Eelmise aasta detsembris kirjutasin siinsamas foorumis, aastalõpu küsimustikus, et tõenäoliselt tuleb sel aastal pikem reis Madagascarile, aga nagu teema pealkirjast võib aru saada, siis ei tulnud. Tundus ikkagi natuke liiast arvestades seda, et meie reisiseltskonna üks liige on 8-aastane tüdruk. Ning ilmselgelt vedas, et ümber otsustasime, sest sügisel läks Madagascaril ka väiksemat sorti mäsuks.
Kuna peamiseks huviks reisidel on loodus (sh liikuva looduse pildistamine), siis Austraalia on loomulikult "nimekirjas" kogu aeg olemas olnud. Kombinatsioonina aastaajast, koolivaheajast ning mõnest asjast veel, otsustasime esimese tutvuse Rohelise Mandriga sel aastal ära teha. Ning loosi läks kant, kust enamus Austraalia turistivoost läbi liigub, ehk siis idarannik. Läksime nagu ikka kolmekesi, omal käel ja teada oli vaid see, et maandume Brisbanes ja kolm nädalat hiljem lahkume Melbournest. Loomulikult kava teele jäävatest võimalikest huvipakkuvatest kohtadest oli olemas, kuid mis täpselt loosi läheb ja kui kaua me mingis kohas veedame, selgus koha peal. Üle 1-2 päeva ette ei mõelnud - see annab sellise mõnusa vabaduse, mis on meie jaoks reisimisel oluline. Ajaliselt olime nende kevades (oktoobri teine pool ja novembri 1. nädal).
Niisiis alustasime Brisbanest, kus sai paar päeva aklimatiseeritud ja näiteks esimesed koaalad Lone Pine Koala Sanctuarys üle vaadatud ning linnarannas ka esimesed ujumised tehtud. Väga mõnusa vaibiga linn, Brisbane ja Melbourne olidki linnaasumid, mis positiivselt üllatasid. Sydney ja Canberra pigem jätsid ükskõikseks (kui mõned highlightid kõrvale jätta).
Niipea kui auto kätte saime põgenesime linnast Tamborine rahvusparki selleks, et peagi naasta massturismi mekasse Gold Coasti, kus tegime vaalavaatlusretke. Kuigi oktoobri teine pool on selleks viimane-viimane aeg, õnnestus meil siiski näha mitmeid küürvaalasid. Pärast seda juba taas vihmametsa - Lamingtoni rahvusparki - kus eluolu ja liigirohkus oli selline, et jäime sinna päevakese kauemaks, kui algselt olime plaaninud. Mälukaardile jäid nendest varahommikutest ja õhtutest mälestuseks mõned tuhanded linnu- ja loomafotod. Hobilinnufotograafile täiesti sõge kogemus - iga kord kui pildistama lähed, kohtad nii umbes kümmet uut liiki ja enamus neist ei karda sind, vaid ronivad tihti lausa nii lähedale, et pead ise taganema, et subjekt kaadrisse ära mahuks.
Pärast mägiseid metsi taas rannikule tagasi, peatuspaigaks Coffs Harbor, mille lähedal olid mitmed toredad matkarajad ning ka ujumisrannad. Sealt edasi ikka lõuna poole, kus mainiksin ära sellised paigad nagu Crowdy Bay rahvuspark ookeaniserval (lahedad maastikud + kängurud rannaliival) ning Myall Lakes rahvuspark (kus sai tehtud mangroovide vahel ka üks kanuumatk).
Siis jäi juba ette Sydney, millele eraldasime 2 päeva ja mulle tundus, et ega rohkem ei viitsiks ka. Bondi beachil sai käidud ja ka ujutud, ooperiteater ning Harbour Bridge üle vaadatud, Rocksi linnaosas kolatud, Luna Pargis käidud, kuid pigem on see selline tavaline suurlinn, milles juhtub olema üks väga ikooniline ehitis.
Kuna ilm keeras paariks päevaks jahedaks ja vihmaseks, siis otsustasime, et Blue Mountains jääb mõneks teiseks korraks, sest sombuse ilmaga külastada kohti, mille peamiseks atraktsiooniks on kaunid vaated, ei pruugi olla väga produktiivsed. Tihtipeale näed lihtsalt halli seina, ülejäänu pead ise ette kujutama. Selle asemel tegime Grand Pacific Drive'i - Royal rahvuspark, Sea Cliff Bridge, Kiama blowholes (purskaugud?) - ning Kangaroo valleys kohtasime reisi ainsaid vombateid.
Järgmine peatus pealinn Canberra, kus olime 2 ööd - linnana huvitav selles mõttes, et see on ju praktiliselt ahjusoe (loodi napid 100 aastat tagasi) ja arhitektil lubati end välja elada. Parlamendihoone ja Austraalia rahvusmuuseum on kindlasti külastamist väärt ning Ainslie mäelt on linnale äge vaade, kuid ega seal vaatamisväärsuste mõttes pikemalt küll midagi teha ei ole. Samas looduse mõttes on seis parem - mõlema hommiku päikesetõusu võtsin kaameraga vastu Jerrabomberra märgala kaitsealal ning väljasõit lähedal asuvale Tidbinbilla looduskaitsealale oli väga meeldejääv (lugematu arv kängurusid, emud, väiksemad kukkurloomad nagu nt bandikut, elav linnuelu jne, jne). Seal oli teoreetiline võimalus näha ka nokklooma, kuid nii hästi meil seekord ei läinud.
Canberras avastasime, et 2 nädalat oli juba nagu niuhti möödas ning Melbourne'i kandi viimaste reisipäevade ilmaprognoos oli kõike muud, kui vaimustav (14-15 kraadi ja vihm). Seega otsustasime teha sõidupäeva ja panna ühe jutiga Great Ocean Roadi alguspunkti ja võtta heast ilmast viimast (tähendas see pealinnast ca 8 tundi sõitu). Great Ocean Road on kohati väga rahvastatud, aga siiski külastamist väärt. Meie jaotasime sõidu ära kahe päeva peale ning vaatasime üle Bells beachi, Split Pointi majaka, Erskine kose, Great Otway rahvuspargi (koaaladerohked metsad), hiidsekvoiade salu, loomulikult 12 Apostlit, aga ka London Bridge'i ja Bay of Islandsi. Port Campbellis tegime ka viimase ujumise - kuna õhk oli sel päeval 31 kraadi, siis vesi tundus supeldes natuke jahe, aga ei midagi ebaloomulikult külma. Pärast guugeldasin ja leidsin, et veetemperatuuri oli tol päeval tugevad 15 kraadi. Aga me polnud ainsad suplejad, rannas rahvast jagus. :)
Esimene jahedam päev läks suuresti Sovereign Hill kullakaevandus-vabaõhumuuseumi peale Ballaratis. Alguses mõtlesime, et oleme seal paar tundi, kuid see oli reaalselt ka huvitav koht ning tegevusi jagus nii palju, et olime seal põhimõtteliselt terve päeva. Tipphetked olid need, kus me päriselt uhtsime ka jõest kulda välja (küll väga väikesed killukesed, aga siiski!) ning see, kuidas paari meetri kaugusel 3 kg kullakang valmis valati. Kindlasti soovitan, vahet pole, et kas on lapsed või mitte.
Siis juba Melbourne. Ühel päeval tegime väljasõidu Philip Islandile, kuna sealne loodus on väljasõitu väärt ja kuna laps tahtis kindlasti pingviine näha. Tol õhtul päikeseloojangu ajal vihma ja jahedaga (koos tuulega arvestati temperatuuriks +4 kraadi) rannal istumine oli kõike muud, mida inimesed ilmselt Austraalia reisi puhul ette kujutavad. Aga hoolimata sellest ja hoomamamatutest rahvamassidest (soovitan osta Penguin Plus pileti), oli ka see koht külastamist väärt. Nagu ennist mainisin, siis linnana jällegi Melbourne meeldis. Ilmateade ka õnneks eksis ja vihma viimastel päevadel ei saanud ning oli jälle T-särgi ilm. Brighton Beach, Melbourne'i muuseum (kus oli väga äge Lego Star Warsi väljapanek), Victoria turg, kesklinna arkaadid ja Southbanki promenaad olid kohad, mis läbi käisime. Ning loomulikult ka AC/DC Lane. :) Palju häid söögikohti, mõnusad jalutusalad, uhke City ja läbi linna looklev jõgi tekitasid tunde, et siin võiks täitsa veel olla. Aga ei saanud, sest aeg sai otsa.
Jutt läks nüüd veidi pikale, aga kuna Austraalia osa on siinses foorumis pigem tagasihoidlik ja pigem Working Holiday teemade poole kaldu, siis mõtlesin, et jagan ka veidi teise nurga alt infot. Äkki on kellelegi inspiratsiooniks või aitab oma reisi kokku panna.
Olen paljudes samades kohtades käinud. Ja paljudes veel mitte. Nii Melbourne'i, Canberra't kui Sydney't olen erinevatel aastatel suisa koduks kutsunud.
Sydney kohta ütleks, et linnana on ta nagu LA või Toronto jms. - nii hoomamatult suur, et tegelikult on erinevaid "linnasid" palju: CBD + Barangaroo, Eastern Suburbs, Inner West, Inner South, North Shore, Parramatta etc. on kõik omaette kohad. Samuti on Sydney loodus minu arvates palju ahhetama panevam.
Alustades Cogee to Bondi jalutuskäigust ja lõpetades Blue Mountains'i või Royal National Parkiga (viimased kaks on linna/linnalähirongiga külastatavad). Vahele jääb veel igasugu pärleid - Wolli Creeki matkarada näiteks.
Kirjutasin üldse selle pärast, et Canberras elasin Kingstonis, mis oli Jerrabomberrast 15min jalutuskäigu kaugusel. Jerrabomberras on võimalik hommikul ja õhtul garanteeritult kängurusid näha. Käisin seal kümneid kordi neid passimas.
@Ninatark. Tasmaania on kindlasti külastamist väärt, aga meil oli ainult 3 nädalat kasutada. Tagasivaatavalt oleks ka enda road tripile veel nädala otsa pannud, sest päris mitmetesse plaanitud põnevatesse kohtadesse ei jõudnud.
@jd Kindlasti on Sydneys rohkemat peidus, aga esmaturistina jõlkusime peamiselt kesklinnas ja selles osas tegid Brisbane ja Melbourne silmad ette. Ning loomulikult on see ka väga subjektiivne tunnetus.
Jerrabomberras oli tõesti ka kängurusid, kuid mina käisin seal peamiselt linnuelu pärast. Märgala veekogude äärde on püsti pandud 5 erinevat bird hide'i linnuvaatlejatele ja -pildistajatele ning see andis võimaluse hankida väga häid lähikaadreid kohalikest veelindudest.
Sydney puhul on probleemiks see, et turistid jäävad sageli kinni igipopulaarse Ooperimaja + Bondi rand piirkondadesse ning see kujundab nende arvamuse tervest linnast. Erinevalt Brisbane'ist, millel on tõepoolest kena keskus, jõeäärne promenaad, Kangaroo Point'i piirkond jne, aga võib-olla veidi vähem teha keskusest väljas, on Sydney ilu tegelikult kõrvaltänavatel, väiksemates randades, loodusradadel ja arvukades linnaosade vahelistes roheribadel. Kui oled kord näinud Sydney väiksemaid randu, siis paneb Bondi rand õlgu kehitama. Sydney puhul on lahe ka see, et seal on lugematult sarmikad ajaloolisi hooneid, kauneid kalmistuid, peidetud parke ja ohtralt lopsakat loodust. Kõige selle avastamiseks on muidugi vaja veidi rohkem aega.
Linnavälised piirkonnad on nii Sydney's kui ka Brisbane'is muidugi suurepärased. Mõlemad pakuvad lugematul arvul rahvusparke, mägesid, randasid ja loodusradasid. Brisbane'i puhul on see loodus troopilise maiguga, samal ajal kui Sydney ümbrus pakub Austraaliale omast subtroopikat.
Aga kõlab nagu kena reis! Järgmiseks Brisbane - Cairns koos Uus-Meremaa reisiga. :)
Väga äge lugeda. Mina käisin Austraalias üksi ja seljakotiga 3 kuud 2002 aastal (Sydney-Canberra-Melbourne-Adelaide-Alice Springs ja tagasi Melbourne'i ning Tasmaaniasse). Gold Coasti ja Brisbane'i vältisin kuna tundus liiga pidutsemise koht, aga kindlasti oleks huvitav seal ära käia.
Omal ajal vaese mehena reisisin hääletades ja liinibussidega, seetõttu jäid paljud huvitavad kohad nägemata, kuigi Great Ocean Road oli täitsa liinibussiga 2 päevaga läbitav (buss tegi minu palve peale peatuse, et saaksin pildistada kohti, kus muidu peatust ette nähtud polnud). Ka Philip Islandi pingviinid said üle vaadatud, aga õnnetuseks on täpselt samal ajal seal Moto GP etapp ja isegi kõik vabad telkimisplatsid maksid hingehinda.
Kindlasti tahaks perega tagasi minna, aga tundub, et valge inimese kombel reisimine on seal päris kallis. Mina sain omal ajal hakkam vähem kui 50 000 krooniga, millest ca pool oli lennupilet. Kui saladus ei ole ja viitsid jagada, siis võiksid mõne rea kuludest kirjutada.
Kuidas siis hinnatase Austraalias reisides hetkel eestlasele on? Võttes arvesse majutust, poe toidukaubad, õlts pubis jne. Siiani väline mulje kui väga kallist sihtkohast, aga kuna meil siin kodumaal niivõinaa kõik meeletult kallis, siis kas üldse jääb enam väga palju Austraaliale alla?
Väike mõte on 2026 sügisel võibolla Austraaliast pikemat puhkust alustada.
@ endeluu Eks sellisele juhuturistile, kelle reisi eesmärgid asuvad linnadest väljaspool, tekitabki peamise mulje just linna keskus. Kui mõnes kohas pikemalt viibida, siis loomulikult avastad ka paiku, mis enamusele rändajatele jäävad tabamatuks. Aga Brisbane - Cairns on kindlasti kunagi vaja ära teha ja võib-olla ka siis Darwin sinna sisse segada. Ning Tasmaania on ju ka olemas. Uus-Meremaal sai mõned aastad tagasi veedetud terve kuu ja selle ajaga sai teha üsna ammendava tiiru. Mis ei tähenda, et sinna kunagi enam ei lähe, aga pigem ennem uuesti Austraaliasse tagasi.
Hinnataseme osas mängib olulist rolli AUD/EUR kurss - nii madal, kui ta on praegu, pole see olnud viimase 15 aasta jooksul (võimalik, et isegi mitte kunagi). Kui veel paar aastat tagasi oli kurss seal 70 eurosendi lähedal (ning 13 aastat tagasi isegi 80 juures), siis täna saab dollari kätte 56 eurosendi eest. See on märkimisväärne vahe. Halb uudis WH viisadega seal töötavatele noortele, kuid hea uudis reisjatele.
Ma ütleks, et selline igapäevane kulubaas on väga sarnane kodumaale. Poes on toidukaup sama hinnaga (mõni asi odavam, mõni kallim), alko on pigem kallim, välja söömine tihtipeale odavam kui Eestis (sest konkurents on tihedam ja kohti palju). Kuna tegemist on Briti endise kolooniaga, siis muidugi lõunapakkumised ja muu igapäevane toit on tavalises restos ja kohvikus saast (mitte küll maitselt, aga sisult) - kõik mis fritüüri ära mahub ka ära frititakse ja kõikvõimalikesse kohtadesse topitakse veel saia ning loomulikult friikad ette ja taha. Ära unustatakse tavaliselt värske salati olemasolu. Fish & chips muuutus sõimufraasiks juba esimesel nädalal, aga õnneks on suuremates asustustes lademetes Jaapani ning Hiina söögikohti, mis päästavad päeva. Lõunapakkumiste hinnad jäid sinna 15-20AUD juurde, menüüga restoranis tavalised pearoad 25-40 AUD.
Kõige suurem kuluartikkel kohapeal on loomulikult ööbimine. Meil oli autoreis ja kasutasime peamiselt hotelle ja motelle, vaid Canberras olime korteris. Keskmine ööbimise hind (kolmele inimesele) jäi sinna 100-150€ vahele. Oleks saanud ka odavamalt, sest kõige odavamad motellid on seal 80-100€ kandis, kuid teatud standardi ootus on ajaga tekkinud ning asukoht oli ka oluline (näiteks lähedus mõnele kaitsealale, kuhu ma siis päikesetõusul kiirelt kohale jõuaks ja hommikusöögiks tagasi :) ). Airbnb suurlinnades suurt võitu ei anna, vähemalt mitte siis, kui tahad kesklinna kandis olla. Aga alati võib võtta ka kämperi või auto, millel telk katusel või siis ööbida võimalikult palju lihtsalt telgiga kämpingutes. Niipidi peaks ööbimise kulu saama märkimisväärselt vähendada.
Autorendi kulu ei eristu väga palju muust arenenud maailmast, aga tundub, et Sixt tahab seal turgu võtta, sest nende pakkumistele ei saanud teised firmad isegi lähedale. Minu varasema kogemuse järgi on Sixt tavaliselt just seal kallimas otsas. Üheotsa tasu oli 500AUD (Brisbanest võtsime, Melbournes andsime ära, autoks Toyota Prado), aga muidugi nende kahe linna vahemaa on ka 2000km. Ning kütus on võrreldes Euroopaga muidugi odav - diisel maksis alla 1€/liiter, bensiin on samas hinnaklassis.
Kui tahad kellegi teenuseid kasutada (olgu see siis kanuumatka korraldaja, vaalavaatluse pakkuja või loodusgiid) või siis tahad mingisse piletiga kohta sisse pääseda, siis need võivad olla märgatavalt kulukamad ettevõtmised kui kodumaal. Vastukaaluks on aga paljud suured muuseumid tasuta.
Kokkuvõtvalt julgen arvata, et Austraalia ei ole kallim paik reisimiseks, kui näiteks Lääne-Euroopa (või Eesti). Lennupiletid+ööbimiskulud moodustavad rõhuva osa kulubaasist, seega kui neid kaht faktorit kontrolli all hoida, saab vägagi mõistliku eelarvega hakkama.
Austraalia on eestlasele küllaltki odav, ehkki mitte veel nii odav kui näiteks Jaapan praegu.
Kui õlut tarbida, siis jah 10-15 eurot on pint, kohati ka 20, kokteilidki odavamad kui Tallinnas, ja praed parema otsa restoranides valdavalt 40-60 euro vahel. Kohalikud peenemad veinidki alla 50 euro pudel. Võib julgelt pikemaltki puhata.