hotellide privaatalal, kuhugi suvalisse urkasse mitte.

Plaan minna balkanile Poolast läbi Ukraina ja Moldova unustage ära. Tulime eelmine aasta Rumeeniast niimoodi tagasi. Moldaavias on ainult üks korralik maantee mis algab eikusagilt ja lõpeb samuti ei kusagil enne piiri. ülejäänud teede jaoks on vaja tanki. ukrainas oli seis u sama sõitsime 6 tundi mööda teid mis oli segu betoonist, munakivoisillutisest asffaltist kruusast ja tavalisest põllust. Ainsad liiklusmärgid ja teeviidad olid need mis hoiatasid libeda tee eest talvel(õues oli juuli ja 35 kraadi sooja) ja kui see jama nagu enamvähem läbi sai siis valisime lolli peaga rava Ruska piiripunkti kui Lvovist lahkusime. Seda ei tohiks kunagi teha! 12 tundi võttis see meil aega . ja u 100 km närve. Pigem liikuda pool Lvivist Krakowi peale minnes. Ukraina on muidu ok. Soovitame. Oleme 3 suve järjest käinud. Karpaadid Lviv. Odessa väga Bro. Moldova on nii mõttetu riik, et selle kirjeldamiseks pole isegi sõnu. Serbia, Makedoonia, Montenegro ja muu taoline ootavad meid ees sel suvel augustis. Ju siis teeme ka ülevaate.