Bosnia läbimine autoga

Sooviks rohkem infot Bosnia ja Hertsegovina läbimise kohta autoga. Nimelt on plaan läbida marsruut Budapest - Osijek - Sarajevo - Mostar - ning edasi suunduda Montoenegrosse. Kas selline marsruut oleks loogiline või on mingeid paremaid variante? Ehk on kellelgi teadjamal pakkuda ka detailsem marsruut? Milline on Bosnia teede seisukord? Mis probleeme võib tekkida Bosnia piiri ületamisel? Kui palju võiks varuda aega Bosnia läbimiseks?
Ette tänades.

Vaadake, et Eestis saadud kindlustuse rohelisel lehel oleks Bi-H peal, sest mingil vanemal blanketil polnud Serbiat, Bosniat ja Makedooniat, ning see väike aps läks piiril kalliks. Kohalikud horvaadid Osijekist tulevad mere äärde veidi teist teed pidi, mis väldib Sarajevot ja Mostari. Osijek, Zenica, Vitez, NB. Novi Travnik ( mitte Travnik ), Bugojno, Livno, piir, Trilj, Split. See tee on muidugi ideaalne Spliti kanti minnes. Sealt juba mereäärt pidi Dubrovniku ja Montenegro peale. Kui Splitist Dubrovnikuni mereäär huvi ei paku, siis saab Sarajevot Mostari peale minnes ka vältida minnes Osijek, Doboj, Zenica, Bugojno ( täpne tee ülalpool ) ja Bugojnost Gornji Vakuf, Jablanica, Mostar, Metkovic, Dubrovnik, Montenegro. Mostaris veidi lisaettevaatlikust mustlaste pärast. Esimene tee , mis oli Spliti peale on ok ja praegu ka remondivaba. Sarajevo ja Mostari trassi ei ole viimati kasutanud, seda peaks keegi värskemalt käinu kommenteerima. Edu

Käidud juuli alguses.

Horvaatia poolt üle Metkovici Mostaris.

Kindlasti peab olema eelkõneleja poolt mainitud roheline kaart koos BiHiga, seda piiripunktis küsitakse.

Erilist kontrolli pole, kuigi sildid on üleval, et toiduaineid üle piiri vedada ei tohi. Meid selles osas ei kontrollitud (polnud toiduaineid), samas ühte kohalikku tõsteti tühjaks (kapsaid ja konserve loopis tigeda näoga prügikasti).

Kindlasti tuleb tanklast osta kaart (kaardil oli peal nimi Horvaatia aga Bosnia, Montenegro jäid ka ilusti sisse). Eelkõige seetõttu, et GPS sind Bosnias ei aita. GPSi jaoks ainuke tee oli Sarajevo - Mostar - Metkovic.

Kõik teed, mis on KOLLASED kaardil on sõidetavad ja normaalsed.

Kui sihtkoht on montenegro, siis Mostarist allapoole võiks Pocitelj juurest ära keerata. Mere äärt saab montenegros, tiirutada ja millestki olulisest ilma ei jää - ilus igal pool.

Mere ääre võlu on vast see, et tuju korral saab ujukad jalga tõmmata ja vees käia või siis suvalises külas,linnas keha kinnitada.

Mostaris peaks kindlasti käima (http://www.visitmostar.net/) Mostaris mingisuguseid mustlasi ei täheldanud. Kui ikka ütled "EI" ja edasi ignoreerid, siis ei sega sind keegi.

Lisaks, piirkiirusest kinni pidada. Enamasti on küla külas kinni ja üsna tihti politsei väljas. Kuigi õigel kiirusel liigeldes võib selja taha tekkida pikk kolonn kohalikest autodest, pidasime meie õigeks aegajalt peatuda (lasta kolonn mööda) ja nautoda loodust - puhkus ikkagi ju!.

Kuna jutt oli montenegrosse jõudmisest, siis 2007 seal käidud teist marsuuti pidi (Belgradist rongiga ja kohapeal rendiauto). Vähemalt siis autoga üle piiri käies oli 10 eurot albaaniasse sisenemine (maksu nime ei mäleta, raha läks piirivalvuri taskusse) ja autoga montenegrosse sisenemine oli 4 eurot (valge kitliga mees kirjutas tseki ja atoga pidi sõitma vannist läbi, mis kõik tõved teisest riigist hävitab:)).

Sõitsin just äsja läbi marsruudi Mostar-Sarajevo-Slavonski Brod. Mostari läksin Horvaatiast mööda E73-e. Autodokumente ei pidanud näitama mitte kordagi. Kummaline oli see, et autodokumente ei soovitud näha ka EU piiril Horvaatiasse minnes ja sealt tulles. Paradoksaalsel kombel küsis ainsana autopabereid Leedu piirivalvur Läti-Leedu piiril (tegi vist pistelist kontrolli).
Aga BiH-st. Riiki sisenemisel visati laisk pilk passi ja siis piiriputkas seinal olevale Euroopa kaardile ning viibati edasi. Eesolevat Serbia numbriga masinat tuustiti kõvasti. EU number on siiski väärt asi.
Riigist väljumisel küsiti alkoholi, tubaka ja relvade kohta. Paluti ka pakiruum ette näidata. Kuigi meil oli seal lademetes veini ja õlut, siis seda piirivalvur üles ei leidnud. Pakiruumi vaatamine oli suhteliselt põgus. Telkimisasjad ja riiete kotid veensid, et me pole pahalased.
Teede olukord on hea, kuid aega ikka läheb, sest tee läheb läbi mägede ja aeglasi sõidukeid esineb. Mööda saamine kohati raskendatud. Peale Sarajevot (lõuna poolt tulles) on ka mõnikümmend kilomeetrit kiirteed (2 marka), kuid see väga ei aita.
Eelmainitud kommenteerija välja toodud politseipatrulle me ei näinud. Tegelikult mitte kordagi isegi ei näinud politseinikke kiirust mõõtmas. Aga see võib olla ka juhus.
Kokkuvõte: Paberid peavad korras olema ja kursis tasub olla ka reeglitega, et mida võib üle piiri vedada ja mida mitte. Meie puhul läks õnneks, kuid see võis olla erand.

Kuivõrd ka minu küsimus läheb üsnagi teemasse, siis ei hakka tegema uut postitust Bosnia-MNE-Kosovo kohta. Kas keegi kellel rohkem kogemust seal kandis liigeldes oskab öelda kui lihtne või keeruline on võtta ette trip Sarajevost läbi Montenegro Kosovosse? Ennekõike mõtlen piiriületusi. Ning mis veel olulisem, kas selline teekond oleks mõeldav ette võtta Bosnia numbrimärkidega autoga? Eelnevalt sain aru, et Serbia numbrimärke Bosnias eriti ei soosita ning seegi on üldteada, et näiteks Kosovost Serbiasse ei saa.

Tere! Tulin just Horvaatia-Montenegro reisilt, tagasitee kulges läbi Bosnia. Šcepan polje piiripunktis oli peaaegu olematu järjekord, passid koguti kokku ja tembeldati ära, kuid nägusid ja passe ei võrreldud (isegi ei kiigatud meie toonklaasidega bussi sisse). Maantee Sarajaveoni oli kehva kvaliteediga (meenutas kohati väiksemat asfalteeritud kõrvalteed, mis on mõeldud pooleteisele autole), politsei ei kimbutanud ja ka põhjas Bosnia-Horvaatia piiril läks ludinal. Kasutasime Bosniat üksnes läbisõiduks, nii et ise ka mingeid seiklusi ei otsinud.

Bosnia Horvaatia piiri ületades ei vaadatud kordagi passi, vaadati ainult korra autonumbrit läbi luugi ja lehvitati, et seisma ei jääks. Nii mitu korda, mis ma seal käisin.

Kas 2015. aastal on keegi läbinud Bosniat ja Serbiat? Kas on mingeid muutusi eelnevalt kirjutatust või midagi mida peaks teadma jälgima?

Sõitsime oma autoga juunis Ungarist Kreekasse läbi Serbia. Piiripunktid olid kaasaegsed, järjekordi ei olnud, passi löödi templid ja sooviti head teed, rohkem meie vastu huvi ei tuntud. Samas kohalike riikide autode pagasnikuid siiski kontrolliti.
Kiirtee on hea, kuid peale Niši veel ehitatakse, seetõttu vana teed mööda sõit oli mägine ja kitsas. Ainuke seik oli, et kiirteel püüdis üks tume mees oma mersuga meid kinni pidada. Vilgutas tuledega, sõitis mööda pidurdas ees, vehkis kätega, et me peatuksime. Sõitsime tuima näoga tast uuesti mööda ja nii mitu korda järjest.Peale mitut katset meid peatada, ta loobus ja jäi uusi ohvreid ootama. Tõenäoliselt oli sama skeem, mida Eestiski kasutatud "kuldkellade" müümiseks.

Kui ei ole soovi passi templeid saada, siis on kasulik läbida Serbia ID-kaardiga. Sel juhul registreeritakse ID-kaart arvutis nii riiki sisenedes, kui sealt lahkudes.
Kohalikke autosid tõesti kontrollitakse kaunis põhjalikult. Turistid pääsevad reeglina kergemalt.

Plaan on teha Makarskast väljasõit Mostari, samas tahaks üle vaadata ka Kravice Waterfall-i. Kas on keegi läbinud sellist rada? Oleks targem sõita R424 või E65-A1-E73 teed mööda? Kas A1 poolt pääseb ligi Kravice-le?
Ja kas on ka uuemaid muljeid Mostarist - ikka loobitakse kive aknasse?