Läheme Egiptusesse ja võtame kaasa võõra alaealise lapse. On kellegil kogemusi, kas piiril piisab lapse inglise keelsest notari kinnitatud passi koopiast ja kas on vaja veel ka lapse vanema inglisekeelset volitust või tõendit, et laps on ikka võõra täiskasvanuga kaasa lubatud? Ei taha, et piiril mingeid jamasid tekiks.
Ei võta sõna laste teemal, kuid paar nädalat tagasi Hurghadas ei huvitanud küll kedagi isegi mitte nimi passis, kõik 3 erinevat kontrolli vaatasid ainult, kas ikka viisaraha makstud on. Tõesti, nagu siin eespool öeldi, lennukid järjest maanduvad, rahvast mitusada koos, kontrollijaid 3-4 inimest ning täiesti konveiertöö.
Siin koos lausa tarkade klubi, kogemusi seinast seina! Mul ka analoogne seis, minek Türki, kaasa võtame 12 aastase lapse, nimed erinevad? Kas on kellelgi jagada oma kogemusi, mis ikkagi oleks vaja, sel juhul peale lapse passi (see tal olemas), kui äkki keegi kontrollib, siis on see ju lapsele lausa psühholoogiline trauma, kui "rajalt maha" võetakse. Oleme siin/seal käinud, lapsi on ju palju igal pool, otsustasime siis ka lapse kaasa võtta, vaevalt et kõik on oma ema-isaga?
Siin on ju sel teemal lehekülgede viisi nämmutatud, mis siin arusaamatuks on jäänud? Eespool on ju korduvalt kirjutatud, et kui ei taha riskida, siis tuleb kaasa võtta mõlema vanema notariaalselt kinnitatud luba. Iseasi kui mingite lubade ja asjadega vehkima kukkuda, siis saadki kõrgendatud tähelepanu objektiks.
Hei, võtan vana teema teise nurga alt üles. Kas keegi on alaealisena ise Egiptuses käinud? Olen 17-aastane ning minemas täisealiste sõpradega novembris puhkama. Kas piisab vanemate kirjalikust loast või on tõesti vaja notariaalselt kinnitada? Või on vaja hoopis vastutajat? Nii Tenerifel kui Türgis on vanemate luba kaasas olnud, kuid pole kordagi küsitud, siis olin veel noorem kui praegu. :) Ehk on kellelgi kogemusi!
Tripp kirjutas oma 15. jaan 2013 10:17 kommentaaris väga õigesti ja selgelt.dokument on ametlikult nõutudja mõnikord seda ka kontrollitakseja mõnikord ka asja eest. Seega on dokumendita lapsega reisides olemas risk, et te üle piiri ei saa (või saate, aga komplikatsioonidega). Ning süüdistada ei ole kedagi peale iseenda. See, et kusagil ja enamasti asjad teistmoodi käivad - või kas see reegel on terve mõistusega kooskõlas - või kes kellega koos elab - ei muuda nõuet olematuks.
Ma usun, et passi järgi suudetakse piirikontrollis ema ja lapse seos luua hoolimata erinevatest perekonnanimedest. Minult näiteks küsiti tänavu Frankfurdis, millal ja miks ma ID-kaarti vahetasin. Vahetus oli kolm aastat tagasi seotud vargusega. Esitati täpsustavaid küsimusi. Vahepealsetel aastatel pole midagi küsitud, aga nüüd kontrollis keegi peenemalt.