Ilmselt on see kinniste piiride sùndroomi tagajârg.Enne ju said reisida teatud tegelased...Eks ma isegi olin kade neile.Nùùd elan ise vâlismaal...

Noh, siinkohal ma ka võtan sõna. Kuna olen pidevas suhtluses suure ringi emigrantidega ,siis ma saan anda siinkohal mõned vastused eelpool esitatud küsimustele.

Vanusegrupp,kes lahkub Eestist: 1.Igaveseks - vanus 25-45 2. Ajutiselt töötama või ringi luusima - 18-30/33

Enamus on ilma lasteta noored abielupaarid, kes kuuluvad esimese grupi alla. Kesmine haridus on kesk-eri või kõrgem. Kesmise või üle keskmise palgaga Eestis.

Põhjus äraminemiseks? Lootusetus ja hirmud. Minu küsimusele ,mis hirmud? Hirmud,kas saad palka, mis selle rahaga saad makstud, mis edasi saab sinu ja laste elust jne.

Ebakindlus ja hirmud on üks suuremad inimeste ära ajajad.

Enne,kui hakkate vastu rääkima ja minu arvamust maha tegema. Tehke palun üks test! Minge peegli ette ja kujutage ette, et teie arvel pole mitte kopikatki raha ja teil on laps(ed). Nüüd vaadake endale peeglisse ja öelge, et homme hommikul teil pole enam tööd. Nüüd küsige endalt: MIS NÜÜD SAAB????

Kui te suudate vaadata peeglisse ja öelda endale, et ei saa aru mis probleem on? kuna riik aitab teie pere sellest ajast VABALT üle ja teil ei TEKI mingit hirmu lainet.... ...või tekib? kas süda hakkas kiiremini lööma ja kõhus oli õõnes tunne???

MIs te ütlete, et kui ma pakun teile sellst õõnsast tundest igaveseks lahti saada? Saada lahti ebakindlusest ja näha oma last naeratamas... Kas võtaksite vastu ? Jah!? ...pakkige asjad ja kolige välismaale.

Teeme veel ühe testi. Neile kellel on kooliealised lapsed. Kas te muretsete oma esimesse klassi mineva põnni pärast Eestis...läheb üksi ja tuleb üksi. On üksi kodus ja tööl olles on mis iganes hirmud teil peal. Mis ütlete, kui ma pakun teile sellst hirmust lahti saada? Lapsed on järelvaadatud ja KUNAGI üksi ei tolla ringi. Kas teie laps tuleb koolist ja teeb poole ööni koolitükke??? Kas teie omal kooliajal või teie laps on koolis solvatud õpetaja poolt? või kaasõpilaste poolt. Kas laps läheb vastu tahtmist kooli? Jah??? Mis ,kui ma pakuksin teile vastupidist? Kui laps nädalavahestusel tüütab teid ,et tahab kooli ja esmaspäeva hommikul kell 6 on juba riides ja kott seljas ja ajab teid voodist välja,et kooli saada...? Kas võtaksite sellise olukorra??? Ja koolist tulles , laps rõõmsalt teatab kui tubli ja oli ja kui palju nad igasuguseid huvitavaid asju tegid... Laps saab olla pikapäeva rühmas ja laps antakse ainult teile või teie poolt määratud isikule. Kas võtaksite südamerahu? Jah? kolige välismaale.

Ma arvan,et siinkohal ma tegin asja selgeks,oma arvamusest.

Inimesed ,kes emigreeruvad, ei tee seda ainult enda pärast. Vaadatakse ,kus saab olema parem elu nende järglastele. (Ja kahjuks selle vastu me ei saa,kuna see on geneetiline kodeering- Ellu jääda)

Kui me teeme % arvestuse inimeste eluea pikkuse, tervise ja laste arvu kohta,siis me leiame, et Eestis inimesed surevad kiiremini ja on haigemad,kui mujal maailmas. Ja see pole kliima süü, vastikut kliimat on mujalgi maailmas.

Emme, sa tead maailmas kohta, kus saab perega ilma tööl käimata, raha omamata rahus ja mureta ära elada? Ütle meile ka :)

Minu tuttavad, kes väljamaale läinud, on seal pigem huvitava töö pärast. Lähed Eestis tööle, satud karjääri tegema ja millalgi selgub, et selle jätkamiseks tuleb üle mere kolida. Paljud siis kolivad kah.

Einoh, võtavad suht sõnatuks sellised Emme suguste kirjatükid. Mina elan küll Eestis, kus laps võib rahulikult koolist koju jalutada ja kujuta ette on isegi lubatud üksi kodus olla. Õnneks ei ole Eesti veel selliseks haigeks ühiskonnaks muutunud nagu on USA jne. Miskipärast kõlab enamuse emigrantide suust pidev endale õigustuste leidmine ja Eesti mustamine. Loomulikult on igaühe vaba tahe elada kus soov on ja kui inimene on rahul, et sureb kodumaast kaugel ja lapselapsed räägivad temaga vööras keeles, siis on ju kõik korras. Vene ajal kiruti neid migrante, kes Eestisse head elu otsima tulid, nüüd on selliseid meie endi seast tuhandete viisi sirgunud, ju siis on meie kasvatuse ja õpetamisega kuskil midagi nihu läinud. Kui on rasked ajad, siis ei saa pahaks panna kui vöörsile tööd ja leiba otsima minnakse või kui noored tahavad maailma näha. Kurb on aga see, et kodus on teha kui palju, aga selleks et siin midagi teha, pole tahtmist ega ettevõtlikkust. Tubli inimene leiab ka tänases Eestis iga kell töökoha, hea spetsialist ei jää hätta ei Austraalias, Hiinas ega Eestis. Need, kes Eestit kiruvad võiks kõigepealt tõepoolest peeglisse vaadata ja mõtiskleda, kas mitte just nendesuguste pärast ei ole Eesti elu just selline nagu ta on? Teisalt on ju suurepärane, et osa sellistest vingujatest siit ära lähevad, teistel on selle võrra mõnusam elada. Samas kas on mõtet siis teil edasi Eesti foorumites käia sappi pritsimas, elage end oma uue kodumaa foorumites välja. Neile tublidele noortele, kes aga tahavad lihtsalt maailma näha või suudavad end erialaselt teostada mujal maailmas ja jäävad oma kodumaa pariootideks, edu ja tuult tiibadesse!

Nii uskumatu, kui see ka ei ole- inimesed Eestis elavad ja on õnnelikud. Ärme tee üldistusi. Olen varem ka ühes teises teemas öelnud, et need kes elavad-töötavad välismaal, ei saagi omada teisi seisukohti. See on nagu alateadvuslik blokeering, mis õigustab enda elu võõrsil ja näitab Eestit koledana. Mul üks tuttav käis aasta psühholoogi juures sellepärast ja lõpuks sai bloki maha. Aga ütles, et peab veel vähemalt paar-kolm aastat iganädalaselt sellega tegelema.

Natuke kibestumist õhkab sinu kommist. Aga see ka arusaadav, sest raske on meil praegu kõigil.Eks muidugi minejatel põhjused seinast seina.Isegi mõlgutan jäämise mõtteid, lihtsalt kohapeal peaksid mõned detailid paika tiksuma. Kuhu mina elama ei jääks on kindlalt Soome. Olin seal kyll mõned aastad tööl, aga ei suuda ma kohaneda nende raamidega seal.Olen enda jaoks leidnud sobiva kliima ja ehk ka elatusviisi.Lapsed juba suured ja ei vaja nunnutamist, Eestis on kas karjääril sein ees või muidu puudub kindlustunne.Kuidagi Eestis käies on jäänud tunne, et paari nädala möödudes tahan tagasi siia, kus olen. Ei ole Eestis sugugi pettunud ja olen siin ehk suurem eestlane kui kodumaal, aga siin on nagu õhku rohkem.

Kibestumist? Kust sa seda välja lugesid? Mina olen Eesti eluga väga rahul. Kunagi olid ka mõttet tulevikus talveks kuhugi sooja kolida, aga mida aasta edasi, seda rohkem tunnen, et palju mõnusam on paar korda aastas uusi maid avastamas käia ja suvel mõnusalt ka Eesti kliimat ja valgeid öid nautida. Nagu enne juba mainisin, et kes saab hakkama Eestis, saab hakkama ka mujal ja ei pea kodumaad pasaga foorumites ja vestlustes üle valama. Kui inimese võimed lubavad läbilööki mujal ja see pakub talle rahuldust ja toetab hea sõnaga ka kodumaad, siis on ju kõik korras nagu Raiksi näite puhul näha on. Aga Hbert tabas asja olemuse väga täpselt ära ja sinna polegi nagu rohkem midagi juurde lisada.

Ikka. Ega ma ju ütlegi, et Eestis kõik inimesed õnnetud on. Selleks ,et aru saada maailmast natuke suurema pildiga ,on vaja olla rohkem avatud silmaringiga ja rohkem tolerantne.

Ja muide, ka mitte kõik Eestlased (ka. need nn. super tublid -edukad ja ilusad...või oli see rikkad ja ilusad?) ei saa hakkama välismaal

Eesti konnatiik on imeline asi, eks see võta kõik tagasi. Elad seal ja nagu midagi muud ei oskagi tahta.

Kokku puutudes muude riikidega ja neis elades , hakkab tekkima hundiisu ka muude asjade ja arusaamiste järgi. Silamringi laienedes ja inimesega suheldes( erinevatest riikides ja nahavärvusega) hakkab lõpuks välja kujunema pilt ,mis esmapilgul võib nimetaga kibestumuseks.

Kibestumist või blokeeringut ,kui sellist tunnet mul enam ei ole. Kas see on halb või on hea...ma ei oska ausalt öelda.

Vahel lugedes Eesti uudiseid hakkab mul aga halb. Näitena toon selle koha,kus koolis laps kukkus näljast kokku.

Ma ei ole mingi optimist või oma mingit super arusaamst kuldsest õunast,kusagil imelises paradiisi rannikul

Ma räägin konkreetsetest asjadest ,konkreetsete faktidega, tuues elulisi näiteid.

Mh, tuli mul siinkohal meelde, kuidas ma Eestis rabasin 12 klassi kõrvalt tööd teha poolteist täiskasvanu kohta. Peale kooli ma läksin kohe vabrikusse ja sealt vahel hommikul kooli. Meil oli kartulimaa ja aed. Ja 2 suud toita ilma lasteta, tuli meil tööd teha pea 24 h. Magamiseks jäi töö ja kooli kõrvalt aega 3-4 tundi max.ja sedagi näpistades siit sealt ühistranspordis magades. Ma mäletan, et olin nii ära harjunud sellega, et bussis magades ärkasin täpselt oma peatuse ajaks ülesse. Mäletan, et ema vahel nuttis, et me sureme nälga. Mh...sattusin nüüd mälsetus radadele tallama...

Kahjuks või heaks...kes teab!

Veel. Ma tegin hetkel kiirülevaate oma maili listist ja huvi pärast sirvisin natuke inimeste nn. gruppe. Jah ...enamus on 25-45 aastat vanad edukad kõrgharidusega abielu paarid.

Minu kirjavahetus annab hetkel 38 paari,kes on emigreerunud viimane 2 aastat ja kellel on/oli minuga kirjavahtus.

16 üksikut : neist 3 alaliselt ja 13 asjutiselt siin viibivat ( kellest üks plaanib tulla alaliselt tagasi järgmise aasta jooksul,kui realiseerib Eestiga oma suhted)

Üks paar 38st läheb Eestisse tagasi(järgmise paari kuu jooksul),kuna ei pea siinsele töökonkursi turule vastu ja viisa polnud just parim neil ka.

Seega me räägime hetkel 74st parimas elueas inimesest,kes kolisid ära ainult siia ... Ja ma olen kindel, et see minu arvutus on jäämäe tilluke tipp.

Ma rääksiin siin paari päeva eest nn. Eestlasega ( ta tuli ära nüüdseks ...15-16 aastat tagasi) ja ma sain sõimata, et ma siiani tegelen eestlastega Eestst.

Näh, eks ma siin saan sõimata ja seal saan sõimata....vahest peaks minema ja laskma endale bloki PEALE panna.... topiks näpud korva ja ümiseks endale midagi nina alla õnnelikult.

Ma olen muidugi meelitatud ka komplimendist, et olen asjalik inimene ja saades hakkama eluga Eestis ..saan kakkama ka siin.

Muidugi olen ma avatud HEADE ASJADE KUULMISEST Eestist. Seega palun kirjutage on viimase 24 h. HEAD MULJED/VÕÕRALE HEA TEGEMIST siia Emmele lugeda.

PS! Muljed ei tohi sisaldada midagi ,mis on ostetud raha eest või sisaldavad midagi,mis otseselt või kaudselt kahjustab teisi olevusi või mingit materiaalse kahjumi tekitamist. Näiteks: aha! sain täna ülendust,kuna inimene kes selle ametikoha peal oli lasti lahti.

Olen avatud headele kogemustele ja muljetele Eestist.

Thanks! XOXO Emme

Perega Eestist ära

Kas on kedagi, kes on ka oma perega (laps 5-aastane) Eestimaa tolmu jalgelt pühkinud. Kuhu olete läinud ja kuidas hakkama saanud. Kas lasteaia koha leidnud ja laps ka kohanenud eluga välismaal. Kindlasti huvitaks mind koht, kus kliima oleks mõnus ja soe.

Mina tulin Eestist ara, sest ma olen kunstnik. Ja kui peale moningast suurlinnas elamist olin juba harjunud kaima pidevalt suureparastel naitustel - Picasso, Warhol, da Vinci, suured muuseumid nagu Tate Modern, Tate Britain - siis Tallinnas olemine tundus lihtsalt nagu kotis elamine... Tallinn on nunnu kyll, aga elukutse tombab mujale... Kui Tallinnas oleks samasugused muuseumid, ei laheks kuskile mujale elama. Voib ju vaita, et saab ka reisida selleks, et kunsti naha. Aga viitsid sa siis iga kord lennukile ronida, kui tahad head kunsti naha. L.