Esmakordselt suurele reisile minek

Tervist!

Olen 22-aastane noormees, kes ei tea, mida elult tahta, seega pole ülikooliga algust teinud. Võib-olla ei teegi. Samuti olen kõva maailmarändur siiamaani olnud - jõudnud 3 korda Soome, päevaks Riiga ning 5-tunniks Stockholmi. Et kahte eelnevat parandada - jõuda ehk elumõttele lähemale, avastada nii ennast kui maailma, tahaksin minna reisile. Ja see reis võiks kesta kasvõi aastaid! Plaan oleks teha seda plaanivabalt ning üksi. Backpack travelling. Peatuda täiesti suvalistes kohtades, ööbida kusiganes, kohtuda erinevate inimeste ja kultuuridega... kõike seda selleks, et saada paremini tuttavaks ennast ümbritsevaga, kui iseendaga.

Unistuseks oleks ära käia järgnevates riikides:

Tai
Hiina
Tiibet
Uus-Meremaa
Usa
Peruu
Island
Hispaania
Prantsusmaa
Holland

Hetkel on mul piisavalt resurssi, et soetada üheotsa lennupilet kõikidesse loetletud riikidesse. Suvega teeniksin reisil vajamineva raha, ning sügisest teeksin minekut. Kui plaan on jääda aastaks, siis mingil hetkel saab raha otsa ning peaksin kohapeal "elatist" teenima asuma. Samas oleks lahe kogemus n.ö. ürgmehelikult elada ja kuidagi tööd tegemata hakkama saada.

On keegi ehk midagi taolist läbielanud ja oskaks miskit soovitada?

Ette tänades,
Tiit

Soovitan teha kalkulatsioonid palju sul päevas kuluda võib ning siis vaadata rahakotile otsa. Fakt on see, et Aasias on ringiliikumine tunduvalt odavam kui näiteks Lõuna-Ameerikas, aga tasulise töö leidmine keerulisem kui mujal maailmas. Aasias võid tööd leida turismipiirkondades nt baarides või hostelite receptionites. Nad tasuvad sulle tasuta ööbimise ning söögi-joogiga.

Samuti on paljudes riikides levinud wwoofing . Põhimõtteliselt saad ööbimise ja toidu 4-5tunnise tööpäeva eest.

Üks variant on hankida endale enne minekut Austraalia või Uus-Meremaa working holiday viisa, et kui raha otsa saab, saad minna tööd tegema nendesse riikidesse. Vihjeks niipalju, et Uus-Meremaa sarnast viisat on väga keeruline saada, kuna antud viisat saab taodelta korra aastas ja kohad täidetakse teiste eestlaste poolt minutitega. Seal mõnda aega töötades võib päris hea summa kokku koguda eeldusel et teenitut seal kohapeal laiaks ei löö.

Hiinas ja Tiibetis on võimalik pea rahata hakkama saada. Kui puudus käes, siis inimesed aitavad. Sealmaal pikk traditsioon varatute kerjusmunkadega. Selliselt reisides saab palju parema sidme inimestega ning ühiskonnatunnetuse. Olen sellist reisistiili just Hiina kandis näinud ja mõelnud, et miksmitte ise ka kord kogeda. Pead korra endasse vaatama, kas oled selleks valmis. Viisad pead enne korda ajama, et ei tekiks sekeldusi võimudega.

See, et pole kusagil käinud, on muidugi suurepärane platvorm maailma avastamiseks. Mina olen käinud siin ja seal ja näiteks Uus-Meremaa, mis kõlab küll kutsuvalt ja uhkelt, ei meelita mind üldse, sest see on stagneerunud ja ajast maha jäänud Britannia maailma taguotsas. Inglise kastiühiskond, inglise toit ja inglaslik võõrandumine ei kaalu üles sugugi seda loodust, mida sealt leida võib. Lisaks on see kant hinnatasemelt kõrge. Aga kuna sa pole käinud ei GBs ega NZs, siis sul seda probleemi pole.

Kui tahad Aasiasse minna, siis mina alustaksin viisade tabeliga - kui kauaks, kui lihtsalt ja mis raha eest Tai, Hiina, Laose, Birma jm riikide viisasid saad hankida. Sellest sõltub nii marsruut kui rahakulu.

Euroopaga on lihtsam. Viisasid pole vaja. Seljakott selga ja tuld. Mina muidugi vanurina katsetaks enne marsruudil Rapla - Daugavpils, kas ma saan hakkama, ja mis sellisel teekonnal ilmsiks tuleb (alates villidest ja lõpetades toiduallergiaga). Aga võib ka kohe homme teele asuda, ilma katsetamata.

Kinnitan, Uus-Meremaalt pärit sõbrad kiruvad seda kui väikekodanlikkuse kõige jäledamat kantsi. Ürgmehelikult elamiseks erakordselt halb valik. Aga suslikute-alaska-Mann on nüüd seal, võib tema blogi lugeda ja küllap ka nõu küsida.

Käisin kunagi seljakotireisil kasutades oneworld ümbermaailma lennupiletit- teekond ja ajad oli vaja küll alguses välja mõelda, kuid neid sai reisi jooksul ka muuta (aegu vist tasuta, teekonna muutusi pisikes tasu eest). Igatahes oli see lennupiletite pealt lõpuks suur kokkuhoid. Aasias saab tõesti väga soodsalt elada. Samuti ei ole lõuna-ameerika väga kallis kui oled vähenõudlik ööbimistingimuste osas. Kolmekäigulised söömaajad turgudel enamasti ka väga soodsad. Sõltub muidugi kus täpsemalt liigud.

Ma nüüd natuke ennustaks.

Sellist tüüpi reisidel saad mingil hetkel paratamatult kokku kellegagi, kes räägib igavesti vingest kogemusest riigis x (ehk mingi riik selle riigi lähedal, kus parasjagu asud). Lamp läheb põlema ja mõtled, et hmmm, miks mitte. Ja nii need asjad lähevad. Emotsionaalses plaanis äge, aga rahaliselt nõuab vahel planeerimata väljaminekuid. Lihtsalt mingi rahaline puhver peaks kindlasti olema.

Soovitaksin Vietnami, Kambodzia, Laos ja Tai reisi. Koik kohad väga seljakoti sõbralikud. Mujal ei tea aga siin (Siem Reap Kambodzia) on vaga levinenud seljakoti mehi kuuks-kaheks toole votta baari näiteks, elamine ja söök kindlustatud. Isegi otsin oma sõbrale kes avas hosteli siin, energilisi noori paariks kuuks hostelit pidama söögi, joogi ja elamise eest.

Veetsin eelmine aasta Uus -Meremaal 7 kuud, Indoneesias paar nädalat. Pean vastukaaluks ütlema, et hinnatase supermarketites Uus -Meremaal pole sugugui reaalsuses palju kallim Eesti omast. (Siinkohal räägin odavatest roogadest -pasta - kartul - kruup -kana - veis +vein). Matkates leitav ilu on hingemattev, pöidlaküüt toimib, isegi arvestades et osades piirokondades on liiklust vähe. "low budget" backpackeri jaoks on sihtkoht ideaalne. Minu arvates on seal "maha jäänud Britannia maailma taguotsas" kõvasti soodsam reisida, kui näiteks Indoneesias, kus iga mees on ärimees. Praktikas olid endal kulud Uus -Meremaal väiksemad ning inimesed ei püüa sulle kotti pähe tõmmata kuna oled valge..

Samas mõistan, et minu poolt praktiseeritav "metsik" reisiviis loomulikult kõigile ka ei sobi ning kui on soov iga öö värskete linade vahel magada, siis loomulikult kulud kasvavad kõvasti..

Lisaks Uus -Meremaal toimib wwoofing suurepäraselt... juhul kui on huvi õppida miskit uut ning vajad öömaja/toitu rahata ajaks, mil sa pole mägedes või ei vedele kuumaveeallikates :P

Usun, et Uus -Meremaal working holiday viisaga on isegi lihtsam "esimesel suurel reisil" käia, kui nt Kagu -Aasias, kuna sinusuguseid on seal palju, st sul on mingisugune arvestatav legal status seal ning nagu eelpool juba mainitud: raha lõppedes on seda kohapeal võimalik juurde teenida.
Isiklik kogemus -nägemus :)

Väga asjalikud ja kirevad vastused! Tänud on suured minu poolt! Mõtlemisainest puudust ei tule.

Alustuseks Uus-Meremaa reis ette võtta kõlab hetkel kõige etemini. Uus-Meremaa oli ka riik, mis listile alguse pani. Ehk alustakski sellesamusega. Saaksin sealt parajalt piraka kogemusepagasi endaga järgnevatesse, rohkem tundmatudesse ja seega võib-olla ohtlikumatesse maadesse kaasa. See, et inimesed on nahavärvuselt valged, tagab kindlustunnet ning samuti et wwoofing toimib. Samas on selle riigi loodus mind ka alati kutsunud ja kuna ei ole tõepoolest veel Eesti naaberriikidest kaugemale jõudnud, siis ei heiduta mind ei inglise kastiühiskond, inglise toit, ega ka inglaslik võõrandumine.

Praeguse seisuga 12 punkti Uus-Meremaale. Ja kümneka jagaksin Vietnami, Kambodzia, Laos ja Tai reisile, mille ehk pärast Uus-Meremaad ette võtaksin.

Seljakott selga ja Euroopa poole minekut poleks ka üldse paha mõte:) Kuid millegipärast tahaksin alustada kuskilt kaugemalt.

Austraalia ja Uus-Meremaa on suurepärased hüppelauad seljakotiga reisima õppimiseks, sest arvatavasti oskad kohalikku keelt ning saad raha teenida. Samaväärselt vingeks pean ka vabatahtlikutöö võimalusi Euroopas. Kindlasti jälgi lehti Workaway ja HelpX - need on oluliselt kasutajasõbralikumad kui WWOOFing, sest näed pärast liikmeks saamist tervet maailma ning võid igale poole vabatahtlikuks kandideerida. WWOOFinguga aga tuleb igas riigis eraldi konto tegemiseks raha maksta. Töid on Workaway ja HelpX kaudu väga erinevaid ja tingimused "hostidel" varieeruvad. Vahel piisas paarist tunnist päevas, et endale toit ja magamisase välja teenida. Ja asukohti on meeletult, minu üks vingemaid kogemusi oli nt Gran Canarial.
Kui sa pikaajalisest reisimisest unistad, siis vabatahtlikutöö on väga hea algus. Nt kuuajase vabatahtlikutöö ajal võid silmad lahti hoida ka raha eest töötamiseks ;) Kahtlemata pole sa üksi, sinusuguseid reisijaid on igal pool, saad alati kõigiga kogemusi ja mõtteid vahetada.

Toetan su julgust, mine kindlasti reisima. Reisides õpid lühikese ajaga väga palju ja avastad endas uusi omadusi ja huvisid. Pärast ühe aastast reisi lisandub su avastmisnimekirja veel põnevaid riike;)