Haiglad on tõesti inimesi täis, aga samas vaatame asjale otsa, see on ju iga aastane jama seal ning rahvaarv on ka üle 100 miljoni. Kui paneme meie grippi suremuse kõrvale, siis suhtarvuna polegi nii jube.

Jah, meie iga-aastane gripipuhang on parim võrdlus. 4. aprillil 2019 võis Postimehes näha pealkirja "Grippi on surnud 36 inimest, haiglaravil on jätkuvalt paljud".Ja dengue palavik tundub jubedam, kuna see on gripiga võrreldes meile võõram. Kuigi selle sümptomeid kirjeldatakse kohati üsna võikalt, siis oluline on see, et...a) Rasket grippi saab samuti väga valuliselt kujutadab) Üllatavalt suur protsent dengue palaviku juhtumeid on sümptomiteta

Võtame asja arvudes, siis meil on surnud gripi tagajärjel 0,00276% rahvastikust ja Filipiinidel 0,00062% rahvastikust ehk kokkuvõttes on meil surnud 4,5 korda rohkem kui seal (suhtarvuna).

Statistika on halastamatu.Lennuki allakukkumisel on see kogu maailma ajakirjandusel esiküljeuudis, sest korraga hukkub suur hulk inimesi. Kui hakata 1-2 kaupa kokku lugema autodes hukkuvaid inimesi, siis selgub, et lennuk on kordades turvalisem.See meie igaastane gripihüsteeria on juba imelik. Pealkirju lugedes oleks nagu ennekuulmatu katastroof ja esmakordne epideemia. Selge see, et alati on ka surnuid, keegi sattub haiglasse jne. Paljudel oleks nagu mäluauk ja jälle tekib arutelu, et küll on ikka sel aastal kole gripp.

Tuleb arvestada, et Dengue palavikku ja malaariasse surevad siiski enamikus lapsed, nõrgad ja väetid. Alatoitumus, kohati olematu hügieen, nõrk tervis, kehv arstiabi kättesaadavus, hilinenud või paljudel juhtudel ka olematu ravi jms. Malaaria ja Dengue palaviku peiteaeg on õnneks küllalt pikk, nii et keskmise puhkuse puhul, mis on kaks-kolm nädalat, jõuab eurooplane koju ja halvimal juhul avaldub see kodumaal. Kiire ja õige diagnoosiga ravi  korral on oht sellesse surra väike, kuigi see oleneb paljuski inimese üldisest tervislikust seisundist. Ja lõppude lõpuks - ma ei muretseks üleliia. Kui ei sure malaariasse, siis infarkti. Või insulti. Või trombi. Millessegi ikka. Malaariasse suri Eestis viimati inimene 1995. aastal, nii et tõenäosus, et sa sured Eestis malaariasse või Dengue palavikku, on olematu.

Niipalju kui mina tean, saab troopilist, kõrge palavikuga algavat haiguse põhjustajat  diagnoosida alles 2-3 päeva pärast peale palaviku teket.