Tegelikult mul ei olnud sellist L-Ameerika kogemust, mis ei tähenda, et sellist kogemust seal või kusagil Aasias, aga eriti Aafrikas ei saaks.

Jutu mõte oli see, et Euroopa eksperte on palju, kes kõik tahaks sõna sekka öelda. Aga need kes kaugemal käivad on kohanemisvõimelisemad ja eeldavad seda ka neilt, kellele me nõu anname. Pole väga märganud, et ära mine Mehhikosse, Taisse või Brasiiliasse või Indiasse (ok, India puhul hoiatati ükskuid naisi).

Seega oleks normaalne lähtuda mõttest, et kuidas mingi ettevõtmine võimalik on, mitte mõelda välja põhjuseid, miks seda ei saa ja see võimatu on.

Ja teemasse tulles, igal juhul saab naine üksi 3 lapsega autoga Euroopas hakkama! Samas on olemas võimalus alati tagasi pöörduda, või panna auto treilerile ja ise lennukiga tulla tagasi.

Marbella-Eesti sõiduauto vedamine autotreileril ükssuund maksab täna 1080.- eurot. Aga kindlasti liiguvad regulaarsed treilerid muudest riikidest ka, Soome kindlasti.

Me oleme lastega üsna palju käinud, aga ikka alati 2 täiskasvanut ja siiski on kohati üsna pingeline olnud. Esimest korda käies olid lapsed 2, 5 ja 6. Tänäseks 10, 13 ja 14. See sügis julgesin nendega paariks päevaks üksi minna (abikaasa tuli pisut hiljem järgi) ja 14-aastanegi oli kaardilugejana kohati ikka väga raskustes ja valesti sai sõidetud korduvalt. Suurlinnas maa all ei tea ju navid enam midagi tarka soovitada...

Disneylandi lummusest meie küll paraku väga aru ei saanud. Järjekorrad, järjekorrad ja veelkord järjekorrad, seda isegi oktoobri suvalisel tööpäeval. Pigem minge Helsingi Linnanmäkisse või Stockholmi Gröna Lundi, võimalusel nt mais või augusti teises pooles tööpäeval kui kohalikel kool. Rootsis Astrid Lingren Värld https://astridlindgrensvarld.se/ ja juba eelpool mainitud Kolmårdeni loomaaiad meeldisid meie lastele ka üliväga.

Ma olin üksinda novembris perioodi ca 2 nädalat Gran Canarial, oli küll ainult kaks last, 5-aastane ja 8-kuu vanune. Aga 5-aastane loeb super hästi juba telefonist kaarti ja raporteerib/aitab väikese vennaga. Samuti oskab vajadusel koju helistada, kirjutada oma nime jne ( et kui hädaolukord). St ma ei usu, et see kaardi lugemine ja sõitmine keerukas oleks, pigem lihtsalt küsimus, kas lihtsalt kaugele minek on mõistlik lihtsalt minemise pärast.

Kui mul suurem laps oli 2a, sai palju sõidetud, nt Islandi ringreis, Ruta40 Argentiinas 2000+ km jne, aga juhina oli väga mugav kui keegi veel oli, sest jube nõme oleks iga kord olnud peatust teha, kui kleepsu raamatust kätte ei saa vms. St suuremad saavad ju aidata, aga kas nad viitsivad :D

Ma jätaks kahese koju ja käiks lennukiga legolandis vms, ja pikema puhkuse plaaniks kevadel või sügisel; kui autoga kulgeks aeglaselt, kuid võrdleks - odavamad lennupiletid ja kohapeal autorent võib olla soodsam.

Ma vaidlen küll vastu sellele, et läti-Leedu-Poolareis midagi ei näita. See pole päev või kaks kulgemine ja selle nädalaga saab juba päris hästi aru, mis sobib ja mis ei sobi. Esimene päev on jah kõik uudne aga järgmistel päevadel selgub juba tõde.

Siseneksin veelkord sellesse teemasse, sest puudutab autoreisi(e) ja kõik spontaanne ja esmapilgul hullumeelne on hiljem geniaalsuseks nimetatud. Kui tuli selline mõte, siis tuleb see teoks teha, sest pärast on hilja. Hilja on siis, kui perearst enam tervisetõendit ei väljasta ja kui lapselapse küsimuse peale, "Mis on Stockholmi pealinn?" korraks seisatute ja siis hakkate googelist või teatmeteostest vastust otsima, siis on tõesti hilja. Ja siis tuleb mõte, et miks ma seda teoks ei teinud!? Ja midagi jääb kripeldama. Üks oluline aspekt perereiside puhul on ju edasi viiv element, ehk auto. Mida suurem, seda mahukam, seda rohkem õhku. Olen meelisega täitsa ühel meelel, et matkaauto on perereiside üks parimaid variante. On ruumi, on õhku ja vabadus olla sõltumatu. Olen ise käinud 3-el reisil matkaautoga, esimene algusega Eestist, "vahetus kaup sõbraga" ja 2 järgmist algusega Saksamaalt, renditud Hannoverist. Praegu, kel huvi ,on paras aeg sirvida Saksamaa "wohnmobilede" katalooge ja rendi tingimusi. Kas sõidate ise kohale (nagu meie) või lendate kohale ja alustate reisimist. Meenub seik Stuttgardi juurest, kus olime pea 2,5 tunnises "staus", sai tatraputru keedetud, kohvi rüübatud, lapsed vaatasid multikaid ja kui "naabrid" käisid nr.1-te ja 2-te tegemas bahni äärses kraavis, siis meie avasime nõtkete liigutustega wc-e ukse. Miks Saksamaa, sest seal on kõige suurem valik autosuvilaid. Ka on võimalik kohe rentida jalgrattaid ja muud vajalikku (lauad-toolid) .Algul tundub suur ja kohmakas ning aeglane, ent pool päeva ja kõik on ok. Selline väikene info, neile kel plaan autoreisi korraldada.

Lisaksin veel omast kogemusest et pikkade autoreiside puhul hea teha neid koos sõpradega kel samaealised laps(ed). Meie puhul see nii enamasti ka olnud. Lapsed saavad reisi ajal autosid (ja seltskonda) vahetada. See aitab neil oluliselt paremini pikki sõite taluda (ja isegi nautida). Suurema seltskonnaga mineku puhul saab ka nö logistikat veidi jagada (hotelle ja söögipaiku teel otsida jne). Pluss ka muidu tore muljetada, plaane läbi arutada jne.

Tõsi ta on. Meie parimad reisid ongi olnud kui käime kaks peret kahe matkaautoga. Lastel kambas alati lõbus ja suurtel ka õhtul mõnus laua taga istuda ja head jooki mekkida. Paned grilli üles, teed kambaga süüa, naudid õhtut. Ja kui leiad hea koha, naudid õhtusööki kasvõi mingi linnakese raekojaplatsil. Kõigil täielik puhkus.