Proovi enne järele.

Võta pikk nädalavahetus ja tee Tallinn - Narva - Nuustaku - Pärnu - Tallinn ring (või midagi sarnast).

Saad teada, kuidas su lapsed autos käituvad ja kas sulle endale ikka meeldib üksi pikki otsi sõita.

Ma ei kujuta ette, kuidas reaalselt kolme lapsega üksi nii kaugele sõita, mina seda ei suudaks. Kahekesigi on see väljakutse.

Ma üksi vist ei läheks autoga üldse ja kui, siis kaaluks ringi Rootsi-Taani-mööda maad tagasi. Päevas sõidaks max 500km ja siis mitu päeva kohapeal.

Marbellasse on ca 4500 km, see on ikka väga palju.

Pikemal autotripil olete enne käinud? No Leedus kasvõi näiteks? Mul nüüd juba lapsed suuremad, kuid pikemal sõidul alati algab teema "Millal me kohale jõuame". Nii on meie pikim auto tripp olnud Tšehhi Austria piirile sest ei jõua nii tihti peatusi teha kui lapsed tahaksid, kiirteedel see ka keerulisem. See aasta käisime pikemalt Poolas, väiksem laps nüüd juba üle 10 kuid tema jaoks see pikk sõit ikka ilmatu tüütu isegi kui telefon ja nett olid olemas, enda jaoks oli tüütu vaid pikk tagasisõit. Kuid üksi ainult lastega minna mina küll ei läheks, see pole mingi puhkus, sõit väsitab ja tegele veel väsinud lastega kelle tegevused autos on piiratud. Aga eks lapsed on erinevad, kui tead, et on vaiksed, taluvad pikke sõite hästi ja paha ka ei hakka palavaga, siis võid proovida. Legolandi soovitaks muidu minna ja seal kõrval ka Aquadome ning Hispaania PortAventura park jättis meile parema mulje kui Pariisi Disneyland, kuid mõlemas on ägedamad asjad suurematele kui 6a, seega vaid suurem saab siis rohkem lõbutseda ja kui fast passi ei osta tuleb pikalt järjekordades seista. Seega jah, nii väikeste lastega pigem sõidaks punkti x ja puhkaks seal pikemalt kui hakkaks mööda Euroopat tiirutama.

Lisan et Marbellaga ei tasu üldse vaeva näha, harilik küla. No on jah seal rikkaid, aga esiteks on küla sujuvalt laiaks venitatud ja teised seal ümber on veel tavalisemad. Teiseks mis sa seal ikka näed, enamus kohti on ligipääs piiratud. Kolmandaks on sinna pääris pikk maa sõita.

Olen ka ise kunagi laps olnud, meenub kuidagi läbi udu. Samuti on mõnevõrra värskemat kogemust mitme tasandi järeltulevate põlvedega. Lühikokkuvõte on järgmine, kusagil kuni 10 eluaastani on kõik minu lähikondsed mistahes kujul reisimist vihanud, ei jõua seda vingumist ära kuulata, et millal ometi kohale jõutakse. Meenub oma lapsepõlvest, et 2 tundi rongisõitu maale vanaema juurde oli selge piin.

Reisimine võib meeldima hakata vanemaks saades, minul näiteks käis see klikk kusagil 9 eluaasta kandis, kui reisimist nautima hakkasin. Esialgu küll telgiga jalgsi- ja jalgrattamatkad kodumaal, hiljem kaugemalegi. Siis võeti isegi pikemaid otsi ette, sai käidud Moskvas, Leningradis, Riias, Vilniuses, Kiievis, Simferoopolis, Tbilisis jne, teadagi kuhu nõukaajal sai. Paljud ei saagi reisihirmust või võõristusest kunagi üle, peljates pikki otsi ka veel täiskasvanuna.

Kahtlemata on teema vägagi individuaalne ja soovitused korraldada väike sondeerimine lähiümbruses enne pikema otsa planeerimist igati asjakohane. Nagu mistahes muu tegevuski, vajab ka reisimine ja selle pisikuga nakatumine mõnevõrra aega ja kohanemist. Kohe "tundmatus kohas vette viskamine" võib mõjuda "pangetäie külma veena krae vahele" ja elu lõpuni kestva hirmu põhjustada.

PS. Ma hakkasin isegi oma koeraga reisimist tasahilju harjutama, esialgu oksendas juba esimeses kurvis, nüüd talub tuhandeid kilomeetreid vapralt ja kohale jõudes on ekstaasis uute paikade ja lõhnade avastamisel. Ärge pange pahaks, aga ma arvan, et koer on kah nagu väike laps, võtsime ta alles pensionile jäädes ja kuidagi tekkis automaatselt selline paralleel:)

Kas just loll mõte, kuid üpris pöörane on täiskasvanuist üksinda ja veel naisena oma autoga koos kolme pisikese lapsega nii-nii kaugele sõita, lihtsalt sõita, tagasi tuleb ju kah sõita see pikk maa. Pigem võiks selle kuu-kaks sõita lastega mööda Eestit-Lätit-Leedut ja nendega ühes kohas pikemalt peatuda, lihtsalt nendega aktiivselt kodu läheduses puhata, kui lihtsalt kilomeetreid uhada lõpptulemusena kusagile Marbellasse (olen käinud), kus lastel poleks nagunii mitte midagi teha ega hiljem meenutada. Võta pigem Läti ja Leedu internetilehed ette ja vaata kui palju huvitavat seal lastele pakutakse. Jurmalast Ventspilsi jne.

lenda odavlennufirmale kohale kui ajakava paindlik ja võta rendiauto, palju vähem väsitav ja kokku odavam ka kui sõiduks kuluvat aega, auto kulumist jne. arvestada.

Helena, selles osas respekt, et juba pealkirjas püstitad väikese kaalutleva kõhkluse sisse, mitte ei lähe hurraa-ga peale. Ja hea, et arvamusi ja nõu soovid julgelt saada, teiste mistahes kogemuste või otsuste pealt.

Mõned mõtted juba toodi - katseta enne mõni väiksem (kuid pere/laste jaoks samas piisavalt suur) ring autotripiks ära - võta mais-juunis mõni Läti-Leedu tiir ette, nädalaks või siis tiba vähem, nii nagu ajaliselt kannatab.

Kui siis tunne ütleb, et kannatab kindlasti minna ka kaugemale, siis usaldagegi sisetunnet ja juba senist kogemust. Euroopa suunal peate muidugi arvestama, et liiklustihedus on suurem, mida allapoole (ja eriti suve teises pooles), seda rohkem ummikuid, kliima on teine jne. Alates Kesk-Euroopast ja mida enam lõuna suunal, siis 40-kraadised kuumused on tänapäeval paraku paratamatus, peate sellega samuti arvestama, eriti Prantsusmaa-Hispaania, kus kõik sel ajal sõna otseses mõttes kõrbeb ja ka rannaliival paljajalu kõndida on valus, rääkimata metsatulekahjude ohust jne. Seega Hispaania jätaks küll autotripiks sel ajal välja ja Marbellani minek oleks jah küll "loll mõte", kui just keegi tuttav seal ees ei oota. Aga isegi siis...

Samuti, Disneyland Pariisis võib ka olla meeletult üle rahvastatud ja seal kuuma ilmaga ringi trügimine ei anna mingit rõõmu. Kohalikud juulis-augustis pigem põgenevad Pariisist, sest seal ei kannata suure kuumaga üldse olla.

Pigem soovitaksin Austria - Põhja-Itaalia - Horvaatia jne ringi, sellest kaugemale ehk pole esimese hooga vajagi. Rohkem rohelust, loodust, veeparke, kus lastega jahutust ja tegevust leida on ägedaid ka Horvaatias (sh. mitmete hotellide ja kämpingute juures). Viinis soovitaksin kindlasti loomaaeda jne.

Ning lisaks - teekonnavaliku osas, kui vähegi kannatab, siis tehke edasi-tagasi suunad erinevaid riike mööda, näit. minek üle Poola, aga tagasi suund hoopis Taani-Rootsi kaudu, saate niimoodi tripile lisada laevasõitusid (mis kindlasti lastele meeldivad), Taanis ka Legoland näit. jne

Olen käinud lastega korduvalt ja läheksin jälle, aga ainult selle vahega, et abikaasa kaasas. Kui tema roolis, siis mina laste päralt ja kui mina roolis, siis tema tegeleb lastega. Meie lastele meeldis sellises vanuses veel väga autoga reisida. Ajaliselt on 3 nädalat maksimum. Muljeid tuleb nii palju, et vahepeal on vaja end kodus maha laadida.

Kui päris 2 kuud ära ei taha olla, siis 7 nädalaga kindlasti tehtav.

Sellise seltskonnaga tuleb teha palju peatusi ja üksi sõites, lastega... Esimese päeva võiks pikema teha aga säilitades igasuguse inimlikkuse ma üle 400-500km päevas ei panustaks. Plaan on siiski minna ju puhkama! Sõit on mega väsitav.

Probleem on ka vähe selles, sellise sõiduga on raske planeerida. Näiteks jõuate Prantsusmaale välja ja otsustate aitab küll, tagasi Eestisse. Hotellid tuleks eelnevalt broneerida, odavam ja jätta tühistamise võimalused.

Kõige suurem probleem saab olema 2 aastatega, istumine jääb valusaks, igav, tegevust vaja jne.

Helena Eesmets.

Plaan, et suvel, mitte töötada on väga õige. Kui naisterahvas koos, 3 lapsega, kaheks kuuks, asub euroopa poole autoga teele ja tema sooviks on külastada Pariisi ja Marbellat on "küll täitsa loll mõte"

"Pole väga euroopas reisinnud". Aga kus sa üldse euroopas autoga reisinud oled? Kas sul on autoga reisimise eelnevad kogemused?

"Kus kõige targem oleks ööbida ja kõiki muid tarku soovitusi võite anda" Siin Tripis on väga palju reisiselle, kes on kokku autodega reisinud miljoneid kilomeetreid ja tuhandeid maid. Kui sul midagi mõistlikku on küsida, saad ka vastuseid, selliseid lumehelbekesi nagu sina, kes peale tripis küsimuse esitamist kaovad, on siin ennegi nähtud.

Tekitasid diskussioni, siis jätka.

NB. Tegemist on autoreisiga euroopas.

Käisin ise matkaautoga Prantsusmaal ja Disneylandis ja kaasas 3 7-12 a last.

Disneyland oli lihtsalt meeletult äge. Ka täiskasvanutele oli see enneolematu kogemus. Meil vedas ka ilmadega kui Riveras oli meeletult kuum siis Pariisis selline 20 kraadi. Ma ei kujuta ette palavusega selles rahvamassis. Ise tegin sellised järeldused, et Disneylandi tasub minna siis kui suurem osa on oma puhkused ära puhanud ja koolid alganud. Ehk siis ikka augustis. Tippajal seal on lihtsalt nii meeletud järjekorrad ,et sa ei suuda nautida nendest vôrratutest atraktsioonidest vaid lihtsalt seisad järjekorras. Meie suutsime 4 atraktsiooni läbida (ülejäänud aja seisime lihtsalt iga atraktsiooni järjekorras)ja rongkäiku vaadata ja muidugi see ilutulestik ja animatsioon sulgemisel tôi ka täiskasvanuile pisara silma. Järjekorras lihtsalt seisad tundide viisi. Ja 2 aastane on kindlasti liiga väike sinna ja mina ei viiks ka 5 aastast. Lihtsalt liiga väikesed, et jaksaks seal terve päev möllata. Aga see on lihtsalt minu arvamus. Prantsuse Riviera oli ka väga äge. Käisin 2015 juuli ja vôib-olla on asi paremaks muutunud

Mul olid lapsed 1, 7, 9 kui käisin Kreetal. Lennukiga sinna. Sõitsime autoga mööda saart. Minul ja mehel oli tore. Nii palju vaadata ja nautisime. Laste näod aga olid sellised, et mida te õige mõtlesite kui meid siia kaasa vedasite. Neile meeldis hotellis ja seal basseinis olla. Natuke jah sõita, see on ok, aga päev läbi oli piin. Kusjuures minu lastele Eestis väga meeldib sõita. Nad on autos kogu aeg ok maganud jne. Aga kui sel aastal pakkusin välja, et võiks autoga euroopa minna - nüüd nad 12, 10 ja 4, siis ikkagi nad peavad seda väga pikaks reisiks. 12-aastane tuleks, 10-aastane kahtleb ka 4-aastase osas arvan, et tema ei saa veel suurt midagi aru.

Väsitav oleks see kõigile.

Samas aga oleme käinud Tais ja USAs. Ka pikad autosõidud. Aga siis ongi nn plaan paigas olnud - sõitnud siis kui nad väsinud. Teinud seejärel mingi atraktsiooni pausi (veepark, jäätised, lõbustuspark jne). Siis taas edasi sõitnud. Aga jah, meil ikka siis 2 v 4 täiskasvanut olnud, kes roolis v võetud mikrobuss rendist koos juhiga.

Muidugi mine, eriti lahe on liikumine vaba ajakava ja konkreetse plaanita. Ma olen liikunud Euroopas ringi vastavalt ilmaennustusele. Liikunud reeglina küll sooojuse ja päikese poole, aga ka lund otsides. Peale Disneylandi on Pariisis muudki ja Prantsusmaal, aga Disneyland pakub lastele kindlasti palju.

Mul on tuttav naissugulane samasuguselt 3 väikese lapsega suviti Euroopas liikunud, koguni Suurbritanniasse välja jõudnud (seal on vasakpoolne liiklus). Tal esimesel korral oli auto ka selline, et mina ei oleks riskinud sellega isegi Vasteliiinasse sõita.

Ja kui ise järele ei proovi, siis jääbki teadmata. Isegi hotelle tasub broneerida jooksvalt, kui suuund ei ole oluline, siis 300 kilomeetrit ühele või teisele poole on alati olemas sulle sobiv hotell sobiva hinnaga.

Alates 2016 suvest igal aastal teeme oma perega (4 last) autotripi Euroopasse. See , kas lapsed "vastupeavad" , sõltub ikkagi sellest, kuidas reisiplaan tehakse. Kaugemad sihtpunktid on olnud Garda järv ja Schwarzwald, muidugi mitte otse vaid ikkagi ringsõiduna.
Meile sobib sissejuhatuseks esimese päeva lõpuks Augustowisse või Bialystoki jõuda ning sealt algab siis reisiplaan.
Paljudele sobib Varssavini jõuda, osadele ka kaugemale; mõned sõidavad ühe jutiga Horvaatiasse. Aga lastega reisimine pole mingi ekstreemsus, pigem on see fun ja mõnus koosolemise aeg. Igasugu närveldamine ja pingestamine tuleb ära jätta ning arusaada, et lapsed pole mängukannid vaid neil on ka oma soovid ja vajadused. Seetõttu tuleb lihtsalt reisi planeerimisel rohkem arvestada oma reisiseltskonnaga ja enda kummardamine ja enesekesksus ära unustada.

Aga ma kipun mõne eespool kirjutaja kahtleva seisukohaga nõustuma, et kui plaan on tõesti vaid 1 täiskasvanu koos 3 lapsega, ilma autotripi kogemusteta, siis pigem sellist trippi ei soovita.

Reis koosneb ikkagi väga paljudest nüanssidest, mitte ainult rooli keeramisest ja majutuse leidmisest. Kui mingi tõrge ükskõik , mis valdkonnas tekib, siis kas oled valmis seda lahendama, mitte hüsteeriasse sattuma ?!